Saturday, 26 March 2016

Cooper sai kaheseks!

Teispäeval, 22. märtsil, sai meie väike ilmaime kaheaastaseks. Tüüpiliste vanematena ohime ja ähime, et kuidas ta küll juba nii suur on ja küll see aeg lendab. Kuna P tahtis, et me vähekene vaiksemalt võtaks sel aastal, siis ma üritasingi end hirmsasti ostlemisega tagasi hoida. Kahjuks ei tulnud hästi välja. Poisi sünnipäev ise oli armas vaikne päev pere seltsis.

Eelneval õhtul läks Cooper ilusti kell 19 magama ning ma sain rahulikult kõik kingid ära pakkida ja nad elutuppa ilusti valmis sättida. Tegime samamoodi eelmisel aastal. Ma ei mäletagi hästi enda lapsepõlvest, kuidas need sünnipäeva kinkide saamised olid ning kahtlustan, et see hommikuks asjade välja sättimine on pigem Briti komme, aga mulle meeldib. Kinke sain ma Cooperiga võrreldes kohe kindlasti vähem, aga võrreldes teiste märtsigrupi lastega, siis Cooperi kingihunnik oli üsna tagasihoidlik, ausalt :)


Kingitused

Hommikul ärkas Cooper ilusti natukene enne kella 7t ning vahelduseks saime meie ka krapsti voodist välja, et ta sünnipäevaga ilusti alustada. Esmalt jalutas Cooper küll kinkidest kaarega mööda diivanile istuma, aga väikese suunamisega avastas ta, et elutoas oli midagi uut.

Kinkide avamisega sai ta sel aastal väga hästi ise hakkama.



Lemmikkink on kindlasti Fireman Sam'i tuletõrjeauto, millega ta mõned päevad nüüd pidevalt mänginud on. Fireman Sam'i multika vaimustus on tal üsna uus, aga teretulnud Peppa Pig'i vahelduseks.



See puidust mänguasi oli ükskord mängurühmas ning seal ta mängis sellega huviga, seega mõtlesin kohe, et ostame talle ka. Põhimõte on sellel see, et pisikesed puidust autod lähevad ülevalt kallakust sisse ja siis muudkui sõidavad korruseid allapoole. Vahva vaheldus värvilisele plastikule.


Ja kuna kutile šopata meeldib, siis sai ta endale ka päris oma ostukäru.


Kõige ebahuvitavam kink oli ehk see väike robotkoer, mis hirmus kõva häält teeb ja mis talle seetõttu eriti ei meeldinud. Õnneks oli tegemist üsna odava mänguasjaga, seega see võib rahus oma mängukorda oodata.


Ja põhikingiks oli tõukeratas, mille kohta P mitu korda ütles, et sellega ta küll sõita ei oska, aga Cooper muidugi tõestas, et oskab küll. Tasakaalu veel õpib ja päris elamises ringi ei lenda (õnneks), aga vahelduseks vahva ikka. Tagataustal näha ka sinine beanie bag'i tool, millest ta kahjuks ka veel väga huvitatud ei ole. Paar korda on küll sellel peal istunud, kui ma ta peale pannud olen. Küll suuremaks saades mõistab selle võlu.


Kaarti loeb ka vabalt :)



Paar päeva varem tuli Mega Blocks klotsid ka kohale, mis ta natukene varem kätte sai. Kui pakk koju toodi, siis Cooper oli esimene juures avamas ja kui ta kasti lahti saades "vauuu" ütles, siis ei saanud ju ometi klotse kaheks päevaks ära peita.






Kook

Kuna ma aeg-ajalt ikka küpsetan, siis muidugi oli vaja Cooperi sünnipäevakook ka ise teha. Kookide kaunistamises olen ma väga koba, seega tahtsin midagi lihtsat, aga effektset, milleks vikerkaarekook oli suurepärane. Kuna poodides väga korralikke geeltoiduvärve saadaval ei ole, siis need pidin internetist tellima. Seal olid värvidel rõõmsalt hoiatused kaasas, et E-värvid võivad lapsi vähe hüperaktiivseks teha. Aga sünnipäeval ikka võib korra aastas.


Võib öelda, et koogiga olin ma ise väga rahul :)


Samuti võib sünnipäeva puhul kooki lausa hommikusöögiks süüa. Cooper ei ole vist ühtegi mu tehtud kooki veel päris nii isukalt söönud, iga kord väikese tüki saades sõi ta kõik ilusti ära.


Väljaskäik

Kui me kõik hommikusest koogist hüperaktiivsed olime, oli aeg minna mängukeskusesse ringi jooksma.

Hulljulge, mina näiteks selle peale ei julenud minna.

Sellest liumäest saime P'ga mõlemad mitu korda alla lasta.


Mõnusalt vähe rahvast ja palju ruumi oli seekord. Siin on Cooper roosas autos teiste lastega seltsimas.


Ja väike lõunaeine päevakangelasele, kui tal oli mahti kolm minutit paigal istuda. Sünnipäeva puhul sai mahla ka juua :)


Mängukeskuses olime lausa kaks tundi, kuni Cooper muutus natukene virilaks ja ilmselgelt ära väsis. Sõitsime siis koju, kus ta üsna kiiresti uinus ja vanamehena kolm tundi põõnas.

Õhtupoolik oli meil rahulik. Kutt mängis oma uuemate ja vanemate mänguasjadega, kuni jälle ära väsis.


Kahene on nii raske olla...

Thursday, 17 March 2016

Minu igavad arginädalad

Viimasel ajal on blogimine natukene unarusse jäänud, sest millestki väga kirjutada ei ole, kuna midagi erilist me ei tee. Seega mõtlesin, et teeks siis pika postituse sellest, milline meie tavaline igav nädal välja näeb. Et te päris igavuse kätte ära ei sureks, lisasin ka portsu armsaid pilte Cooperist.

Nädalat alustaks ma reedest, sest see on mul nagu esmaspäev, kuna sel ööl on esimene tööpäev.

Hommikul ärkame ja märkame. Äratus on tavaliselt 6-7 ajal, kui Cooper eelmisel päeval päevaund ei teinud. Kui ta eelneval päeval maganud on, siis meeldib talle pigem kella 5. ajal ärgata. Mina joon mõned tassid kohvi, Cooper saab hommikusööki, mis enamasti on röstsai või puuvili-jogurt, vahepeal pannkook. Putre-helbeid ta endiselt keeldub söömast, kukub öökima isegi siis, kui mind näeb putru söömas. Mõndadel hommikutel on väga tasakaalus eine (ma peaks koomik olema):


Seejärel üritan ma ruttu pesus ära käia, enne kui me kuhugi läheme. Viimasel ajal aga iga kord, kui ma dušivee jooksma panen, lippab Cooper vannituppa, võtab endal püksid jalast, sest sellega saab ta ise hakkama, ja hakkab pluusi ära kiskuma, et minuga koos pessu tulla. Seetõttu enamasti nüüd pesemegi end hommikuti koos.


Reedehommikutel kella 9:30st 11:30ni oleme üle tee olevas lastekeskuses mängurühmas. Täpselt sama, kus me juba üle aasta käinud oleme ja endiselt on vahva.

Kodus lõunatame ning kella 13ks läheb Cooper reedeti lasteaeda. Lasteaias on ta kella 18ni, kuigi ma tavaliselt lähen talle 20-30 minutit varem järgi. Mina samal ajal kodus üritan kõigest väest magada ja eelolevaks öövahetuseks jõudu varuda.


Minu töö algab enamasti kell 21:30 ning P sõidutab mu kella 21ks ilusti tööle. Cooperi peame seetõttu üleval hoidma, aga üsna tihti uinub ta autos koju sõites ja siis on P'l lihtne ta lihtsalt autost voodisse kanda. 

Laupäeviti ja pühapäeviti pärast öötööd, mis lõpeb kell 8, eelistan ma kella 12-13ni üleval olla, et siis sellest kellaajast umbes kella 19-20ni magada. Tunnen, et see on talutavam, kui näiteks otse töölt tulles magama minna, kella 15ni magada ja siis enne tööle minekut mitmed tunnid ärkvel olla. 

Meie "pisikene" tühi ja pime kontor öösiti. Esmaspäevahommikud on alati valusad, kui kõik tuled põlema lähevad ja kõik nädalavahetusest värsked inimesed tööle kepsutavad.



Hommikuti mõnikord lasen P'l lisauinaku teha, kuni ma Cooperi järgi vaatan, või vahepeal käime  autoga toidupoes. Toidupoes peab Cooper viimasel ajal nende sõitudega ka sõitma, seega ei ole see mingi kiire käik:



Teine lugu on küll olnud nende nädalavahetustega, kui P on pidanud tööl olema. Siis pidime lapsehoidja palkama, keda üle 6. tunni päris ei tahtnud, sest muidu ei oleks mul raha silmas pidades väga mõtet tööl käia. Lasteaiast ja lapsehoidjatest tahaks aga lähiajal eraldi postituse teha.

Esmaspäeviti on aga vähe teine graafik. Cooper käib siis hommikuti lasteaias, kella 8st 13ni. Selle aja jooksul ma magan 3-4h, et siis sel õhtul inimlikul ajal magama minna. Tihti on see küll aga otse pärast Cooperit kella 20 ajal. 

Esmaspäeva pärastlõunatel ja teisipäevadel meil midagi suurt planeeritud ei olegi. Kui vaja, siis jalutan Cooperiga toidupoodi, mis on kokku üle 5km jalutamist (2,7km sinna, 2,7km toidukraamiga ülesmäge tagasi). Esmaspäeviti enamasti võtame üsna vabalt ja mängime lihtsalt kodus ja kuhugi mujale ma meid ei säti.


Teisipäeval on mul tavaliselt energiat rohkem ning vahepeal käime isegi mänguväljakul. See küll on viimasel ajal harv olnud, sest ilmad on nii halvad, aga on lootust, et ehk kevad kunangi ikka tuleb.


Siis on ka vähemalt energiat, et poiste nädalavahetuse läbu ära koristada. Õnneks Cooper on alati väga abivalmis.


Ja kaisutame ka hästi hästi palju, sest tööl käies tuleb niiiii hirmus igatsus ta järgi peale. PS! Ma sain uued prillid :)



Kolmapäevad nüüd just nii väga sisutihedamad ka ei ole teistest päevadest, kui ma kodune olen, aga pärastlõunatel käime Small Talk mängugrupis. See on täpselt samas lastekeskuses, kuid selle grupi põhiline suund on laste kõne areng. See Cooperil veel väga palju arenenud ei ole, aga eks me ikka harjutame ja üritame õpetada. See mängugrupp on 13st 14:30ni. Seega pärastlõunal asjatame kodus, teen õhtusöögi, mängime veel natukene ja siis läheb Cooper magama. Pärast seda koon ja vahin telekat või teen koolitööd või lähen ka ise supervara magama.

Neljapäeviti on sama igav, kui teistel päevadel. Kui vaja, käime toidupoes ja oleme kodus niisama vahvad. Näiteks joonistame või värvime (mina küll samal ajal enamasti koon või teen süüa):





Eks mõni kord tuleb isu ka midagi vähe rohkemat teha ja siis seikleme koduligidusest kaugemale ka, šoppama, mängutuppa või muuseumisse vms.

Neljapäeviti üritan ma õhtuti natukene pikemalt ärkvel olla, et ma reede pärastlõunal piisavalt väsinud oleks, et uinak teha ja öötööks jälle rohkem jõudu oleks. Terve nädal alati tundub nagu suur valmistumine nendeks kolmeks ööks tööl.

Koolitööd olen viimasel ajal väga palju jõudnud töö juures teha, sest mõned ööd on nii väga igavad olnud ja tõesti tööd pole olnud. Muidu aga üritan ikka natukene siin ja seal ära teha ka nädala sees olevatel õhtutel, pärast Cooperi magama minekut.


No ja siis samamoodi reede hommikul mängurühma, pärastlõunal Cooper lasteaeda ja ma koju magama ja õhtul tööle. Ja sedasi need nädalad kõik mööduvadki!

Wednesday, 16 March 2016

Kampsun Cooperile

Mul on tõeline kampsunite kudumise tuhin hetkel peal, sest ma isiklikult arvan, et nad tulevad mul täitsa kantavad juba välja. Arenemisruumi on veel kõvasti, aga jope all saab vähemalt kanda :)

Seekord valmis lihtne kampsun Cooperile. Kuna mustreid ma ei jälgi, siis see just päris ideaalselt ei istu. Tean, et järgmist kampsunit tehes võiks see sellest natukene pikem olla, varrukad võiksid paar silmust laiemad olla ning kaelaauk võiks ka väiksem olla. Väike katse-eksituse meetod, aga küll ma kõik mõõdud kunangi täpselt paika saan.


Kui kuti tähelepanu oli teleril, siis sain talle ruttu kampsuni selga ka suruda. Tal sai nii hea meel selle üle. Andke andeks ta püksata olek, aga nii on ju kõige mugavam tema meelest.


Järgmisena üritan talle eest nööbitavat kampsunit teha. Kui see ka õnnestub, jagan pilte ka.

Amberi esimene läbi öö uni

Ajaloo huvides panen ruttu kirja, et Amber magas täna esmakordselt terve öö! Vanust 20 ja pool kuud. Eelmisel ööl ärkas ta vaid korra, ag...