Friday, 31 October 2014

Helgem tulevik

24 päeva pärast saab mu emaduspuhkus otsa. Mainisin juba eelnevalt, et tööle ma ei naase ja P otsib usinalt omale uut töökohta, mis meid kõiki ära elataks.

Tegi tähtajalist tööd ning käis usinalt intervjuudel. Sai endale koha Barclays panka, mille palk oleks maksnud arved ja toidu ning hästi natukene oleks kulurahagi olnud. See protsess võttis aga palju aega, küll venitasid nad soovitustega ja muu paberitööga ning pikalt ei olnud kindel, kas ta ikka saab selle koha. Lõpuks nad ikka andsid alustamise kuupäeva novembris.

Vahepeal pakkus ta praegune töökoht, et nad hea meelega võtaks ta alaliseks töötajaks, kui ta teised variandid õnneks ei lähe. Väike varuvariant jälle.

Suurimad lootused olid aga Front House Manager rollile Morrisoni peakontoris (Morrison on üks neljast suurest toidukaubanduskettidest siin UKs). See oli küll juhataja tase, mida ta varem teinud ei olnud, aga erinevates eelnevates rollides on ta osi sellest tööst edukalt teinud. Saatis ankeedi, tegi internetis testi ja käis esimesel intervjuul. Siis kutsuti ta ootamatult teisele intervjuule. Lootes, et saame varsti selle tulemuse teada, kutsuti teda hoopis üheks päevaks proovipäeva tegema ning öeldi, et valik on tema ja ühe teise inimese vahel, kellel on küll natukene rohkem täpsemat kogemust. Käis teisipäeval siis proovipäeval.

Eile sai ta lõpuks ometi teada, et töökoht on tema! Palk on hea. Me saame meie mõlema arved makstud, mitte liialt koonerdades süüa osta (Morrisonist toitu ostes saame nüüd ka 10% alet) ja kuluraha jääb ka üle. Milline kergendus! Kõigele lisaks on see töökoht vaid 15. minutilise jalutuskäigu kaugusel, kui ta praegu sõidab bussiga tööle ja tagasi ühte otsa 1-2 tundi. Tööd on tal kindlasti palju ja temaga eelnevalt töötades tean, et ta ilmselt muutub kergelt tööhoolikuks. Samas see roll on ka tuleviku töökohtadeks väga hea kogemus ja edasine samm, ega sellest enam madalamat palka ju ei võtaks. Ahjaa, see töökoht on küll ühe aasta tähtajaga, sest see on emaduspuhkuse kate, kuid kui ta hästi hakkama saab, siis on väga võimalik, et aasta pärast pakutakse talle uut tähtajatut tööd seal.

Eile õhtul arutasime rahaasju ja ma mainisin, et küll meil on alles palju vaba raha siis, kui mina 2-3 aasta pärast tagasi tööle lähen, kui Cooper 2,5 päeva tasuta lasteaeda saab. Selle peale ütles P, et ega ma ei pea siis tööle tagasi minema. Cooper võib lasteaeda minna paar päeva ja mulle oleks see kui oma nädalavahetus. Muidugi eks näis, mis tasemel tööd ta 2-3 aasta pärast teeb ja millised kulutused meil siis on. Variant oleks mul siis täiskohaga ülikooli minna töötamise asemel... Aga eks aeg näitab, mis me siis teeme :D

Oleme haiged

Ei, ma siinkohal ei räägi millestki, mis Cooperiga juhtub meie-vormis, sest me tõesti oleme kõik haiged. Mina tundsin end nädal tagasi natukene sandilt, pühapäeval ja esmaspäeval surin. Muidugi lahke emana andsin pojale ka esimese külmetuse.

Panin ta teisipäeval hommikust und tegema ja sellest ärkas ta sellisena:


Vaesekene ei saanud aru vist, mis temaga toimub ja seetõttu oli ta üsna õnnetu. Tatti voolas ninast parajalt välja ning aevastas ka kordades rohkem, kui tavaliselt. Esimene haiguse päev möödus enamasti tal minu kaisus ja regulaarselt Calpoli manustades.

Cooperist on kahju küll, aga päris endast väljas ma õnneks selle pärast ei ole. Pärast esmast ehmatust, et mis toimub, on ta väga tubli olnud ja ei lase end mingist külmetusest heidutada. Tatti ära pühkida ta küll ei lase, parema meelega pühib ise oma nina mu pluusi sisse. Emaks olemise rõõmud. Calpoli varem võttis ilusti sisse, aga nüüd keeldub. Ninatilkade panek on kõige hullem, see ei meeldi talle üldse, aga nina on tal üsna kinnine.

Meie kahekesi oleme paranemas, küll veel tatised ja köhased, aga P tunneb end alles täna natukene sandilt. Kaua temagi teistsugune oli :)

Friday, 24 October 2014

Mida seitsmekuune Cooper sööb

Piim on jätkuvalt ikka peatoit ja ei ütleks, et ta seda viimasel ajal vähem sööma hakanud on. Hommikuti esmaselt ärgates küll suurt piimaisu ei ole, aga see-eest enne magama minekut läheb hästi sisse. Öö jooksul sööb ka enamasti 3 korda 4-5oz.

Lisatoitu saab ta nüüd üsna regulaarselt 2-3 korda päevas. Viimase nädala jooksul olen ise usinamaks läinud ja ta ise näitab ka toidu vastu aina rohkem huvi. Liialt ei öögi ka enam ning pärast avokaado-episoodi ei ole päris oksele hakanud.

Lisatoitu saab ta segu poe püreedest, minu tehtud püreedest, jogurtist ja igasugustest näputoitudest, mis ma talle annan. Kõige vähem neist meeldib talle muidugi see, mis võtab kõige rohkem aega - minu tehtud püreed. Ise olen hakanud aina rohkem talle näputoitu andma, sest ma olen lihtsalt laisk. Koristama pärast küll peab nii lauda, põrandat kui ka teda, aga ta tihti ei suuda püreed süües keskenduda piisavalt pikalt. Ise süües saab ta vähemalt mängida ka samal ajal. 

Lisatoidu kogused on küll üsna väikesed ning päris kõhtu täis ta küll veel sellest ei saa, aga eks pakun aina edasi ja küll ta ühel päeval ise otsustab, et see uus värk on parem kui piim ja et seda võib rohkem süüa.

Mõned pildid söövast Cooperist viimase paari nädala jooksul.

Täna hommikul sai ta banaanimuffineid, mis ma eile Annabel Karmeli retsepti järgi küpsetasin. Nagu näha, läks väga hästi peale.

Eilne lõuna oli bagel toorjuustuga ja kurk.  
Banaan ja ploom. Kutt avastas, et banaani on jube tore käes pigistada :D 
Mustikamaitseline riisikook ei meeldinud üldse. Väike amps ja siis läks põrandale.
Õun on alati suur hitt.
Röstsai ja kurk. Vahepeal väike öök, aga samal ajal surus endale veel rohkem saia suhu :P
Jogurt meeldib nii väga, et hea meelega sööks paki ka ära lõpus.
Järgmine aste näputoiduga :D (nali, andsin kõrvitsa korraks mängimiseks, aga ta otsustas maitsta)

Paar lühivideot Cooperist

Cooper plaksutamas:


Kuidas Cooper ukse-hüpitajat kiiguna kasutab:

Seitsmekuune Cooper

Seitsmekuune Cooper hoiab mind jätkuvalt nii tegevuses, et ei ole aega tihti blogida. Seitsmekuuseks sai ta küll eile, aga eile olime terve päeva Leedsis kolme teise märtsibeebiga kohtumas ja siis ei olnud aega. Jälle.

1 kuu vs 7 kuud
- Selle kuu suursündmus oli kindlasti see, et ta roomama hakkas. Päris pikki vahemaid ta veel ei rooma, alles täna tuli esmakordselt elutoast mulle vannituppa jorisedes järgi, kui sülle tahtis.

- Oskab neljakäpuli olla ja end edasi-tagasi õõtsutada, aga käpuli edasi liikuda ei oska.

- Nüüdseks juba ütleks, et ta oskab istuda ka ilma oma kätele toetamata. Mitte küll pikalt ning ümber istumine teeb talle palju nalja, kui just oma pead ära ei löö. Üksinda ma teda veel istuma jätta ei julge, ikka olen ise igaks juhuks kõrval ja panen padja seljataha, sest kukub ta veel vahepeal suure kolksuga ümber.

- Oskab ilusti plaksutada ning suure harjutamise peale tuleb nüüd tihti ka plaksu hääl ilusti välja.

- On suur memmekas. Ärkvel olles meeldib talle tihti lihtsalt minu süles istuda ja seal mängida. Ja ma imestan, et kuidas ma midagi tehtud ei saa. Isegi siis, kui issi kodus on, on väike jonn lahti, kui ma temata vetsu lähen.

- On väga seltskondlik ja teised beebid meeldivad talle väga.

- Jätkuvalt meeldib talle väga toe najal püsti seista, aga ilma toeta ei seisa. Oskab küll seistes end turvaliselt istuli kukutada.

- On väga püsimatu ning hüperaktiivne.

- Teeb päeval umbes kolm uinakut, mis kestavad 20 minutit - 2 tundi. Öösiti samuti ärkab tavaliselt 3 korda, aga õnneks läheb alati kohe pärast piima joomist otse magama tagasi.

- Sööb päevas 2-3 korda lisatoitu. Kogused on küll väikesed ja piima joob sama palju, aga eks ma vaikselt harjutan teda. Saab paraja segu näputoidust, poest ostetud püreedest, jogurtist ja minu tehtud püreedest. Alati tahaks aga seda, mis emmel või issil taldrikul on.

- Kannab enamasti 9-12 kuuste laste riideid, kuigi neil on tihti varrukad ja sääred pikad. Mõned üksikud esemed on veel 6-9 kuuste omad. Kannab suurus 4 mähkmeid.

Thursday, 9 October 2014

Halloweeniks valmis

Teemamuusika mängima:


.
.
.
.
.
.
.
.




Cooper roomab. Natukene.

7. oktoober läheb kirja päevana, kui Cooper esmakordselt sai aru, kuidas edasi roomata. Kuna oskus on üsna uus, siis pikalt ta ei rooma, aga mõnikümmend sentimeetrit tõmbab end edasi ära, kui midagi väga tahab.

Lisaks sellele oskab ta end nüüd käpuli hoida ja käpuli olles edasi tagasi õõtsuda. Käpuli liikuda veel ei oska. Paar korda on ta proovinud, aga vaid jalad liikusid, käed mitte.

Kui ta muudkui tublisti harjutab, siis varsti ei saa me midagi enam põrandale jätta.

Monday, 6 October 2014

Koos magamise võlud

Mu märtsiemade grupis on viimasel ajal üsna mitu naist küsinud, et kuna teiste emade lapsed oma tuppa magama läksid. Küll on neid, kelle pisikesed on juba kolmekuusena oma toas ning siis on inimesed nagu meie, kes ei kavatse iial neid teise tuppa panna. Nali, tegelikult oli meil alati plaan teda aastaseni omas toas hoida. Kui ta aastaseks saab, siis vaatame edasi.

Kui Cooperil on oma voodi täiesti olemas, siis oleme ta väga isekalt nüüd iga öö oma kaissu võtnud. Esmalt on see mugav, sest ma tunnetan tihti ära ta ringisahmimise enne kui ta päris ärkab ning saan pudeli ennem valmis teha. Lisaks on talle sedasi kergem lutti tagasi panna. Ning kõige tätsamalt on temaga koos lihtsalt nii armas magada! 

Niimoodi magama jääda on armas.
Ja niimoodi ärgata on armas.
Kuni ta lollusi tegema hakkab ja siis on aeg end voodist välja ajada.

Sunday, 5 October 2014

Ise tehtud mänguasi Cooperile


Jelena kommentaari soovituse järgi tegin Cooperile hiljuti ülimenuka mänguasja pudeli ja riisiga. Pudel on Heinzi beebimahl, mida ma lihtsalt proovimiseks ostsin, aga millest Cooper üldse lugu ei pidanud. Vähemalt pudel on hea väike ja käepärane talle. Sisse panin üsna suure teraga risottoriisi ja Cooperile läheb see väga hästi peale.

Hiigelpostitus meie viimase aja tegemistest

Elu on tõesti rohkem käima hakanud ja olen meid rohkelt kodust välja ajanud, mistõttu ei ole taaskord arvutiaega. Harjutan koduse ema rolli, sest tööle sai teada antud, et pärast oma emapuhkust ma tagasi ei lähe. Eks me oleme nüüd ka teises linnas, aga ei ole plaanis Bradfordis endale veel tööd otsida ja olekski täiskohaga kodune ema mõnda aega. Seetõttu otsib P hetkel meeleheitlikult endale uut ja tasuvat tööd, mis maksaks kõik maksud ära ja millega saaks mähkmeid ja süüa osta, kui minu emapalka enam ei tule (novembris ongi viimane palk ja siis ka vaid pool kuud). Aga ma olen kindel, et ta selle õige töö endale saab ja oma väikest põnni me veel lasteaeda ei pea panema. Ideaalis ei tahaks teda sinna ennem teist eluaastat panna.

Enivei, mis me siis vahepeal kõik teinud oleme?

Mängugrupp

Olen meid kolm korda kohalikku mängugruppi viinud. See toimub kaks korda nädalas, esmaspäeval ja reedel, ning on täitsa tasuta. See võtab aset kohalikus Community Centre's, mis asub mugavalt täpselt üle tee, seega ei ole isegi kaugele minek. Cooperile meeldib seal täiega ja ta on alati elevust täis, kui teisi lapsi näeb. Grupp on küll üsna väike, kord oli vaid kolm teist ema seal, tavalselt on umbes kümne ringis. Cooper on kõigist neist kõige pisem, järgmine vanuselt on üks 11kuune tüdruk ja ülejäänud teised jooksevad juba ringi. Tore on mul vahelduseks teisi täiskasvanuid näha, kuigi ma veel päris pikki jutuajamisi nendega maha ei pea, aga tore on ikka kodust välja saada. 

Esimene kord mängurühmas.

Seal on alati iga mänguaja lõpus väike snäkk ning Cooper sai esmakordselt söögitooli proovida. Andsin talle õuna nosida, mida ta natukene limpsis ja siis põrandale pildus.

Esimest korda kiigel

Eelmine nädal oli väga kena ilm ja käisin lähedal pargis jalutamas. Lähedal tähendab vaid 2km kaugusel. Seal mänguplatsist mööda minnes mõtlesin, et prooviks Cooperit kiigu sisse. Hea, et proovisin, sest kutile pakkus see palju nalja. Peakski järgmine nädal jälle sinna minema, kui ilma on.

Teel parki pilvi imetlemas.


Nalja kui palju!
Nom nom nom. Päris ketti limpsida ta ikka ei saanud, ma suutsin ta ennem sealt ära haarata, kui suu vastu ketti läks.

Jalutamas käimised

Kui ma muidu ei ole väga viitsinud kesklinna jalutada, siis viimase kahe nädala jooksul olen käinud lausa kolm korda. Kesklinna on umbes 4km, seega edasi-tagasi 8km pluss, mis ma kesklinnas edasi-tagasi tatsan. Küll sai paar pisiasja poest ostetud ja küll proovisin Starbucksis kõrvitsakoogivürtsi lattet (Pumpkin Spice Latte kõlab paremini ja ohhh kui hea oli). Kodutee on aga enamasti mõnusasti ülesmäge nagu pildil näha. Hea trenn, et ma rahus iga päev kooki süüa saaks.


Mütsiäri

Mõtlesin juba ammu rasedana, et koju jäädes tahaks hirmasti ise asju müügiks teha. Nüüd kuid hiljem ma lõpuks ometi teen seda! Panin oma märtsiemade gruppi kuulutuse üles ja koon usinalt mütse. Umbes 5 on ära saadetud ja oma 7 teist ema on hetkel nimekirjas oma järge ootamas. Hingehinda ei küsi, aga väikest taskuraha ikka teenin. Ühevärviline müts on 4 naela, triibuline 5 ning tüdrukutele heegeldatud lill peale on 50 penni lille eest. Saavad valida värvi jms ning õnneks on kõik kaasemadena väga arusaavad, et nad natukene peavad ootama, sest ma seda kõike Cooperi kõrvalt teen.

Hetkel ei ole veel kusagil mujal kuulutanud, sest päris mitukümmet inimest nimekirja ka ei taha, muidu ei jõua ma kõigile ära kududa. Kui märtsiemade mütsiisu otsa saab, küll siis kuulutan mujal ka. Praegu on aga supermõnus muudkui mütse valmis vorpida, lisaks on kudumine minu jaoks väga rahustav ja teraapiline tegevus.

Valmis ja poolikud mütsid.
Nööbi abil saab lille vahetada.
Üks vahva tutimüts.
Cooper sai endale ka vahelduseks uue mütsi, kui ma ootasin, et üks ema oma sooviga vastaks.

Söögitool

Eesti vanaema abiga sai Cooper endale lõpuks ometi ka söögitooli ning nüüd on talle palju mugavam lisatoitu anda. Tihti on see ka lisamängukoht, sest seal istuda ja lauda taguda meeldib talle hästi.

Lisasöögiga on küll aga nii ka naa. Üks päev üritasin talle esmakordselt püreestatud avokaadot anda. See jäi vaesekesel suulakke kinni ning ta hakkas täiega öökima. Enne, kui ma avokaado välja suutsin võtta näpuga oksendas ta aga vaese issi üleni täis. Avokaadot ma talle nii pea uuesti ei anna. Täna andsin enda porgandipüreed ka, aga see kippus samuti suulakke jääma, seega pean neid kindlasti kuidagi vedelamaks saama. Tahtsin küll pikka aega näputoitu anda, aga nüüd jääb mul talle seda andes tihti süda seisma, kui ta öögib jälle. Seega on ta nüüd mõnda aega enamasti poepüreesid nosinud isukalt kuni ma end kokku võtan ja kodused püreed paremaks timmin.

Esmakordselt uhkelt uues toolis.
Demonstreerib oma kaunist hammas.
Pool purki püreed ja suurim kogus biscotti't, mis ta siiamaani täitsa ise söönud on ilma öökimata.

Sügis

Sügise tulekuga sai kutt endale uue jope ka. Sellega on hea kärus musisuud teha.



Suure poisi käpikud, mis alguses maru maitsvad olid. Need ei ole enda tehtud, müts aga küll.
Märtsiemade kink

Ja lõpetuseks näitaks, mis ma lõpuks oma märtsiemade grupist kingiks sain. Selle sain alles eile postkontorist. Mu esialgne kingitegija lõpuks seda teha ei saanud ning seetõttu üks teine ema lahkelt tegi ise kingi. Meenutuseks, et kingituste tegemise idee oli see, et igaüks teeb kingituse ise. Mina sain niiii armsa kingituse ja mulle see nii meeldib :)




Kohtusin eestlasega :)

Ajaloo huvides paneks kirja, et eile sain ma siin ühe eestlasega kokku. Inglismaal ei huvitanud mind sealne Eesti kogukond eriti, kuid nüü...