NYC vol 3 - Lumi!

Tervitused VÄGA lumisest New Yorkist.

Alustaks sealt, kus pooleli jäi. 25ndal oli meil jõuluõhtusöök, mis möödus üsna vaikselt. Pugisime kõhud head ja paremat täis, ajasime juttu ja läksime tuttu.

Eile ärkasime ja maa oli lumevaba. Tädile veel andsin sõnumi teel teada, et meil lund ei ole, sest ta Eestis südaöö paiku asus Võrust Tallinna poole teele, kust võtta lennuk Moskvasse ja sealt New Yorki. Paari tunni pärast pidin parandama, sest natukene lund oli tulema hakanud.

Kuna tundub, et mu kallis ämm eriti ei huvitu meie tegemistest, siis läksime mehega koos kahekesi lähedalasuvasse (max 2 km kaugusel) kaubanduskeskusesse. Mees oli veel natukene tusane, et kui ta ema teda Londonis külastas, siis ei istunud nad kordagi kodus sedasi ja Eestis meie pulmas tegime ka ikka parimat, et ringi näidata. Teda aga miskipärast ei huvita, et meie ringi vaadata saaksime siin, seega peame asjad oma kätte võtma ja omaette siis hakkama saama. Ja saame ka!

Kaubanduskeskusesse mineku ajal läks lumesadu aina tihedamaks ja tuul aina tugevamaks. Aga me plaanisime mitte taksot ega bussi võtta, sest jõulueine kalorid oli ju vaja maha põletada :)

Kaubanduskeskuses sain ma oma ostunimekirjast Victoria's Secreti pesu maha tõmmata ja lisaks ostsime kolm lõhnavett ka. Mees sai endale lisaks kolm t-särki, millest ühe saime tasuta, sest kassas töödanud neiu ei pannud ühte pluusi kassast läbi. Lisaks DVD mehe õele, kes muidu päev läbi ühtesid ja samu filme vaatab. Kaabel vist hetkel ei tööta, ma ei ole selle vastu huvi üles näidanud ka, ega me siia telekat vaatama ei tulnud. Igatahes, poodidest tagasi sumpamine oli tõeline trenn, nahk oli nii märg koju jõudes...

Aga muidu oli meel hea, et sai väljas käidud.

Kontrollisin veel tädi lende, sest kuuldavasti siin mõned lennujaamad olid suletud. Tallinnast Moskvasse sai ta ilusti, aga öösel saatis mulle sõnumi, et Moskvas on lend 24h edasi lükatud, sest JFK lennujaam oli siin suletud. Nüüd ta pisikene on seal lennujaamas kinni ja ma ei taha ette kujutada, kui väsinud ta olla võib kui siia saabub, mis peaks loodetavasti homme juhtuma. Ilmateates veel tänaseks lubas lund, kuigi hetkel midagi ei saja. Kuid järgnevad päevad lubab paremat ilma:

Pöidlad pihku, et ta ilusti homme tulema saaks. Seniks saan kava koostada, et kus ja mida vaatamas käime. Ei usu, et ma sellise ilmaga hästi Empire State Buildingu vaatetornis käia tahan, aga muuseumeid külastada oleks tore. Ja Rockerfelleri keskuse kuuse ees pean ma ka pildi saama. Ja korra võiks ju Statue of Libertile ka pilgu peale visata :)

Uuendus: Kõne tädilt, kes teatas, et said homseks lennuks pileti. Kahjuks peavad öö lennujaamas kõvadel pinkidel veetma, aga keegi lubas neile tasuta süüagi anda. Moskvas on nad vaid läbilennul, seega ei saa kusagile lennujaamast välja hotelli ka minna. Aga eks see ole omamoodi seiklus, mida tulevikus meenutada.

Ma uurin metroo kaarti ja hindu ja olen positiivne. Metroo kaart on väga lihtne ja siit Brooklynist saame võtta otse metroo kesklinna. 7 päeva pilet metroo ja busside jaoks on vaid 27 Dollarit, mis UK hindadega võrreldes on oma hea kaks korda odavam! Ma olen üsna positiivne, et ma saaks siin ka omaette hakkama. Oleks vaid Google Maps alati saadaval telefonis, kuid selleks peab kusagilt tasuta WiFi leidma. Seda viimast õnneks leidub siin palju rohkem kui UKs :)

NYC vol 2

Häid jõule kõigile!

Kuigi mu jõulud ei ole mõned aastad väga traditsioonilised olnud, on sel aastal isegi teistsugusem. Kui ma Facebookis lugesin, kuidas kõik mu kallid Eesti tuttavad-sõbrad suurt söömapidu pidasid, siis ma ei teinud midagi. Mehe vanaema on küll täna päev läbi vaaritanud, aga pidusöök tuleb meil hoopis homme. Uurisin järgi, et New Yorki osariigis on vaid 25. detsember ametlikult riigipüha. Nende jaoks olevat tänupühad suurem tähistamine ämma sõnul.

Täna magasin juba pikemalt ja alles kell 9 (alles?) läks uni ära. Pessu sain alles keskpäeva paiku ning järjekordselt kiire toidupoes käik (oli vaja mõnda asja vaid juurde osta, aga suure kärutäiega tulime välja)(ja mina järjekordse küünelakiga!) ja mitte midagi tegemine. Mõnes mõttes on see logelemine isegi päris hea, sest kodus seda eriti teha ei saaks. Ja kui tädi tuleb, eks siis kodus ei istu ja tuiskame mööda ilma ringi. Ma loodan vähemalt.

Nüüd teeb kallis ämm jälle süüa ja eks siis logeleme edasi. Tõeline puhkus :D

Tervitused NYCst!

Esmaspäeva öö vastu teisipäeva möödus rahutult. Kella 4 ajal ärkasin, et kontrollida, et meie lend läheb. Ma ei tea, keda või mida tänada, aga me olime ülimalt õnnelikud – meie lend oli ainus New Yorki lend LHR T5st sel päeval, ülejäänud 4 olid tühistatud. Käisime viisime võtmed sõpradele, et nad saaksid meie toakest aeg-ajalt kontrollimas käia ja asusime lennujaama poole teele. Inimesi oli seal palju ja jälle saadeti Heathrowst inimesi Glasgowsse bussiga. Ostsime viimased dollarid välja, andsime kotid ära ja läksime turvakontrollist läbi. Tuleb tunnistada, et T5 on reisimiseks ülimalt mugav ja kiire. Turvatsoonis viimased šokolaadide ostmised ja parfüüm ja läksime lennukile.

Lennuk ise lahkus küll poolteist tundi plaanitust hiljem, sest väidetavalt pandi viimaseid kotte lennukile ja siis oli vaja jääd puhastada. Seejärel asusime teele mu esimesele pikamaalennule, mis läks väga hästi. Vaatasin Harry Potteri viiendat filmi, siis enamuse „Breakfast at Tiffanys“ ja pool „Decpicable Me“d. Sõin ka hästi ja poolteist pisikest pudelit veini jõin, sest teise pudeli pool ei läinud enam sisse.

Maandusime ilusti JFKs, kus üks vanamees viidi esmalt meedikute abiga välja. Tollist käisime koos läbi, kus võeti sõrmejäljed ja pildid ning uuriti, miks me reisime USAsse ja kust tuleme jne. Kott käes ja siis pidime natukene ämma ootama, kes meile vastu tuli. Tegime kiire peatuse ühe maja ees, millel on hirrrrmus palju jõulukaunistusi ja mida meie kohalikes uudistes näitas. Lund muidu siin veel ei ole, aga külm ja tuuline on küll. Väike snäkk ämma pool, esimene kohtumine mehe väiksema venna ja mehe vanaemaga. Ja magama sain kohaliku aja järgi 23 ajal, kui UKs oli kell juba 4 hommikul ja ma olin surmväsinud.

Järgmine päev kella 7 ajal ärkasime, sest mehe väike õde läks kooli. Meie logelesime natukene ja siis käisime toidupoes ämmaga. Esmalt proovisime McDonaldsi ära, kus ma võtsin BigMaci eine – friikad olid minu jaoks liialt soolased, kuid burger ise oli imehea. Eine oli küll Regular, kuid oli siiski sama suur kui UKs suur eine on.

Seejärel käisime ilusaid kingi uudistasmas ja ma ostsin endale veel ühe Guessi rahakoti, mille sain 25 Dollariga kätte. What a bargain! Mõned asjad ostsime Targetist ja siis käisime toidupoes, mille nime ma ei mäleta ja ostsime oi-kui-palju toitu ning võtsime takso koju. Õhtusöögiks tegi ämm imehead suppi ja ma kustsin juba kell 21 ära.

See-eest täna läks uni kell 6 ära! Tõsiselt, ma käisin sel ajal vetsus ja und enam ei tulnud. Õnneks varsti läks õde jälle kooli ja mees ärkas ka üles ja olime siis kahekesi üleval nagu kaks vanainimest. Lakkisin küüsi ja vaatasime imelikke lehekülgi internetis. Ämmal hetkel netti ei ole, aga mingi tasuta WiFi ühendus tuleb siia õnneks, et meid tegevuses hoida.

Tänaseid edasisi plaane ei teagi. Mees just praadis beekonit ja muna ning isegi pesus ei ole me veel käinud. Ilmselt käime natukene ostlemas veel hiljem vms.

Ahjaa, me ju tellisime mõned asjad ette ära ka. Minu Guess saapad on imearmsad ja niii soojad ja mugavad. Ja Calvin Kleini jope on ka ülimalt soe ja kena seljas. Varrukad ehk võiks 1cm pikemad olla, aga see on pigem mu enda kiiks, et mulle pikad varrukad meeldivad. Kuid kehast istub väga hästi. Mees tellis paar paari Timberlandi saapaid, mis väga asjaks lähevad ja sobivad. Ja Ipad on ka ilusti kohal, kuid me ei ole veel jõudnud seda iTunesiga ühendada, et seda rohkem näperdada. Eks selleks ei ole aega siin eriti, küll kodus Londonis jõuab sellega meie üksildasi õhtuid veeta, naudime siin pigem pere seltsi.

Vaikselt ämm vaaritab juba jõuludeks ja mõnusaid trinidaadi jõulutoite saan siis maitsta. Ja 28ndal saabuvad mu tädi ja tema kaaslane ka siin, et ühiselt uut aastat vastu võtta. Elu on lill J

Eks näis, kui tihti ma siia kirjutama viitsin tulla siin olles, lihtsalt tänane hommik on vabam. Suuremad vaatamisväärsustega tutvumised teeme ilmselt kui mu tädi siin on. Kuid üldiselt mulle siin meeldib: tänavad on mõnusalt laiad, inimesed on ülimalt viisakad, majad on imeilusad ja UKst tulnuna on siin üsna odav ka. Ma täiesti kujutan end siin elades ette :D

Lennustress

See puhkusele minek on stressirohkem kui ma arvasin. Heathrowst läheb vaid üks kolmandik lendudest ning õnneks pikamaa lennud on eelisjärjekorras. Vaadates tänaseid New Yorki lende, siis umbes pooled neist ei läinud välja. Aga lootust ma ei ole homse suhtes kaotanud. Me oleme valmistunud pikalt lennujaamas olekuks ja varusime natukene näksimist kaasa. Check-inisime ka juba netis ära, kotid on pakitud ja minul enamus iluprotseduure tehtud, vaid küüned on vaja lakkida veel.

Update: British Airwaysi iPhone'i aplikatsioon ütleb homsete New Yorki lendude kohta, et osad on Cancelled, aga meie lend on On Time. Loodan parimat, aga ega siin võib viimasel minutil ka kõik muutuda. Kuid sisimas olen natukene õnnelik juba :)

My 15 minutes of fame

Meil tuli täna laia lund maha ja otsustasin natukene Heathrow lennujaama utsitada Twitteris, et meie teisipäevane lend ikka läheks.

Pärast niisama internetis kolamist avastasin järsku meilides, et kaks londonlast on mind jälgima asunud Twitteris. Tundus kahtlane. Uurisin järgi ja tuli välja, et Heathrow lennujaam oli mu säutsu retweetinud. Natukene nende säutsusid uurides on näha, et nad eriti tihti ei retweeti inimeste postitusi, seega on mul hirmus uhke tunne. Ja arvestades, et Heathrow lennujaama jälgib Twitteris 18645 inimest on natukene hirmutav mõelda, et nad kõik mu säutsu lugesid... Aga samas on hea tunne ikka, et mu pisikene säuts välja valiti. Oh, hea algus puhkusele ja mu egole :)

Majapolitseid

Ma olen niiii väsinud. 6h und ei ole ilmselgelt minu jaoks piisav ja täna on küll varakult magama minek.

Täna andsin endast parima oma kaebuste lõpetamisega ja kaks suuremat said lahenduse. Mõned üksikud pisemad on veel vaja ära lõpetada ja siis olen vaba! Ma tunnen, et kuna töös ei ole eriti kiire periood olnud, olen ma väga laisaks muutunud. Paar korda olen klientidele vastamise järgmisele päevale veeretanud puhtast laiskusest. Kuigi tegelikult ju ma selline ei ole, mulle on alati meeldinud kõik ruttu ja hästi ära teha, et hiljem puhata ja mängida saaks. Eks uuel aastal alustan uue hooga!

Oh ja täna on miskipärast hirmus palju punne ka näos. Ei ole oma rohtu nädal aega kasutanud, sest ei ole jõudnud uut ostma minna. Ja ainus, mis ma muutnud olen oma rutiinis, on imekallis Clarnise kreem, mis ma ajakirjaga võitsin. Ehk mu näonahale ei meeldi kallid kreemid. Oh kui kahju :P

Ja meie sõda majanaariga võtab ka uusi tuure. Miskipärast ei suuda me kellegagi maja jagada ilma nendega kaklemiseta. Ma tõesti ei saa aru, kuidas me mingite debiilikudega kokku juhtume pidevalt. Nimelt hoiame oma ukse eest ühte vanade riiete kotti, millega oleme hoogu võtnud, et heategevusse viia. Aja jooksul olen mina paari sealset pluusi juuste värvimise ajal kasutanud ja voodilina panime oma toa klaasist välisukse alla, et tuult sisse ei tuleks. Igatahes kott istus seal täiesti kedagi segamata. Okei, mina nihutasin seda vahepeal selle jobu ukse poole, et meie ikka välja mahuks ja vannitoa uks lahti mahuks. Tema lükkas aga seda julgelt tagasi ja arvab, et terves elamises peaks ainult tema asjad laiali olema. Tema on ainus, kes oma jalatseid ukse taga koridoris hoiab. Lisaks on tema ainus, kelle seep vetsus on ja mida ta muudkui kraanikausi peale paneb. Mina liigutan seda alati aknalauale, kui ma oma tooteid ja seepi tahaks sinna panna. Ja tema on ka ainus, kelle pesemisasjad on alatiselt vannitoas. Ma kohe ei saa aru, kuidas ta kannatab, et teiste inimeste must vesi tema pesuvahenditele läheb. Meil nimelt on selline dušš, kus tuleb püsti seista ja riiulit kui sellist ei ole, seega vahendid lihtsalt on maas seina ääres. Igatahes, eile tuli tema kella 11 ajal õhtul koju. Kuulsime, et ta midagi meie kottidega sahmerdas, aga ei hakanud välja minema, mõeldes, et ta neid vaid meie poole nihutab taas. Minu süda aimas halba ja läksin vetsu, et asja uurida. Ja meie kott riietega oli kadunud! Njetu! Oi ma olin nii kuri, et ma lausa värisesin. Tahtsin väga talle ütlema minna, mida ma temast arvan, kuid mu mees hoidis mind tagasi. Muidu olen mina see, kes teda tagasi hoiab, seega see olukord oli üsna uus. Mees saatis aga sõnumi majaomanikule, kellega me hästi läbi saame ja kes juba teab, et meie ja selle teise majanaabri vahelised suhted on üsna külmad, et ta varastas meie koti riietega, mis ootas heategevusse viimist ja me oleme valmis politseid kutsuma. Päris politseid ei oleks jah kutsunud, kuid muuks kui varguseks ma seda ei pea! Täna oli mees majaomanikuga telefoni teel rääkinud ja nimelt ei kannata ta enam temapoolset käitumist ja palub tal lahkuda. Jehuu, loodame vaid, et kes iganes uus sinna kolib, on normaalsem. Kuigi eks me uue aasta alguses plaanime hakata ikka stuudiokorterit või kahetoalist otsima, et jagama ei peaks.

Lisaks üleval korrusel jagasid kaks aasiast pärit kutti tuba. Viimati majaomanikuga rääkides ütles ta, et üks neist on välja kolinud. Ma hakkasin aga märkama, et mõlemad on ikka majas täiesti liikvel! Majaomanik nimelt käib üsna korrapäraselt iga kahe nädala tagant siin ja ilma teatamata külas ei käi. Eks tundus hea võimalus teda ära kasutada... Aga ega me muidugi kadedad ei ole ja andsime sellest majaomanikule teada. Kui nad ikka maksavad üüri ühe inimese eest, samas kaks inimest kasutavad elektrit, vett jms, see ei ole ikka õige. Ja õiglus meile meeldib!

Jah, nagu majapolitseid oleme :D Küll meil võib igav olla, kui oma elamise saame ja kellegagi enam ei jaga. Ja ma ei suuda seda ära oodata!

Olgu, tahtsin natukene kirjutada, aga läks üsna pikale. Ma arvan, et ma hakkan vaikselt juba voodisse suunduma (kuigi põhimõtteliselt ma juba istun voodil, aga teie ei pea ju seda teadma :)).

Mitte eriti sinine esmaspäev

Täna oli plaanis tööl hästi palju ära teha, aga midagi ei saanud lõpetatud. Nimelt pandi meie kontorisse uut vaipa ja siis oli palju laudade nihutamist ja järjekordset laudade asetuse muutmist. Mis tähendas, et mu arvuti lülitati keskpäeva ajal välja ja kui ma kell 16:40 lahkusin, siis ei olnud see veel sisse lülitatud. Ja oh kui igav oli, isegi huvitav oli kõnedele vastata. Samas teisest arvutist uurisin, et üsna palju meile tuli mulle vastu ja eks homne päev ole see-eest topelt tegemist täis. Vähemalt innustab see, et reedel on viimane tööpäev ja siis kolm nädalat ei pea seal olema. Muidugi vaja enne puhkust kõik mu klientide kaebustele lahendus leida ja vajadusel tšekke välja saata. Saan hakkama!

Klienditeenindusest rääkides... Mees tellis USA Amazonist endale jaki, mis toimetati ta ema juurde New Yorkis. Jakk ei jõudnud ja ei jõudnud kohale ja UPSi lehel oli uuendus, et pakk jäeti peaukse juurde. Minu ämm elab aga kortermajas ja minu teada kolmandal või neljandal korrusel.. Pole siis ime, et jakk sinna ei jõudnud. Kuri kiri mehelt ja pandi uus jakk teele, mis ilusti kohale jõudis. Vahepeal tuli aga välja, et alumise korruse naaber oli hoopis esimese paki vastu võtnud. JA Amazon maksis jakiraha tagasi ka. Ehk saime kaks jakki täiesti tasuta talle, eriti boonus. Seega nuriseda ja viriseda tasub, kui ei saa täit teenindust :)

Ja täiesti suvaline info: kooki tegin ka täna, sidruniruute. Oleks ehk vähe laiemat ahjuplaati vaja läinud, sest küpsetusaeg oli tunduvalt pikem. Ja kommentaarides oli õigesti kirjas, et jahtunult maitseb paremini. Värskelt ahjust tulles sõin mina ühe tüki, kuid mees isegi küsis teist. Ja kui kook jahtunud rohkem oli ja ma teise tüki võtsin, siis maitses tunduvalt paremini. Võimalik, et läheb kordamisele. Aga hea võimalus ülejäänud munadest ja võist enne puhkusereisi lahti saada.

Mari the gamer

Ma ei saa oma kalli kaasa mängulembuse vastu kuidagi kuri olla, sest ega ma ju ise targem ei ole. Olgu, päris nii fanaatiline ei ole, aga mõned mängud ikka aeg-ajalt tekitavad väikest sõltuvust.

Kui mees eelistab mängida konsoolidega, mis telerit kasutavad, siis mina eelistan pigem väiksemaid pihukonsoole. Minu meelest on lihtsalt suhteliselt tüütu teleri kanaleid vahetada jms. Pigem võtan oma väikese mängu kätte ja ongi kõik ja teleri saan pigem taustaks mängima jätta.

Kui ma Cardiffis elasin, siis mehelt tuli esimene sünnipäevakingitus Nintendo DS Lite. Olime siis vaid kuu aega üksteist tundnud ja ma alati virisesin kui igav Cardiffis on, seega see kingitus tuli ülimalt suure üllatuse ja rõõmuna. Oma väikesest vabatahtliku teenistusest ostsin mõned mängud juurde ja järgnevad kuud Cardiffis möödusid tunduvalt huvitavamalt. DS läks aga mingi aeg müüki ja kuigi mees tahab väga mulle uuemat versiooni osta, ei ole ma lasknud tal seda teha. Kuigi ma tean, et kui mul see oleks, siis ma mängiks küll... Eks näis, ehk ühel heal päeval :D

Hiljuti tegi aga UK Amazon ka Black Friday allahindluse ameeriklaste tänupühade ajal ja ostsime siis PSP Go üsna soodsa hinnaga. Lisaks saime 10 mängu tasuta. Ei mingid nõmedad mängud, vaid väga tegijad ja haaravad mängud. Siiamaani olen vaid ühte mänginud, mis on mind täna tegevuses hoidudki - "Little Big Planet". Seda mängisin esmakordselt juba PS3 peal, aga kahjuks see suri meil peale kolme aastat tõhusat tööd ära. Mäng iseenesest meeldis ja seepärast oligi esimene, mille ma PSP Go peal lahti tegin. Mängude suhtes meeldivadki mulle sellised Super Mario ja Sonicu tüüpi, kus tuleb asju koguda, nuputamisülesandeid teha jms. Rallimängudes olen ma väga kehv ja sõjamängud ei meeldi üldse. Ma kord isegi üritasin mehega koos "Call of Dutyt" mängida ja ma suutsin sirge tee peal ära eksida. Tõsiselt! Jään oma lapselikumate mängude juurde, sest vähemalt olen neis päris hea :))

Olgu, lähen pusin ühe taseme veel "Little Big Planetis" ja siis on aeg XFactoriks!

Laupäevaarmastus

Väga mõnus on ärgata väga värskena ja teada, et ainus, mis tegemist vajab, on toidupoes käik. Mees küll õhtul ütles, et magame täna kaua, aga kell pool 10 oli vaja vetsus käia, vanurid nagu me oleme. Meie peres ongi laupäev pigem puhkamiseks ja pühapäeviti koristame ja sätime end töönädalaks valmis (pesu pesemised, triikimised, maniküür jms). Elu on lill :)

Nädalavahetusele vastu astudes

Jätkuvalt üritan positiivne olla, kuid täna natukene ei ole ka. Täna kella 15 ajal tuli väga kole kõrvetiste valu kõhtu ja siiamaai (kell hakkab 22 saama) annab tunda natukene. Ma ei tea, kas mu kõhule ei meeldinud kokakoola või ehk paratsetamool või pakk krõpse... Ainult ühe kohvi jõin täna. Ma aeg-ajalt viimasel ajal saan kergeid kõrvetisi miskipärast, aga tänane oli ikka palju valulikum kui varem olnud on. Muidu oli rohi kotis olemas, aga see sai hiljuti otsa. Koju tulles ostsin apteegist mingit teist ravimit, aga see küll muffigi ei teinud. Ehk homme on parem olla. Mulle üldiselt ei meeldi haige ja haiglane olla. Ei mäletagi, millal viimati päris haigena päeva voodis veetsin...

Nädalavahetuseks plaane ei ole, taaskord lihtsalt puhkame ja oleme kodused. Harmooniline perekondlik reedeõhtu - mees mängib teleril ja mina väiksemal konsoolil. Jah, sellised nohikud oleme.

Täna hommikul oli armas juhus, kui mu mees kell 4 mind üles äratas, arvates, et üles peab ärkama. Ütles veel, et väljas tundub valgeks minevat. Ma ei vaadanud, aga ilmselt naabrite tuli läks põlema vms. Igatahes andsin teada, et kell on alles 4 ja meil on kaks tundi ärkamiseni ning läksime magama tagasi. Muidu ta alati põõnab rahus, kes teab, mis unes teda siis üles äratas :P

Ja hommikul uudistes näitas kui kehv olukord Sudaanis on. Näitas nälgivaid lapsi ja emasid ning öeldi, et üks kuuest lapsest sureb enne kuueseks vms saamist. Ja siis räägiti naisega, kes rääkis, et tal on ÜHEKSA last ja süüa ei ole midagi anda. Kas me ei peaks sellistele riikidele toiduabi asemel kondoome jagama või kastreerimist pakkuma? No tõesti, kui sul ei ole ühelegi lapsele süüa anda, miks neid kümneid teha? Ma kohe ei saa aru...

I Love Him.

Ja minu kallis abikaasa on minu jaoks parim, sest...

:: Ta alati aitab majapidamistöödes. Kui mina kokkan, siis tema peseb nõud ja vastupidi. Täna oli õhtusööks suisa valmis tehtud, kui ma koju jõudsin ja ma sain ainult nõude kuivatamisega aidata. Koristame alati koos, vaid kui tema kodune oli, siis koristas ta üksinda. Kuid neil kordadel koristasin mina vannituba üksi, et ikka võrdne oleks. Võrdõiguslikkus on meil üldse au sees.

:: Ta on tark. Tema faktimälu on super, eriti aladel, mis talle huvi pakuvad. Selles on enamasti ajalugu ja sõjandus. Heites pilgu mingile suvalisele helikopterile või relvale suudab ta kiirelt öelda, mis mudeliga tegu jne. Lisaks ajaloos on ta super ning mäletab õpitud pisiasju ja aastaarve. Ise on ta öelnud, et talle täitsa meeldiks olla ajaloo õpetaja. Kuigi haritud on ta IT alal ja arvutid meeldivad talle ka väga. Kuid mulle meeldib, et ma saan temalt õppida.

:: Tal on väga lai silmaring. Ta on väga palju erinevates riikides reisinud ja elanud ning tal on sõpru ja tuttavaid üle maailma.

:: Ta on ambitsioonikas. Ta tahab parimat mulle ja oma lähedastele, alati. Seetõttu oli ta ehk natukene karm alguses, kui ma siia kolisin ja tööd alles otsisin. Kuid nagu ta ütles, pean ma teda tänama. Kui ei oleks olnud tema toetust ja tagantsundimist, siis ei oleks ma nii kaugele jõudnud.

:: Ta on armas. Ta lihtsalt on! Kui mina suudan olla peale tüli pahane päevi, siis tema ei suuda eriti pikalt olla. Teeb oma puppy eyes ja minu süda sulab. Näiteks viimase tühise tüli ajal kui ta minuga ei rääkinud kirjutas tööpäeval Twitterisse: "Missing my belowed cookie", teades, et ma pidevalt nagunii Twitteris olen. Ei ühtegi sõnumit ega kõnet sel päeval, aga õhtul läksime kaisus magama. Ja alati teeme magamaminnes "big spoon, little spoon" ja ta kallistab mind seljatagant.

:: Ma saan temaga kõigest rääkida ja alati iseendaks jääda. Minu meelest on super, et ta peab mind seksikaks ka siis, kui mul on kõht suurest söömingust hirmus punnis ja juuksed sassis ja jalad karvased. Ma saan temaga vabalt rääkida absoluutselt kõigest... Ja ta isegi teeb huvitatud näo, kui ma oma meigi-värkidest räägin.

:: Ta hoolitseb oma välimuse eest. Võrreldes teda nende meestega, kellega ma eelnevalt väljas käinud olen, on ta täiesti erinev. Ma saan rahus talle kingiks nahahooldustooteid kinkida, teades, et talle need meeldivad. Ja riided peavad alati olema triigitud, pluus ja jalatsid omavahel sobima. Ja kõik peab laitmatult puhas olema. Silmale ülimalt kena vaadata!

:: Ta toetab mind alati. Olgu selleks minu plaan küünetehnikuks õppida, selle asemel, et ma võiks ärindust vms õppida või muud kreisid plaanid, ta on alati toeks. Ja kui ma sõprade pool suudan joogi-kaks liialt juua, siis toob mu õigel ajal koju ja paneb tuttu ja järgmisel päeval ei nori, mis lollusi ma rääkisin.

:: Ta laseb mul oma meigi ja küünte ja värkidega tegeleda rahus, sest teab, et mulle see meeldib. Samamoodi lasen ma tal vahepeal tundide viisi XBoxiga ka mängida.. Kuigi tihti enne kui ta mängida tahab, uurib ta minult, kas ma olen ikka blogidel silma peal hoidnud. Siis ma tean, et ta tahab telerit mängimiseks kasutada. Vähemalt ignoreerib ta seda, kui ma suvalistest asjadest blogi jaoks pilte teen. Üksteise huvide austamine on tähtis.

:: Ta saab mu perega hästi läbi. Esmakordselt minu tädiga kohtudes sai mu tädi suure kallistuse, mida ta ei oodanud. Omavahel saavad nad hästi läbi, kuigi kerge keelebarjäär on, kuid mu tädikene õpib usinalt inglise keelt. Ja samuti tema pere on mind väga omaks võtnud.

:: Ta armastab mind ja mina armastan teda.

Preili Positiivne

Kuna tundub, et ma olen ehk enda elust ja oma kallist kaasast liialt negatiivse mulje jätnud, tuli asjade üle natukene järgi mõelda. Ja mõtlesin välja, et ma olen jah hirmus negatiivne inimene. Pigem mäletangi halbu mälestusi kui häid ja iial ei ole piisavalt hea.

Google on imeline koht, kuhu sisse trükkides "How to be positive" saab palju head lugemiskraami. Põhimõtteliselt tundub, et kõik on ikka oma mõtlemises kinni. Eks ma olen jonnakas jah liialt vahepeal. Olgu... alati. Mõnest vales pilgust või sõnast oma kaasalt, mille enamus naisi tähelepanuta jätaks, suudan ma suure draama teha. Ja ma ei ole ainus, minu kallis abikaasa on täpselt samasugune. Kahel diival koos on raske, aga maru hästi sobime. Sest muidu ju koos ei oleks :))

Paar esimest päeva oli natukene raske positiivne olla. Telefoni otsa sattusid ikka paar nii kurjaks tegevat klienti, kes lihtsalt suutsid tuju ära viia. Tänane läks paremini ja mingeid suuri probleeme ette ei tulnud. Samas ka ilm oli ilus ja päikeseline. Ning tööle läksin pool tundi hiljem, sest perearstil käisin aknerohtu küsimas. Ja mehe prillide ninatoe sain ka täiesti tasuta Specsaveris ära parandatud. Tööl kiskus igavaks ja siis tegin kallite kolleegidega origamit. Luik tuli vildakas, aga konn tuli päris konna moodi. Ei, ma ikka raban tööd ka teha, aga praegu on lihtsalt väga vaikne periood :P

Kuid tuleb tunnistada, et kui ikka väga tahta, siis saab oma elu palju positiivsemaks mõelda ja palju positiivsem olla. Kellele pidevalt virisevad inimesed ikka meeldivad...

Ja ainult poolteist nädalat puhkuseni! Täna tellisin natukene Dollareid ka juurde ja juba plaanin, kuidas sealt ostetud kõiki küünelakke oma pagasisse panna, et nendega midagi ei juhtuks (mullikile on juba olemas!). Happy days!

Paks laps ei ole ilus laps

Ma arvan, et enne jõule ei peaks guugeldama selliseid asju nagu "how to get slim" jms. Samas sisikond nagu karjub puhastamise järgi. Novembrikuu läks mul väga käest ära ja ma ise tundsin, kuidas mu kõht äkki ühe voldi juurde sai. Täiesti seda iseenesest kusjuures! Jah, ma valetasin, ise olin süüdi ikka. Nädalas sai korra-kaks kiirtoitu söödud, lisaks palju maiustusi tööl, kus ühine suur küpsise- ja kommikarp ei ole sugugi head. Kuna oelmine läks juba vastikuks, siis eelmise nädala alguses olin väga tubli. Üks päev tahtmatult, sest lootsin, et keegi töölt läheb poodi, aga keegi ei läinud ja nii ma nosisingi vaid Finncrispi hummusega lõunaks. Kommi ei võtnud suhu neli päeva, vaid reedel lubasin endale kolm kommi. Ma olin ise ka enda üle ülimalt uhke.

Tänane päev ei olnud nii tubli, kuid siiski parem, kui varem. Ja ka see aitab šokolaadiisuga, kui seda lihtsalt kodus ei ole. Täna hommikul sõin ühe Mulleri jogurti koos natukese Nestle kakaopallidega. Enne lõunat sõin õuna ja ühe mandariini. Lõunaks olid kiirnuudlid supilusikatäie hapukoore ja ühe tomatiga. Kodus tegin pastat ja sõin tavalisest palju väiksema portsu. Lisaks vahele kaks näkileiba ja puuvilju. Oh ja kodus maiustasin mahustoiduks Nature Walley granola bariga ka, mis on kindlasti üks parimaid, mis ma iial maitsenud olen. Tunne on iseenesest hea, aga ehk midagi oleks võinud olemata olla, ikka on raske. Oh ja jooksmas ei ole oma kolm kuud käinud, sest kuradima külm on. Jah, hale põhjus, aga siiski hea meie jaoks, et mitte minna.

Samas USA reisi ajal olen kindel, et mu kallis ämm kokkab head ja paremat kariibide toitu. Lisaks on plaanis mehega palju Ameerika kiirtoitu proovida. Et kas sealne KFC ikka samamoodi maitseb ja kui suure burgeri ma ära suudaks süüa. Kaalutõus on etteplaneeritud. Samas järgmise aasta alguseks on suured plaanid ja vormi on vaja end kasvõi elu jooksul korra saada. Peaks seda ikka enne lapse tulekut tegema ja enne, kui seedimine liialt vanaks ja aeglaseks läheb, et kaalulangus vaevaline on. Ehk ei tohiks sedasi pikalt ette planeerida, aga ma olen ju teada tundud planeerija ja pigem pikalt ette planeerida, mitte rutakaid otsuseid teha ja siis põruda. Või vähemalt seda üritan ma endale kinnitada..

Ja see on minu blogi, kui teile mu kaalu üle halamine ei meeldi, siis palun lugege teisi sissekandeid. Minul on enda jaoks vaja sellised asjad ajaloo huvides ikka kirja panna :))

It's so fluffy I could die!

Nagu ehk mu pikemad blogi lugejad on tähele pannud, siis aeg-ajalt käivad mul igasugused vaimustused peal. Pärast eilset filmivaatamist on mul uus...

"Despicable Me" on raudselt üks mu uusi lemmikfilme. Jah, animatsioonid on mu lemmikud, ma ei ole nii täiskasvanu kah :P

Kahjuks nii ülimalt armsa ja naljaka filmi puhul jääb sõnadest puudu. Lihtsalt vapustav. Ma tahaks hea meelega endale ka ühte või kahte Minioni ja Agnes on ka üle mõistuse armas. Lisan hoopis mõningad videod, mis näitavad, kuivõrd geniaalne ja armas (jah, ma tean et ma kasutan seda sõna selles postituses liigselt) see film on.

Ja Minioni kaisuloom oleks ka teretulnud kingitus jõuludeks. Niiarmas! :D

Vaikelu.

Viimasel ajal on mu elu üsna igav olnud. Aga seegi ei ole midagi uut. Töö ja kodu, sest kuhu sa selle külmaga ja rahata ikka lähed.

Minu töö on viimasel ajal väga igavaks ja vaikseks läinud. Kõnesid tuli rohkem, kui osad lennujaamad ja meie poed suletud olid, aga üldiselt veedan päevi kontoris internetis hulkudes ja miljon korda uudiseid lugedes. Ei kurda, sest siis on aega teha selliseid asju nagu nimekiri vaatamisväärsustest, mida New Yorkis näha vaja on ja meie maikuust Eesti reisi planeerides jms.

Mehe esimene töönädal on ka väga edukas olnud. Töötab seekord valitsuses ja teeb paberitööd kriminaalhoolduses (vms, ma ei tea täpset eestikeelset sõna). Vähemalt töö on väga huvitav ja õnneks saab ka palka rohkem kui eelmises kohas. Tema palgapäeva peame aga veel nädal aega ootama. Ja see on väga oodatud, sest minu palk läks see kuu väga kiirelt.. Aga see-selleks.

Täna tahtsin tubli olla ja lõpuks oma juuksejuured ka ära värvida. Kõik sai ilusti tehtud ja kui ma asusin juuste otsi trimmima, avastasin, et kukla ääres ühes kohas on veel hulgaliselt blonde juuri näha. Eks juhtub ka parimatel. Ja vannitoa ukse suutsin ka värviga ära mäkerdada, kuigi kui värv peale lendas, pühkisin ma selle hästi ruttu ära. See ei olnud just üks mu parimaid üritusi juustevärvimisega seekord. Ja siinseid juuksureid pean ma ülemäära kalliteks ka, et juuksurisse minna. Sest tavaliselt saan ma väga hästi ise hakkama!

Üldiselt päevad mööduvad lugedes päevi puhkuseni ja reisini. Vähemalt on, mida oodata :)

Ja mu maniküürihullus võtab ka uusi mõõtmeid. Vaikselt olen uurinud kursuseid ka, mis kahjuks üsna kulukad on. Kuid see tundub olema üks ala, mis mind tõesti rõõmsaks teeb, mida ma naudin teha..

Christmas time, sort of..

Jõulutulekesi tahtsin ma juba eelmisel aastal, kuid jõulud suutsin enne nende ostmist mööduda. Seekord aga haarasin poes paki ja panin üles kohe:

Mitte, et ma eriti jõulude fänn oleks, aga meile lihtsalt meeldib hämaras toas olla ja need tulekesed on väga armsad. Jõululaule ma veel ei suuda kuulata ja jõulukaunistused meie linnaosas on ka väga jamad. Eriti jõulukuust, mul oli parem isegi lapsena kodus toas..

Ahjaa, minu meelest on totrus, kuidas Briti meedia kirjeldab -10C kui "Big Freeze". -10 on minu meelest alati olnud parim suusatamise ilm, lihtsalt rohkem riideid tuleb selga panna. Need britid siin armastavadki talv läbi vaid kapsuniga ja plätudega ringi käia ja siis virisevad. Täiesti saamatud on ja ma olen kindel, et ka sel aastal ei ole neil piisavalt puistet teedele varutud.

Checked

Minu reisi plaanid tunduvad kõigile väga hästi peale minevat. Yay! Täna tööl panin puhkepäevad ka maikuuks kinni. Jah, tervelt 6 kuud ette! Nüüd tuleb uurida, kes tuttavatest, kes laevadel töötavad, soodukat saaks organiseerida, millised lennukipiletid oleks kõige õigem osta ja täpsed kuupäevad paika panna. Kusjuures see on tõesti totter, et siit Eestisse lend on tunduvalt kallim kui siit Poolasse lend, mis on kaugemal kui Eesti. Kõik need poolakad, kes siin on.. Enivei.

Täna käisin arstil pap testi tegemas. Kuigi siin kutsutakse seda tegema, kui naised 25. aastaseks saavad, siis mina tahtsin seda ise. Ma ei tea, kas ma olen seda maininud, aga mu ema suri emakakaelavähki, kui ma 11.aastane olin, seega see kontroll on meie peres au sees. Eestis käisin paar korda kontrollis ja siin esmakordselt. Imelik oli esmalt see, et testi tegi perearst ja rohkem proove ei võetud, kui vaid pap viiruse jaoks. Eestis käisin otse günekoloogi juures ja nagu rohkem teste ja värke tehti. Igatahes kahe nädala pärast jälle saan arsti juures käia ja rohkem akne rohu retsepti küsida, sest see tundub toimivat.

Ainult kaks päeva nädala lõpuni!

Reisiplaanid

Kuna meie kallis Prints William lõpuks Kate ära võtab 29. aprillil, on meil lisa-riigipüha! Kiruge veel kuninglikku peret, eks :P See on reedene päev. Esmaspäev, 2. mai on ka riigpüha. 4 päeva! Mõtlesime, et sellele järgneva nädala võiks vabaks võtta ja reisile minna. Plaanida ju meile hirmsasti meeldib! Kallis mees küll mõtles Trinidadi ja Tobaagole minna, kuid selle pileteid vaadates, oleks meil ikka kõvasti pikemalt raha kõrvale panna. Või lotoga võita.

Minul tuli tööl aga imekena idee Eesti kasuks. Mais saaks täpselt kaks aastat seal viimati käimisest (meie pulmad). Võtaks mehe parima sõbra ka punti, et auto rentida saaks (meie ei sõida, sõber sõidab). Minu plaan oleks Londonist Stockholmi lennata. Stockholmist võtaks öise laeva, sest kaasa ei ole iial öises laevas Eesti ja meie põhjanaabrite vahet olnud. Minul on ka ainult kaks korda kogemust olnud. Lisaks muidugi Võrus käigule, tahaks meestele Eesti saari ka näidata, kus nad veel käinud ei ole. Endal jäi ka Georg Otsa Spa Kuressaares ülisoodsa hinnaga ja imekenade piltidega silma.. Ei ole ise seal Spas olnud, kuid kui kellegil kogemust on, andke aga tulla!

See on küll esialgu plaan, aga täisti teostatav. Kaasa asub esmaspäeval uuel tööl. Lisaks jaanuari alguses saaks ta ühes teises firmas alustada, kuid lasen tal ise otsustada. Olukord läks selles suhtes natukene nukraks juba, aga head uudised tulevad alati paaris.

My Guilty TV Pleasure..

"Kendra" reality seriaal on kindlasti mu salajane guilty pleasure. Mitte, et ma seda alatasa vaataksin, kuid õnneks E! kanali pealt näidatakse tavaliselt terve seriaali osad ühe päevaga ära ja just teise hooaja peale ma täna sattusingi.

Kendra Wilkinson oli juba mu lemmik seriaalist "The Girls Next Door", kui ta veel Playboy majas elas. Siiralt aus ja mitte eriti tibilik tibi, väga põnev vaadata igatahes.

Ja nüüd on nii armas vaadata, kuidas ta oma raju mineviku on pigem seljataha jätnud ja on ilusasti abielus ja värske ema. Samastan end natukene temaga, kuid päris Playboy ma olnud ei ole ja last veel ei ole :P

Aga jah, tahtsin selle siia ka ajaloo huvides kirja panna. 45 minuti pärast algab uus, 3. hooaeg ja seda tahaks põhjalikumalt vaadata.

Sellised kummalised asjad mulle meeldivadki. Lähen triigin natukene tööriideid enne sarja algust!

Success!

Meie eelmise nädalane jutuajamine ja nõupidamine majaomanikuga on olnud tõeline edu. Ta tegi koristamise graafiku alla korrusele (meie ja kaks teist tuba), ülemisele korrusele ja köögis on ka silt, mis käsib kõigil enda järelt ikka koristada.

Meie koristasime viimati 17. oktoobril alumisel korrusel ja peale seda ei koristanud mitte keegi. 17. november meie jobu kõrval toast koristas. Mitte just kõige paremini, aga vähemalt suurem mustus tuli maha.

Eile aga tuli kellegil ülemisel korrusel koristamise tuhin peale. Koristati ülemist vannituba ilmselt esimest korda üle pika aja. Trepp nägi alati hirmus välja ja selle vaibal oli aastate jagu tolmurulle. See koristati ära ja isegi köögi põrand ei ole iial nii puhas välja paistnud! Ma olen küll paar korda köögi põrandat üle pühkinud ja pesnud, kuid ma ei ole küll sellist põhjalikku küürimist küll teinud, teades, et ma oleks ainus, kes seda teeb. Igatahes puhas köök on palju mõnusam ja loodan, et kõik majakaaslased seda puhatana hoiavad.

Ma isegi pühkisin ja pesin koridori põranda üle, et see eraklikuna tolmune ei paistaks. Mu jonnakas mees tahtis küll vaid meie toa ukse eest puhastada, aga ma tegin ikka terve koridori.

Mul on hobi vaja..

Juba mõnda aega on hirmus huvi olnud vanu klassikaaslasi üles otsida. No aga see ei ole üldse kerge, kui neist isegi vaid guugeldades paar artiklit üles tulevad endise kooli kodulehel.. Ei mingit Facebooki ega Orkutit.. Kas nad on tõesti kogu sellest interneti asjandusest eemal.. Või on nendega midagi juhtunud.. Või on neiud juba mehele läinud ja nimed on sootuks muutunud.. Nii huvitav oleks ju teada!

Rõõmupall

Mõned päevad võikski kestma jääda. Nii palju head teeb tuju imerõõmsaks.

Esmalt, tööpäev oli väga lahe. Vähe tööd. Ümberkorralduste tõttu paras segadus ja mulle mu uus laua asetus meeldib väga. Lisaks tuli Claire, mu juhataja, oma kahekuuse tütrega (Poppy on nimeks) meid vaatama. Oh kui armas oli teda jälle näha ja pisikene tirts oli niii armas. Ma isegi hoidsin paar minutit süles ja emainstinkt tagus jalaga perse. Oh kuidas tahaks ka :)

Lisaks ülemus tööl tegi Domino pitsat välja lõunaks. Pundi peale neli pitsat ja kaks küüslaugu leiba.. 57 naela läks maksma firmale, aga me oleme seda väärt ju. Oh kui hea oli ja ma pugisin viis pitsalõiku. Vähemalt õhtusööki ei pidanud sööma täna, sest siiani kõht täis.

Täna oli mu elu lühim kojutulek ka. 40 minutiga olin kodus! See on ennekuulmatu.. Tavaliselt on hea päev, kui 50 minutiga kodus olen.. Ja istuda sain ka, kuigi natukene haiseva tüübi kõrval.

Ja kodus ootas mind armas üllatus - Clarnise kreem, mis ma Glamour ajakirjaga võitsin. Ainult 100 loositi välja ja oh, mul on niii hea meel, et ma selle sain. Kiire pilt ka kekutus teises blogis ka.

Lisaks mehe töökoht ei käi hästi ja eks ta seal vaid kuu lõpuni ongi. Kuigi olukord muutus natukene nutuseks, siis eile tuli lõpuks ühe töökoha kohta üsna hea vastus. 3000 kandidaadi hulgast valiti ta poole kohaga tööle. Umbes 16 kohta vist oligi. Ta küll nurises poole kohaga töö üle, kuid selle eest saab sama hästi palka peaaegu, kui ma oma täiskoha eest. Ja eks loodetavasti täis kohaga töökoht tuleb ka üsna ruttu saadavale või saab ta hulgaliselt ületunde teha. Sellega alustab ta jaanuari alguses, peale meie USA reisi. Lisaks täna tuli teine pakkumine ühele ajutisele kohale kuuks ajaks, mis oleks ka super..

Kuigi olukord muutus vaikselt nukraks, siis tänane päev on mind positiivsust täis süstinud taas. Oleks selliseid päevi vaid tihedamini :)

Botaanikud

Abikaasale: "When you go to supermarket tomorrow to secretly buy me flowers for my birthday, please buy Coca-Cola too."

Sest 10-purgiga kasti saab alla kahe naela eest kätte Sainsburys! Ja mees ei ole mulle iial lilli ostnud, seega seda ma ei loodagi. Aasta alguses ostsin ma suure virisemise peale meile draakonipuu potis ja ta on sedagi üritanud mõrvata. Nädalavahetusel vaatasin, et miks puukene küll niii märg on. Tuli välja, et mõni meist tahtis lahke olla ja arvas, et puukest peab iga päev kastma. Lubasin puukese kastmise ainult enda vastutuseks võtta. Las ta parem sureb janusse.

Mul on palju vaba aega.

Tervitused töölt! Jah mul on siin palju vaba aega. Kaks tundi veel jäänud ja meiliboksis on vaid paar kirja alles. Kaebusi mul ka eriti ei ole, millega tegeleda. Mitte et ma kurdaks, lihtsalt rahulolust :) Uus kolleeg lisaks on palju abi ja ta hakkab aina rohkem omaette hakkama saama. Chill!

Täna on hirmus külmaks ka läinud. Hommikul oli isegi natukene jääd autodel. Aga mulle täitsa meeldis see kargus, vähemalt vihma ei sadanud. Aga lumi oleks ka vahva..

Eile vorpisin kaks toorjuustukooki valmis ka. Eriti tubli olin. Ühe võtan homme tööle ja teise sõidan mehele sisse. Ise ka ära ei ütle muidugi. Ma üldse söön palju viimasel ajal ja uueks aastaks on jarjekorde dieet planeeritud. USAs plaanime palju kiirtoote proovida, et oleks mida hiljem maha võtta. Oh ei suuda ära oodata, terve kuu veel!

Teleri ees nagu totu

Vaatan 'I'm a Celebrity Get Me Out of Here', kus sel aastal Lembit Opik on. Eks näis, mis mees ta tegelikult on.. Stacie Solomon (eelmise aasta XFactori finalist) on ka seal ja ta on hirmus naljakas neiu :) Ja ma veel imestan, miks ma nii vähe raamatuid loen viimasel ajal.. Nii palju on telekas ju! Ja mu intelligentsus aina väheneb :P

For better and for worse..

Eilne päev oli täielik läbikukkumine. Plaan oli vana telefon ära müüa ja mulle uus jakk osta. Esiteks ei leidud ma normaalselt jakki normaalse hinnaga. Kui üks isegi huvi pakkus, siis suutis mu kallis abikaasa mind mitte kuulates tuju mustaks teha ja jakk sinna jäigi. Ma olengi selline jonnakas, tal on ikka päris raske minuga vahepeal. Ja telefonist ka lahti ei saanud. Poes tuldi välja mingi väljamõeldud veaga, mis mulle telefoni kaks aastat kasutades iial isegi märku ei andnud. Natukene pahandasime nendega ja lahkusime, küll mujal maha müüdud saame. Sellel lihtsalt kapis istudes kasu ka ei ole ja oma 40 naela on see väärt ikka.

Tänane päev hakkas paremini. Lasksin mehel endale voodisse kohvi teha ja natukene hommikusööki ka. Virises, aga tegi. Siis tuli meie majaomanik meiega natukene nõu pidama ja kaebasime oma totaka majanaabri üle. Ta on ikka tõeline räpane idioot, kes arvab, et ta on siin majas tegija. Not! Igatahes oli hea hingelt saada, mida me oleme pidanud taluma. Kuna peamine probleem on koristamisega, siis majaomanik lubas ise teha koristamise graafiku. Ja kui keegi graafikust kinni ei pea, siis võivad nad mujal elukohta otsida, kus nad räpased olla saavad. Success!

Hetkel veel mees vaatab Formula 1te ja peale seda on toidupoodi minek. Ma vist peaks enne minekut juustukoogid ära tegema. Nimelt teisipäeval (16ndal) saan ma aastakese vanemaks ja siis tahaks juustukooki tööle kaasa võtta tähistamiseks. Ja kes see teine ikka kooki teeb kui mitte mina ise..

It is weeeeekeeeend!

Vaatamata eelmise nädala reedele, kus ma pidama ei saanud, otsustasin ma koju tulles viinakoksi teha apelsinimahlaga. Lihtsalt, sest maitse meeldib :) Ja väike alkohoolik ja töönarkomaan minus vajas lõõgastust. Kes teab, ehk aasta-kahe pärast sel ajal olen ma hoopis ümmargusem kõhu piirkonnas ja siis ju enam ei saa sedasi. Or that is what I keep dreaming and hoping about...

Igatahes, tööl läheb hästi. Praegu on meil töömehed kontoris, sest seinade värvimine on käsil. Ma ehk kujutan seda ette, aga minu meelest üks töömeestest flirdib minuga pidevalt. Või teeb ta seda kõikide naistega. Meie kontoris enamasti naised ongi, eks ikka ole tore sedasi tööd teha. Täna töölt koju tulles oleks ma oma väikeste kontsadega peaaegu trepist alla lennanud. Haarasin üsna värskelt värvitud käsipuust suurest hirmust.. Ei muretsenud sugugi oma lahti tulnud kontsapleki pärast, vaid et ma käsipuud ära ei rikkunud. Kuna bussi peale oli vaja jõuda ruttu, siis ma kontrollima ei hakanud. Ehk keegi ei näinud mind :D

Ja pealegi ma ei arva, et see on loomulik, et üle-eelmine öö magasin 11h, eelmine öö 7h ja nüüd kella 19 ajal hakkab uni peale tükkima. Mis mul küll viga on, et ma unine olen pidevalt?

Ahjaa, teisipäeva öösel tegin midagi kummalist ka. Südaööl tuli Modern Warfare:Black Ops mäng välja ja arvake, kes poes teiste nohikutega sabas seismas käisid? Meie muidugi! Kui Sainsburyst 30 naela eest toitu osta, siis sai mängult 10 naela alla. Toitu ju ostame alati sealt, seega asusimegi kell 23 õhtul toidupoe poole teele. Poes oli palju inimesi, kes käisid ringi ja arvutasid, et 30 naela eest toidukraami kokku saaks. Mitmed ostsid poole aasta varu hommikusöögi helbeid ja mahla lihtsalt. Oh ja me saime ühes kassas esimesed olla. Kuna enne südaööd ei tohtinud töötajad veel midagi müüa, siis kell 00:00 hakkas kiire teenindamine pihta. Meie tšekil on kellaaeg 00:01:17 ja mäng oli olemas. Ja järjekord lihtsalt mängu ostmiseks, ilma toiduaineteta ja alega, oli poe uksest väljas... Lisaks kuna mängu vanusepiirang oli 21 (kui 25 ei paista välja, siis peab ID olemas olema), oli seal üllatavalt palju lapsevanemaid oma varateismeliste poegadega koolipäeva ööl. Mehel sünnipäeva kink olemas ja on rohkem kui rahul.

Head nädalavahetust!

Põrgusse võrdõiguslikkus

Sellised artiklid teevad mind niiiii (jah, viis i-d on vajalik) kurjaks!

Islamic protesters sparked fury today after they burned a model of a poppy and deliberately broke the silence at Armistice Day commemorations in central London.

As millions of Britons fell silent to remember those who have died in war, members of a group called Muslims Against Crusades clashed with police during an 'emergency demonstration' in Kensington, west London.

As the clock struck 11am, the Islamic protesters burned a model of a poppy and chanted 'British soldiers burn in hell'.

Mida kuradit? Tulete siia riiki varjupaika nuruma ja siis keerate sellele lihtsalt näkku?! Vabandust väljenduse pärast, aga see teema ajab mind keema. Ja ma arvan, et muullasena siin riigis on mul täiesti õigus oma arvamust avaldada. Ja kui keegi arvab, et ma olen rassistlik, siis ehk ma olengi..

Ma ei ole sugugi kuri moslemite vastu üldiselt nagu ilmselt enamus meist, kuid selline äärmuslikkus ajab tahtmatult kurjaks. Tulles Suurbritanniasse elama, pidasin ma enesest mõistetavaks, et elan siinse elustiili kohaselt ja austan siiset kultuuri ja tavasid. Ma ei tee suurt jaanipäeva lõket juunikuus ja vastlapäeval kelgutamas ei käi. Vaid hoopis kannan uhkusega mooniõit rinnas, et austada II Maailmasõjas hukkunud briti sõdureid ja tähistan suvel kuninganna sünnipäeva, kuigi ta sünnipäev on tegelikult aprillis. When in Rome, do like Romans do.

Need inimesed tulevad siia riiki varjupaika lunima, sest nende koduriigis on olukord ilusasti öeldes ämbris. Siin saavad oma kümme last (olen mitmetest kohtadest lugenud, et paljude eesmärk ongi britid/kristlased välja sigitada), ei tööta ja nuruvad riigilt toetust. Ise aga veedavad oma vaba aja Allahist lugedes ja oma islamikeskustes (neid on oma 10 minu väikeses linnaosas ja isegi hiina restoranid pakuvad halal liha). Ei mingit kultuuri sisseelamist, hoiavad vaid oma kogukondadesse ja nõuavad võrdõiguslikkust. Nagu selles artiklis lugeda saate, siis tihti see võrdõiguslikkus lükatakse koomale ja moslemid saavad ainsana õigust. Tundub, et kristlased ongi ainsad, kes ei saa midagi öelda ja rahulikult elada, vaid peavad muudkui teiste uskudega arvestama.

Kui neile äärmuslikele inimestele ei meeldi, et briti sõdurid kusagil Afganistaanis ja Iraanis on, siis olge lahked ja minge võidelge nende vastu seal! Ei, neil jätkub jultumust siin riigis protesteerida ja kuulutada "Surm kõikidele briti sõduritele". Multukultuursus my ass.

Tahaks lihtsalt lõpetada sellega:

Vanad õppevideod

Mulle meeldivad 50ndad väga miskipärast ja tolleaegne stiil on väga meelepärane. Avastasin need õppevideod tollest ajastust, mis minu meelest praegu vaadates üsna vaimukad tunduvad.

"One may never know when homosexuals are about!"

Blame it on a a a a a a alcohol

Lõpuks ometi leidsin aplikatsiooni, millega saan telefonis blogi kirjutada. Testingi seda hetkel. Kahjuks pilte vist lisada ei saa.. Igatahes suht igav nädal on olnud. Tööl koolitasin uut kolleegi ja nautisin mitte nii palju telefonile vastamist. Eile käisime sõprade pool grillimas ja ilutestikku tegemas, sest Guy Fawkes Night oli. Jäin väga purju kahjuks ja koju tulekut ei mäleta. Täna oli hirrrmus olla. Burger Kingi Whopper oli kohustuslik. Uue Wii mängu ostsime ka. Nüüd oleme päev otsa mehega voodis logelenud ja vaatan X Factorit. Homme veel ühel sõbral külaskäik. Ohh.. Ahjaa mehe sünnipäev oli ka kolmapäeval. Kanapirukas ja Manhattani juustukook, mis on ta lemmikud, olid kohustuslikud.

Halloweeni filmiõhtu

Halloweeni-teemaliselt soovisin ma eile õudukat vaadata. Teismelisena ma armastasin õudukaid ja vaatasin neid meelsasti ihuüksi südaöösiti. Ja läksin peale seda rahus magama. Viimasel ajal on aga minu taluvus vähe nõrgemaks läinud. Põhjuseks võib olla, et mu mehel meeldib mind hüppama ajavatel kohtadel hirmutada. Ja kohe kindlasti see, et ta mind "The Exorcist"i vaatama meelitas. See film tekitab mulle jätkuvalt külmavärinaid, kui sellest mõtlen. Ja minu väga lahke abikaasa armastab filmi jubedamaid kohti tsiteerida. Ei ole eriti lahe.

Viimaseid õudukaid, mis ma vaatasin ja mis mind küll hirmutas, aga samas mulle see meeldis, oli "Paranormal Activity". Ahjaa, ma ei hakkagi filmide pealkirju tõlkima, sest mul ei ole aimu, kuidas need Eestis tõlgitud olid. Igatahes film ise oli päris vinge ja ma ootan huviga "Paranormal Activity 2"te, mis kuuldavasti ka päris hea on.

Tagasi eilse õhtu juurde. Ma tahtsin näha midagi hirmsat, kuid mitte midagi, mis mul magada ei laseks. Valisime 2010. aasta versiooni "A Nigthamre on Elm Street" , mille originaalset versiooni ei ole ma iial näinud. Ma kannatan veriseid õudukaid paremini kui psühholoogilise sisuga, seega ei olnud probleemi. Pärast filmi julgesin isegi vabalt vannitoas käia üksinda :P Eks ma vaikselt treenin oma taluvust taas, sest ilusatest filmidest on ka kopp ees.

Kõvem Plaanimine

Suure tüli tõttu oli tänane kaubanduskeskuses käik väga odav. Vaid transport ja lõuna läksid maksma ja edasi läks kõik allamäge. Üle pika aja olin mina see, kes esimesena jälle sõbraks saada tahtis. Rääkisime asjad selgeks ja homme on uus katse, sest mõningaid asju on siiski hädasti vaja.

Järgmisest nädalast läheb tööl ka kergemaks, sest meie tiimi tuleb lisa. Kuna juhataja on lapsepuhkusel, siis otsustati uus töötaja sekka võtta, kelleks osutuks mu kolleeg Terminal 5st. Kuigi ta oli ka ainus kandidaat, olen ma teda tundes väga positiivne, et ta saab tööga suurepäraselt hakkama. Ma olen ka üsna kindel, et ajutine lapsepuhkuse kohatäitmine ei jää ajutiseks, sest üks teine kolleeg plaanib järgmisel aastal Austraaliasse reisima minna ja meil siis jääks nagu üks inimene väheseks. Aga eks näis. Ise ma olen hetkel oma kohaga rahul ja ei ole midagi suuremat ja paremat vaatama hakanud. Ehk kui juhataja on lapsepuhkuselt tagasi või ehk firmasiseselt tuleb midagi. Või võiks ka samal kohal rahus olla, kuni me ühel heal päeval USAsse ära kolime. Meie firma on USAs ka, ehk saaks lihtsalt sinna üle minna, mis oleks ka mugav lahendus. Mulle lihtsalt meeldib liialt ette mõelda, kuigi ma tean, et saatusel on oma plaanid.

Ahjaa, meil on sünnipäevad ka tulemas. Mees saab juba kolmapäeval aasta vanemaks ja mina natukene üle kahe nädala pärast. Midagi eriti plaanis ei ole küll ja üritame raha ikka reisi jaoks rohkem hoida ja seal tõsiselt shopata. Mehel tuleb 9ndal mingi mäng välja, mida ta tahab. Lisaks tellisime mõlemad internetist mõned parfüümid ja ma lisaks paar küünelakki ja proovimiseks professionalse šampooni-palsami ka pidupäeva puhul. Lisaks on mul saapaid vaja hädasti, sest kingadega ei vea enam hästi välja, vahel on liiga külm. Abikaasa tahtis veel Domino pitsat. Kojutellimisega muidugi, mida me täiesti teha võime. Ja ehk sõpradega käime ka väljas. Ja kuna mu sünnipäev on samuti nädala sees, siis plaanin tööle kooki teha. Jah, jälle sadakümme plaani. Ma peaks üldse blogi ümber nimetama "Mari Plaanib" :P

Juurtele truuks jäädes

Heeringas sai endale kõrvale rukkileiva, mis on isegi täiesti UKs tehtud. Seetõttu ei hakka oma lootusi kõrgele seadma. Ja viina ostsin ka, kohe terve liitsi Smirnoffi, mis Sainsburys soodukas oli ja 16 naelaga kätte sain. Otsustasime, et kui võrrelda mu veini ostmist ja kui kaua pudel viina püsib, on majanduslikult kasulikum viin osta. Mahla (Tropicana!) juurde ja mmm.. Ahjaa, purki tehtud äädikas punast peeti ostsin ka, sest isu tuli. Selline kummaline ma olengi :)

Kolmapäevaõhtune

Tahaks lihtsalt ajaloo huvides kirja panna, et jube punase veini isu on. Homme lähen ostan ära (palgapäev!) ja reedel panen terve pudeli nahavahele. Peaks veel ära mainima, et tihti kui veiniisu peale tuleb, suudan ma vaid kaks klaasi sisse kallata. Vähese trenni viga. Kuid aeg-ajalt läheb terve pudel õhtu jooksul märkamatult. Seda ehk kord-kaks kuus siiski, mitte iganädalaselt. Keha aga annab sellest mõnuga peavaluga järgmisel päeval teada. Kuid see on seda väärt. Vähemalt viimasest suitsust on kaks ja pool aastat möödas ja päris ingel ma ju ka olla ei saa.

Täna nägin väga reaalset näidet, millised minu ja mu abikaasa lapsed võiksid välja näha. Ema oli sama lumivalge kui mina ja isa oli täpselt sama pruun kui minu mees (üldse väga sarnane nägi välja) ja nende lapsed.. Vaieldamatult ühed armsamad lapsed, keda ma iial näinud olen. Kuldse jumega ja sügavpruunide silmadega. Hästi lokkis, kuid pehmed juuksed (vähemalt tundus, ma ei hakanud võõraid lapsi katsuma hakkama). Kuigi me küll loodame minu sirgeid juukseid ja mehe nahatooni, ole see siiski geenide viga. Näiteks ühel jamaikalannast tuttava poeg sai valge tüdrukuga lapse ja nende laps on lumivalge ja väga vinge afroga. Hehe. Jah, taaskord laste teema, kuid jätkuvalt on lapsed plaanitud kaugemasse tulevikku. Või nii paari aasta pärast..

PS! Õues on kuradima külmaks läinud!

Lisa 10 minutit hiljem: Läks meelest mainida, et me käisime pühapäeval IKEAs jälle. Lihapallid olid jätkuvalt võrratud ja see pohlakaste.. ohh.. Uue garderoobi ostsime. Samal päeval lammutasime vana välja, kuigi see pigem kokkus iseenesest kokku, kui me seda toetavad kastid eemaldasime. Ja uus garderoob ongi üleval. Lahtine seekord. Nimelt on meie toakene üsna niiske ja kahjuks hallitus tahab meid kimbutada, aga me võitleme vapralt vastu! IKEAst ostsin heeringat hapukoores ka. Jah, ma ostsin heeringat! Eestis ei võtnud ma seda suu sissegi, aga nüüd tuli isu. Homme lisaks veinile ostan poest rukkileiva ka (Saksa import, inglased ei tea leivast mütsigi) ja näm näm näm. Viin sobiks heeringaleiva kõrvale paremini, aga üksinda joomiseks oleks see imelik :P

Pilti ei ole ka ammu näidanud. Jätkuvalt rõõsa ja rõõmus ja ehin end võõraste sulgedega (hinnalipiku kardinal oleks pidanud ära peitma, siis oleks ehk ära petnud):

Ja need kurikuulsad lihapallid. Õunakooki proovisime ka:

Good girl gone bad..

Ma olin täna väga õel. Mitte, et mul halb tuju oleks olnud, kuid minu headusel sai lihsalt lõpp. Kui inimesed vastikult käituvad, siis miks minagi peaks nende vastu kena olema.

Näiteks tööl helistas tõre vanamees ja virises, et ta ei saa meie kodulehelt tellimust sisse panna, sest see on liialt keeruline või oli ta tegelikult liiga laisk. Seletasin ilusasti, et kui ta meie poodi läheb, siis saab kehvema hinna. Ta vaidles vastu, et ta läheb siis mujale. No mingu! Ma vastasin rõõmsalt ta tõrelemisele: "Have a good day, Sir." ja panin lihtsalt telefoni toru ära.

Teisena ootasime mehega bussi ja üks väga värselt siia sisserännanu jäi meid tõsiselt vahtima. Küsisin "Can I help you?" ja ta arvas rõõmsalt, et me tahame ta sõbrad olla. Ei taha! Mulle lihtsalt ei meeldi, kui inimesed lihtsalt vahtimiseks oma kaela sõlme keeravad, kui midagi vaadata ei ole. Seekord ma lihtsalt ei suutnud seda ignoreerida.

Ma üritan homme parem tüdruk olla. Maybe :)

Eestlane väljamaal

Viimase nädala jooksul on Eesti meedias silma jäänud artiklid, kus arutletakse miks nii paljud eestlased välismaale kolivad ja kuidas neid koju tagasi meelitada. Eestlasena välismaal tahaks siinkohal ka oma põhjuseid välja tuua.

Miks ma üldse Eestist lahkusin?

Kes on mu blogi pikemalt lugenud, teavad, et ma esmalt tulin UKsse kuueks kuuks vabatahtlikuks. Keskat lõpetades ei olnud ma kindel, mida ma edasi õppida sooviks ja reisikihk on minus alati olnud. Ei tahtnud ma ka astuda erialale, mis küll tööleidmiseks oleks hea, kuid mulle enesele sugugi ei meeldiks. Euroopa Noorte kaudu tulin Cardiffi vaimuhaiglasse tööle. Pakuti tasuta lendu UKsse ja tagasi mu projekti lõpus, lisaks majutus ja natukene raha elamiseks. Hea võimalus kodust välja saamiseks ja iseseisva elu harjutamiseks.

Naljatlemist tuli küll pere kui ja sõprade poolt, et Mari leiab endale mehe ja jääbki sinna. Vaidlesin vastu ja see mul plaanis ei olnud. Vastupidi, ma olin 100% kindel, et ma ei kavatse mitte kedagi siin leida, kes isegi natukene meeldiks, sest siis oleks väga raske lahkuda. Kuni ma tutvusin oma nüüdseks abikaasaga... Mu projekti lõpus pakkus ta välja, et ma võiksin temaga kokku kolida. Palusin aega otsustamiseks ja sõitsin Eestisse tagasi.

Kaks kuud otsustasin ja kaalusin. Nii mõnedki sõbrad olid selle vastu, pere aga andis mulle vaba valiku. Otsustasin tulla, sest kartsin, et kui ma ei tule, jään ma seda igavesti kahetsema. Ja kui siinne ei oleks läinud, kui lootsin, oleks ma alati saanud Eestisse tagasi minna.

Asjad läksid aga paremini kui lootsin ja siin ma nüüd olen kaks ja pool aastat hiljem ja abielus :)

Kas UK on lõplik peatuspaik?

Kindlasti mitte. Nagu ma eelnevalt maininud olen, siis sooviks me väga USAsse kolida. Eks ma meie jõulureisi ajal vaatan, kuidas mulle endale seal meeldib ja teeme täpsemaid plaane, et kuna täpselt me selle sammu astuda sooviksime. UKs mulle alguses meeldis, kuid liigsed sisserändajad, kes ei soovi brittidega ühte sulanduda ja hoiavad vaid oma kogukondadesse teevad mu meele mustaks. Samas ei meeldi mulle siinne haridussüsteem ning oma last ma siin kooli panna ei sooviks. Ja kuna siin varsti tehakse õppemaksed kahekordseks, siis ma ise ka vaevalt siin kõrgharidust omandama ei hakka. Lisaks on siin võrreldes USAga üüratult kallis elada.

Kas ma läheksin Eestisse tagasi? Miks?

Ära iial ütle iial. Kuid praeguse seisuga ei soovi ma sugugi sinna tagasi kolida. Põhjused toon siinkohal ükshaaval punktidena välja täiesti suvalises järjestuses:

- Eestis on palju vähem võimalusi, kui näiteks UKs või USAs. Juba kaubandusvõrgu valik on Eestis minu meelest liiga väike ja mulle valikuvõimalus meeldib. Lisaks on UKs ja USAs rohkem töövalikut. Mitte selles mõttes, et rohkem vabu töökohti, vaid rohkem tööpakkujaid ja firmasid. Ja mida rohkem, seda uhkem.

- Palk. See on fakt, et Eesti palgad on imeväikesed ja palk on tihti esmane põhjus inimeste mujalekolimiseks. Mina teenin siin kaheaastase töökogemusega klienditeenindajana kaks korda rohkem kui mu kallis tädi kogenenud õpetajana erikoolis Eestis. Rohkem raha, vähem muret. Vähemalt seda on minu peaaegu 22 aastat elukogemust õpetanud küll.

- Hinnad. Võrreldes Eestiga on UKs küll transport, üür ja taolised teenused palju kallimad. Samas täpselt samade toodete eest küsitakse siin palju vähem raha. Ja USAs veel omakorda kaks korda vähem kui siin. Olgu selleks kosmeetka, riided, tehnika vms.

- Minu segarassiline pere ja eestlaste kitsarinnalisus. See ehk ongi üks peamisi põhjuseid. Olen oma kaasaga paar korda Eestis käinud ja mul on alati väga piinlik olnud, kuidas inimesed sõna otseses mõttes teda tänaval vahivad. Selline tähelepanu on küll väga ebamugav olnud ja ma ei usu, et ma seda igapäevaselt kannatada suudaksin. Ja teades laste õelust, ei soovi et minu tulevast mulatist last koolis kiusatakse. Ma olen rohkem kui kindel, et see Eesti koolis juhtuks. Lisaks olen ma olnud liiga laisk, et oma kaasale eesti keelt õpetada. Üksikuid sõnu teab, aga eesti keel on minu meelest liiga keerukas, et seda nii lihtsalt õpetada saaks. Ehk kui me ühel heal päeval pisikese põnni saame ja põnnile ma eesti keelt õpetan, jääb eesti keel mehele ka rohkem külge. Ja me oleme seal maal, et me teeme tõsiseid plaane ma tulevasest elust tulevasele lapsele mõeldes ja temale parimat soovides.

- Mind ei kutsu Eestisse eriti midagi, kuna mu pere on imepisikene. Nii pisikene, et vaid mu kallis tädi ongi mind seal ootamas. Ja sõpru ei ole mul palju kunagi olnud, selline erak olen ja mulle meeldib oma rida ajada.

Esialgu tundus, et pea on täis nii palju mõtteid, aga kahjuks rohkem argument hetkel ei tulegi. Tuleks ära mainida, et ma kunagi ei plaaninud Eestist ära kolimist. Teismelisena tahtsin reisida küll, aga ma iial ei kujutanud ette välismaale kolimist. Kuid elu läks nagu ta läks ja saatus võttis juhtimise üle ning siin ma nüüd olen.

Eks igal inimesel ole omad põhjused, olgu need majanduslikud või isiklikud. Vaadates kui mitmed klassi- ja koolikaaslased on välismaale läinud, tuleb tõdeda et laulva revolutsiooni ajal ja pärast seda sündinutel on tugev reisikihk. Ehk on siis ka põhjuseks, et meie rahval ei lubatud pikalt teiste võimu all reisida ja nüüd kõik naudivad mööda ilma rändamist kuni saame.

Ja ma olen alati rohkem kui uhke selle üle, et ma Eestist pärit olen, kui keegi mu päritolu uurib.

Mari a.k.a. Hobukastan

Põnev avastus Kristiina blogist ja paneks endast ka väidetava kirjelduse siia. Ei hakka kommenteerima, kui täpne see on, eks see ole teiste otsustada :)

Hobukastan 15.05 - 24.05 ja 12.11 - 21.11

Ehkki hobukastani-inimene on kaunis ning dekoratiivne, ei taha ta ümbrust oma võludega vallutada. Ta on tulvil elujõudu ning vajab lihtsust. Temas on õiglustunnet ja iga selle vastu eksimine kutsub temas esile tahtmatu protesti. Ta on oma õiguste eest valmis tagajärgedele mõtlemata kõikide vahenditega võitlema. Hobukastanile ei meeldi kaalutlemine ning intriigitsemine, mistõttu inimesed keeravad sageli tahtmatult tema vastu. Paindlikkuse puudumine suhtlemisel viib sageli selleni, et ta peab tihtipeale taas millestki toibuma, elama üle uusi pettumusi, mis talle meelde jäävad, kuna ta on mõjutatav ning tundeline.

Ehkki hobukastan on vastupidav, pole ta ometi isekas vaid oskab käituda ettevaatlikult ning tähelepanelikult, mistõttu pole tal ka enamasti majanduslikke raskusi. Moraalinormidel on tema jaoks suur tähtsus ning ta kaldubki osaliselt, vaatamata teatud õrnatundelisusele, puritaanlusse. Ta võib jätta eluks kohanematu mulje, mis on aga tegelikkuses järeleandmatuse tagajärg ning eneseusu puudumine.

Hobukastan vajab palju armastust, suudab aga ise üksnes ühe korra armastada ning seepärast on tal raske õnne leida. Armastuse vajadus ning kartus, et teda pole võimalik armastada, muudavad suhted kaaslasega raskeks. Tema kompleksid ilmnevad sageli niisuguses käitumises, mis on teiste jaoks mõistetamatus. Tal on kalduvus teisi šokeerida. Ta on konkreetne, andekas, kiire ning täpne, samal ajal aga kaldub ta unistustesse ning filosoofilistesse mõtisklustesse. Palju sõltub ümbrusest. Alles siis arenevad tema võimed, kui ta tajub lähedaste kaastunnet.

Friday with wine

Ma ise ka ei usu, et ma viimati kirjutasin siia 18. septemberil, aeg möödub lihtsalt nii ruttu. Jah, ma olen tõesti nii vana juba, et minu meelest aeg möödub liialt kiirelt.

Vanusest rääkides. Eile uuriti taas tööl mu vanust. Ega ma kade tüdruk ei ole ja ütlesin, et ma olen 21. Kolleeg oli imestunud. Ma naljatasin, et kas ma tõesti nii vana näen välja. Öeldi, et ma käitun väga täiskasvanulikult ja ta arvas, et ma olen 24-25 ringis. Ma ei tea nüüd kas seda komplimendina võtta või mitte. Ehk ka fakt, et ma 21selt abielus olen petab natukene ära.

Esmaspäeval otsustasid metrootöölised, et nad tahaksid natukene streikida jälle. Minu teekond tööle võtab tavaliselt maksimum tund aega, kuid sel korral võttis kaks ja pool tundi. Enamasti oli põhjuseks see, et ühekordne buss oli liialt inimesi täis tuubitud ja see lihtsalt ei peatunud. Seda juhtub ka tihti igapäevaselt, et ühekordne buss on rush houri ajal liialt täis. Kirjutasin Transport of Londonisse ja virisesin, et miks pannakse rush houriks vaid ühekordsed bussid, kui kahekordsed on täiesit olemas. Siiamaani nad mulle vastanud ei ole. Jobud.

Tööl tegelesin paari raske kaebusega see nädal ka. Ühel oli põhjus, et meie poes ei öeldud õiget valuutakurssi. Juhataja poes ütles, et meie klienditeenindaja ütles, et nad ütlesid kliendile valuutakursi ja ütlesid, et kodulehelt ette tellides saavad nad parema. Klient ütles, et talle öeldi poes mitte kursi pärast muretseda. Vastasin ühe korra selgitades erinevusi poes ja kodulehelt ette tellides. Klient tuli tagasi natukene kurjalt, et ma ei käsitlenud halba teenindust. Saatsin meili tagasi vabandades teeninduse eest ja seletasin lausega, et CCTVd vaadates oli näha, kuidas kurssi kliendile näidati ja lisaks on meil rate boardid poodides, kus on valuutakursid kirjas. Pakkusime kliendile 20 naela valurahaks. Klient tuli tagasi kinnitades, et poes talle kurssi ei öeldud, kuid ta väga kiitis kleinditeeninust, mida mina talle pakkusin. Lõpetas veel tänades mind ja öeldes, et kindlasti soovitab meie firmat kõikidele oma tuttavatele. Sellist lõppu tahaks kõikidele kaebustele :) Vähe segane lugu, kuid eks meil ole miljon korda segasemaidki, mis on aeg-ajalt klientide oma lollus, kuid vahepeal meie kolleegide idiootsus poodides. Igatahes tööga endaga läheb aina paremini ja saan iseseisvamalt rohkem hakkama.

Mul kord oli üks pervo ka. Meile korduvalt helistanud uurides, kuidas raha ta sõbrannale Taimaal saata (Thai mail order bride, yea right!). Meil juba teada, et ta oma naine on surnud, aga nüüd on tal uus sõbratar Tais. Tegemist vanema pensionieas mehega muideks. Kord ma seletasin erinevaid viise raha saatmiseks. Tänas mind pika kõne lõpuks ja hakkas uurima, kust minu kaunis aktsent pärit on. On alles naistemees :P

Igatahes. Ma lõpetan oma veinipudelit ja siin natukene vintis peaga kirjutamist :P

Easy Like Sunday Morning

See nädalavahetus on tõeliselt lebo olnud. Oleme pikalt maganud ja lihtsalt puhanud. Eilne suurim tegu oli toidupoes käik ja nädala toidu ettevarumine. Täna koristasime oma tuba ja vannituba. Nüüd mõni meist vahib jalgpalli ja mina naudin internetis hulkumist klaasi veiniga. Idüll :)

Asjatoimetused kesklinnas

Täna oli asja kesklinna ja seetõttu võtsin töölt vaba päeva. See tähendab, et peale aastavahetusel kolmenädalast puhkust on mul vaid üks päev veel vabaks võtta kuni mai alguseni. Oh well..

Asja kesklinna oli tegelikult mu kallil kaasal, ma käisin moraalseks toeks ja telefone hoidmas. Nagu ma mainisin, siis jõulud ja aastavahetuse veedame New Yorkis ämmal külas. Kui ma nüüd tagantjärgi mõtlen, siis piletite ostmine ilma viisadeta ja asjadea oli üpriski suur risk. Minul probleemi ei ole, täitsin oma ESTA vormi ilusti ära ja vastus tuli kohe tagasi, et terrorist ma ei ole. Minu teine pool aga pidi sinna viisa saama. Täitis pika pika taotluse interneti teel ja siis tuli kohapeal intervjuul käimas. Seda viimast me täna tegimegi. USA saatkonda ei ole aga inimestel lubatud tehnikat võtta, isegi sealsed töötajad ei tohi oma mobiiltelefone kaasa võtta. Kes aga ikka kesklinna ilma telefonita läheb.. Sedasi käisingi mina kaasas telefoni hoidmas, kui teda grilliti.

Ärkasime vara-vara ja leidsime saatkonna ilusti üles. Kui mees sealsest turvakontrollist läbi läks, suundusin mina Oxford Streeti poole ja siht oli leida Starbucks. Cappuccino ja kaneelirull olid taevalikud. Raamat oli ka kaasas, millest ma tervelt kaks lehekülge lugesin. Nimelt silmadel oli raske hommikul läätsedega kohaneda ja seetõttu ei olnud pilk just kõige teravam. Peale seal istumist käisin elus esimest korda Selfridges. Jah, ma olen siin kaks aastat elanud ja ei ole kordagi seal käinud! Minu jaoks oli see natukene liiast. Vaateaknad ja valik on muidugi super. Kuid pood oli üpriski tühi, kui ma seal olin ja tundsin end natukene ebamugavalt. Kui eesmärk on šopata, eks siis oleks tunne teisem. Käisin veel paarist poest läbi, ostsin natukene veel meiki ja läksin meest ootama.

Tema sisenes saatkonda 9:30 ja leppisime selle kõrval olevas pargis kell 11 kohtuda. Poolteist tundi istusin külmal pargipingil, kuulasin muusikat ja mängisin Mahjongi. Siis tuli šokolaadi isu ja käisin Twixi ostmas. Pool tundi sain veel istuda ja siis tuli ta lõpuks välja. Tahtis mind lollitada ja tegi kurba nägu, et ma pean üksinda minema USAsse. Ma nii naiivne ei ole ja nägin temast läbi. Aga jah, viisa olemas ja jõulude ajal oleme kindlalt kahekesi minemas :)

Lisaks käisime ühes tai kohas söömas, kus korra varem käisime. Seekord oli toit palju kehvem ja nii pea me sinna ei satu. Teine kord läheme ikka oma hea Mr Wu juurde hiinakat sööma.

Koju jõudes magasime sügavalt poolteist tundi. Siis oli vaja Specksaversis läätsedega kontrollis käia. Nimelt on meil proovi omad silmas veel. Poolel teel tuli mõnel meist meelde, et tšekid jäid koju, mida vaja oleks olnud. Sain natukene pahandada, et minu süü oli ja läksime koju tagasi. Sain uue aja kahe nädala pärast. How fun. Kodus siis natukene moositati mind, kui tunti süüdi minuga pahandamises ja ülejäänud õhtu oleme lihtsalt puhanud.

Varsti peab end magama ära ajama, sest homme on vaja jälle tööle minna. Reeded on lahedad vähemalt, sest on dress down day ja saab teksaseid kanda :) Nüüd saab kolm kuud järjest tööl käia ilma puhkuseta, et siis 21sel detsembril ära lennata. Vähemalt on, mida oodata!

Tõeline nädalavahetus.

See nädalavahetus on meil lõpuks ometi kodune. Alguses mõtlesime Thamesi festivalile minna, aga täna oli palju mõnusam voodisse jääda. Raamatuid on hirmus suur hunnik, mis lugemist tahavad ja oleks aega raha ka rohkem kokku hoida.

Eile olin ma ka kodune, sest ootasin meie külmiku saabumist. Saabus õigel ajal ja täiesti üksinda sain selle kastist välja, pestud ja tööle. Nüüd on meil oma toas oma külmik, milles on meil palju ruumi vaid enda asjadele ja puhas on ka meie standardite kohaselt.

Eile tegin leiba ka. Sainsburys müüdi mingit vahvad leivajahu, millele tuli ise kodus vaid õli/võid ja vett lisada. Lasksin taignal poolteist tundi kerkida. Nii palju ma sõtkuda ei viitsinud nagu juhendis kirjas oli, aga see selleks. Tegin väikesed ümmargused pätsikesed, mis 15 minutit ahjus küpsesid. Ja voila, väga hea leib. Mitte tõeline eesti tume leib, vaid siinne wholewheat bread. 60 penni eest väga hea toode. Täna tahaks kiire poeskäigu teha ja vaid mõned asjad osta, kuid neid leivajahusid peaks paar tükki juurde ostma.

Kuna meil juhtus vastavaid aedvilju kodus olema, tahtsin ratatouille tegemist proovida. Ei teinud ilusat ahjurooga, vaid potihautise. Välja tuli sama segadus nagu siinsel pildil (ma ei viitsinud ise pilti teha, seega kasutasin netist leitud pilti siin). Lisaks riisi ja väga hea tuli. Kindlasti tuleb kordamisele :)

Head nädalavahetust kõigile ja leidke aega ka lihtsalt olesklemiseks!

Tehtud töö ei taha enam tegemist

... või vähemalt ma loodan.

Mõnel päeval oleks targem lihtsalt end voodis teki all peita ja mitte välise maailmaga kokku puutuda. Tööl oli pika nädalavahetusega paaalju kirju kokku kuhjunud. Asusin kohe nendega tööle. Esimene klient telefonil oli mingi asshole, kelle ma kiirelt teise osakonda edasi suundasin. Mul oli pooleli oma viie kaebuse uurimine, millest kahele sai vastus saadetud. Üks kaebus muutub aina jaburamaks. Ja neljanda kohta oli üks meie Area Manager täielik asshole oma eelarvega. Sellega tegelen homme. Lisaks oli vaja kolmekesi üle sajale kirjale vastata. Mida ma usinalt tegin. Ja niiii paljud neist on/olid järjekordsed kaebused jaburatel teemadel. Kell 9 jõudsin tööle ja lõuna jõudsin alles kell 14:30 süüa, mil ma samal ajal kirju kirjutasin. Esimene nädal ilma meie juhatajata ja ühe vähema liikmega oli ikka karm. Ja siis mu buss ei ilmunud kohale ja pidin järgmist ootama. Töölt lahkusin kell 17 ja koju jõudsin 18:15. Ei ole lahe.

Kahjuks ei usu, et see nädal eriti paremaks läheb, sest nädalavahetusest jäi veel palju kirju alles ja eks neid kuhjub juurde. Aga eks raskused ole nende ületamiseks. Kuid täna ei olnud mul kohe üldse tuju stressi taluda ja olin päev otsa natukene nukras ja vaikses olekus. Tujukas nagu ma olen. Aga küll saan üle :)

Nautides riigipüha

Pikk nädalavahetus on nii mõnus ja kohe mitte ei tahaks homme tööle tagasi minna. Üks päev veel oleks nii mõnus.. Kahjuks juba käib peast läbi, millistele klientide virinatele ja kaebustele ma vastama pean. Grr. Eks ma varsti turgutan end Kopparbergiga ja üritan töö unustada veel vähemalt 12 tunniks :D

Nädalavahetusel ei teinud me mitte midagi tarka. Laupäeval käisime šoppamas. Sain endale Henleyst imearmsa kampsuni ja Hawes and Curtisest ilusa triiksärgi töölkäimiseks. Pretis käisime söömas ka ja ma avastasin, et nende Maroko kanasupp on imehea. Kindlasti tuleb üheks meie lemmiklõunateks, kui väljas käime. Lisaks peaks internetist retsepti leidma, et ise teha.. Suppi ei olegi vähemalt aasta teinud.

Eile käisime mehega kinos "Inception"it vaatamas. Sain kinnitust, et kodus on filme ikka parem vaadata voodil pikutades. Isegi meie teleri pildikvaliteet on palju parem. Ja ei ole mingeid noori paare kõrval suudlemas. Film ise oli minu meelest päris huvitav ja mõtlemapanev. Soovitan vaatama minna kindlasti.

Täna sai natukene lisa garderoobi uue teksade ja pusa näol, mis ma TK Maxxist leidsin. Mees tahtis mulle paari pluusi ka suruda, aga mul ei ole enam nii palju ruumi riidekapis ja loobusin pakkumisest :) Vaid üksikud asjad on talveks vaja ja siis peaks šoppamine ka vähesemaks jääma. Või vähemalt ma loodan sedasi. Väikese külmiku ostsime endale ka. Ei saa enam nende idiootidega jagada. Külmiku sulatamiseks lülitatakse külmik lihtsalt välja, kui meil oli hulgaliselt toitu sees. Jäätis ja liha läksid kohe prügikasti viskamisele. Lisaks armastavad nad oma haisevat toitu lahtiselt külmikusse jätta. Ei ole lahe. Järgmise nädala reedel peaks meil oma külmik kohale tulema, mis me oma tuppa paneme. See jätab meile kaks nädalat sellele koha tegemiseks. Elamine on kastikesi täis, millesse igasugune tehnika tuleb panna, kui kolimiseks jälle läheb. Aga küll me midagi välja mõtleme. Vähemalt tegemist on.

Valmistume sügiseks

Kohe mitte ei naudi enam arvuti ees istumist. Palju parema meelega kolan ma mööda poode, käin kellegil külas või olesklen ja vahin telerit. Ilmselt alateadlikult üritan viimastest headest ilmadest viimast võtta. Üpriski kõrge raamatute kuhi ootab külmemaid ja vihmasemaid ilmu, kui ma parema meelega koju teki alla jään. Meie valmistume juba sügiseks ka. Täna ostsime väga vinge soojapuhuri, mis toa temperatuuri tunnetab ja kui soovitud temperatuur on käes, enam ei puhu. Vähemalt mingit sauna me ei tekita, vaid on mõnusalt soe tuba. Voodi elektriline soojendus on juba umbes nädala töödanud.

Vaikselt ostan kampsuneid ka. Täna oli väike võitlus iseendaga. Nägin imearmast kampsunit Henleysis, mida ma esmalt ei ostnud. Käisime teistes poodides, kaklesime natukene. Siis tahtis kallis mees mu vastu väga hea olla ja läksime H&Mi. Seal oleks ma sama raha eest mitu riideeset saanud, aga ei. Läksin ja ostsin oma imearmsa kampsuni ära :D Eks teen varsti pilti ka.

Väike vahemärkus, et täna on mu kalli tädi sünnipäev, mille puhuks saab jälle veini juua :))

Homne tundub aga väga sisutihe tulevat. Hommikul läheb mees tööle ja ma ilmselt esimese asjana värvin oma juuksejuured ära ja lõikan tuka ilusaks. Siis tuleb kiire poeskäik teha. Jälle. Ehk ka natukene tolmu võtta meie toakeses. Ja siis on ilmselt Notting Hilli karnevalile minek. Ja kinosse tahaks ka minna. Vähemalt esmaspäeval on siin riigipüha ja saame puhata.

Olen moodne

Sain uue ja uhke telefoni :) Tahtsime mehega samal ajal mõlemad uue iPhone 4 saada. Kahjuks Apple on natukene aeglane Vodafonei varustamisega. Neljapäeval käisime tellimust sisse andmas ja teisipäeval oli minu telefon kohal. Täna peaks mehe telefon kohal olema. Aega läks seega täpselt nädal. Kui te oleks vaid näinud kui õnnetu ta oli, kui ainult minu pakk kohal oli... Aga lasksin tal telefoni valmis seada ja nibida, kuni ma Big Brotheri finaali vaatasin. Josie võit meeldis mulle väga :)

Siiamaani olen oma paar kõnet vabalt teha saanud ja mingeid probleeme leviga ei ole. Oh ja need aplikatsioonid.. Neid võibki muretsema jääda. iBooks on üks mu lemmikuid ja neil on õnneks palju klassikalisi raamatuid täiesti tasuta saadaval. Võtab vähem ruumi käekotis, kui raamatu kaasasvedamine :) Mängud on ka väga lahedad ja graafika on imeline. Minu jaoks oli põhiline muidugi ka muusika olemasolek, mille jaoks on muidugi iPod sisse ehitatud. Ahjaa, me valisime 16GB versiooni. Ei tahtnud 16 lisa gigabaidi eest sada naela juurde maksta. Aga jah, mina olen ülimalt rahul. Täna peaks mu ilus ümbris sellele ka kohale tulema ja siis näitan :D

Täna on mu juhataja viimane päev tööl, ta läheb emapuhkusele. Sünnitama peaks järgmine nädal. Saadame ta ilusti täna ära ja loodame, et keegi pisaraid ei vala. Siis tuleb vaid homne üle elada ja siis naudime 3 päevast nädalavahetust. Esmaspäev on nimelt mingil põhjusel riigipüha. Ei suuda ära oodata :)

Muudatuste hakul.. ehk.

Nii mõnedki ilmselt teavad, et pikema aja plaan on meil USAsse kolida. Unistada on ju kerge, aga sellist suurt sammu ette võtta väga raske. Siiski on üks kindlam plaan meil järgmise aasta alguses natukene linnast välja kolida. Seletuseks väike kaart ka abiks :)

Kodu on koht, kus me praegu elame. See hall tähekese sarnane ollus minu kodu all on Heathrow lennujaam. See täpikene, kuhu nool suunab "töö" on koht, kus ma praegu tööl käin. Mees käib mul hetkel üpriski Londoni kesklinnas.

Kaasa töökoht aga on väga kindlalt Readingusse kolimas selle aasta lõpus / järgmise aasta alguses. See on seal, kus on kirjas "Uus kodu?". Nagu näha, on see kohe palju rohkem eemal minu töökohast. Samas uurisin, et ma saaksin otse bussi Readingust Heathrowsse ja kuupilet läheks 90 naela maksma. Praegu läheb minu kuu transport umbes 50-60 naela, mehel natukene üle 40 naela. Kui tema Readingu-sisene reisimine on minimaalne, siis rahaliselt ei oleks see sugugi kallim. Ma ei ütleks, et minu tööleminek ajaliselt väga pikem on. Buss võtaks tund aega. Tegu on korraliku suurema bussiga, kus on suuremad ja pehmemad istmed, mitte väikese linnaliinikaga. Lennujaamast töö juurde läheks omakorda tasuta buss.

Lisaks on Readingu üürihinnad palju väiksemad. Muidugi on meil plaanis oma kinnisvara ka võimalikult ruttu soetada, kuid praeguses majanduslikus olukorras ei anta nii kergelt värsketele koduostjatele mingit laenu ja peab oma 10-20% korteri/maja hinnast ise maksma. See oleks umbes minu aastane palk väiksema elamise korral. Tagasi üürimisele. Ma olen juba uurinud, et me saaksime ühe magamistoaga korteri (magamistuba, elutuba, köök, vannituba) keskmiselt 600 naela eest kuus. Praegu me maksame ühe toa eest 400 kuus, eelmises totakas kohas maksime 520 (!!!) ühe toa eest. Lisaks on väiksemas linnas transport ja üleüldse hinnad tunduvalt odavamad Londoniga võrreldes.

Oeh. Ma olen ehk juba liialt elevil, sest see ei ole 100% kindelgi, et meil sinna minek on. Aga vähemalt on mul selleks kõik ära planeeritud ja uuritud :D

PS! Soovitused kauniteks kohtadeks Inglismaal, kus Bank Holiday Weekendi veeta järgmine nädalavahetus, on oodatud..

Sügis käes, sügis käes.. I wish.

Nii tore on lugeda, et ma ei olegi ainus, kes sügist igatseb. Ma vist isegi Twitteris või kusagil mainisin seda. Ma olen alati arvanud, et ma olen natukene imelik, et suve oma lemmikaastaajaks ei pea. Kevad ja sügis on minu jaoks palju südamelähedasemad. Talvest ma ka nii väga lugu ei pea.

Süda läheb mul igatahes väga soojaks nähes, kuidas puude lehed juba vaikselt punetama hakkavad. Väga üksikud lehed, aga mina märkan neid!

Vaikselt varun juba sügiseks asju ka. Näiteks sellise imearmsa pontso H&Mist nagu siinsel pildi. Värviks valisin halli..
Nüüd ootan vaid piisavalt jahedat ilma, et seda selga panna :D Ja ennast üldse riietega ära katta.

Ja salle kavatsen endale ka varuda piisavalt, et mõnus oleks. Eelmine talv oli natukene kehvem ja käisin enamuse talvest kingadega. Nüüd kindlasti ostan paar-kolm paari saapaid ja hääästi sooja jope. Lisaks jõulud ja aastavahetus on ju New Yorkis hirrmus külm ja peab end siis piisavalt ära pakkida.

Uue soojapuhuri peame ka ära ostma lähiajal! Meil on juba ARGOsest ära valitud..

Avastasin meie tagaaiast õunapuu ka. Üsna pisikene, aga õunu täis. Ma loodan, et saan selle otsast mõned head õunad, et siis õunakooki teha. Oh, ma peaaegu juba tunnen selle lõhna.. Ja kaneelikukleid ei ole ka terve igaviku teinud. Kui vaid oleks aega..

Täpselt kolm kuud minu sünnipäevani ka. Täiesti ebatähtis, aga tahaks selle siin kohal lihtsalt ära märkida.