Tuesday, 28 June 2016

Aprillis-juunis tehtud kudumid

Blogivaikuse ajal ei ole ma varrastel absoluutselt puhata lasknud. Tunnetan ise, et olen kudumises natukene osavamaks läinud ning suur osa selles on inglisekeelsete juhendite lugemise ära õppimine.

Eelmise kudumispostituse lõpus lisasin pildi poolikust sallist, mis nüüd on täitsa valmis. Paremal pool on väike täke, kus silmus mitu rida maha ununes, aga kaela pantult pole see üldse näha. Mõnus soe sall, mida on hea tööl õlgadele visata, kui seal väga külmaks läheb.



Lisaks olen ära õppinud õmblusteta ühes tükis kampsuni kudumise. Kui varem tundus see hirmraskena, siis pole absoluutselt. Kõige esimene harjutus oli lihtne kampsun Cooperile, mis kootud ringis alt üles.

Kehaosa ja varrukad valmis enne kokkukudumist.

Asjaosalisel uhkelt seljas.
Lisaks paksudele kampsunitele tahtsin endale väga suvisemat pluusi ka. See oli üsna lihtne, kuid aegavõttev projekt tööl igavledes. Aega võttis, kuna üsna peen lõng, aga valmis sai ja ma olen sellega rahul. 


Kui eelmine kolmnurkne õlasall mulle meeldis, siis hirmsasti tahtsin teha ka ühte pitskoes õlasalli. Mul oli ilus roheline lõng olemas ning Ravelry'st leidsin ka sellele sobiva mustri. 

Poolik töö.
Pestult pressimas. Kahjuks ära kuivades hakkasid ääred ikka natukene rulluma, aga üldpilt on endiselt hea.
Väike beebikampsun, mille puhul proovisin ülevalt-alla ühes tükis kudumist, mis on ka üllatavalt lihtne. Mõnus muster ja kiirelt sai valmis, mis on miski, mis mulle meeldib. Suured projektid vahepeal viskavad poole peal üle. Ehk ühel päeval endale või siis kellelegi kingituseks.


Häbipost poolikutest projektidest.

Tahtsin üle pika aja kahe lõngaga üritada mustrit kududa. Natukene rohkem, kui pildil on ühe soki jaoks valmis, aga väga rahul ma ei ole ja pole kindel, kas lõpetan ja teise soki teen. 


See alt-üles kootud kampsun on tegelikult valmis kootud, ootab vaid nööpe ja siis pressimist, aga ma ei ole sellele veel sobivaid nööpe leidnud.


Ülisuur kampsun minule, mis oli mu esimene ülevalt-alla ühes tükis kudum. Mustrit sai natukene valesti loetud ja see on hiiglaslik, mistõttu on ka terve igaviku võtnud. Varrukad on endiselt puudu, ootan tahtmist neid edasi teha. Vähemalt talveks peaks üks suur ja mugav kampsun valmis olema.

Brexit

Elu on vahepeal vaikselt edasi kulgenud töö ja rahuliku koduse elu saatel. Nagu ilmselt ka Eesti meedias juttu olnud on, siis meil eelmine nädal toimus Brexit ehk referendum Euroopa Liitu jäämise või lahkumise poolt. Enamus neist, kes valimas käisid, otsustasid, et UK peaks EList väljas olema. Mis tulevik toob, väga ei tea, eks näis.

Mina, kui Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, valida ei saanud. Kui oleks, oleks ma muidugi jäämise poolt hääletanud. Paanikat ma tulemuse üle küll ei tunne, sest ühtegi sisserännanut nad asjata välja viskama ei hakka, kui siin juba pikalt oldud. Tulevaste muullaste sisse saamine ehk on natukene raskem, aga kes seda ka teab, päris Põhja-Koreaks UK vast ei muutu.

Kõige rohkem on kogu referendumi juures muret tekitanud inimeste reaktsioon. Reede hommikul, kui kõik valimistulemused teada said, oli mu Facebook täis palju ahastust ning mitmed täitsa Britidki olid mures, kas nad peavad ära kolima, et oma lastele parem tulevik tagada. Absoluutselt mitte ükski mu sõpradest-tuttavatest sel sotsiaalmeedialehel ei jõisanud, et juhuu, oleme EList väljas. Samas tean, et nii mõnedki hääletasid välja, kahjuks tihti küll kõiki poolt- ja vastuargumente mitte lugedes.

Siinses meedias on üsna palju kavastatud, kuidas marurahvuslased on siinsete eurooplaste ja ka teiste muullaste vastu ülimalt rassistlikud olnud. Küll ollakse vastikud toredate poola ettekandjate vastu, öeldes, et miks sa nii rõõmus oled, kui varsti minema pead. Lisaks on juhtunud piisavalt seda, et ka Indiast (ja paljudest muudest maadest väljaspool ELi!) pärit inimesed saavad samuti sõimu tänaval, et nad varsti minema peavad. Näitab, kui asjatundmatud paljud siinsed elanikud kahjuks on.

Valimistejärgselt on alla astunud meie peaminister David Cameron, küll mitte koheselt, ning mitmed muud üsna tähtsad poliitikud. Hoiame nüüd hinge kinni, et kes selle tähtsa rolli järgmisena endale saab. Lisaks tahab Šotimaa taaskord referendumi pidada, et muust UKst iseseisvaks riigiks saada ja taas ELi liikmesriigiks saada. Eks näis, on ajalooliselt põnev aeg selle riigi jaoks.

Väga detailidesse ma ei hakka minema, sest ausalt ma neid väga ei tea ja suurt uuringut ma kogu teemasse teinud ei ole, sest see ei olnud minu otsus. Ma ei arva küll, et UK järsku keskaega langeb ning ebakindlus mõjutab alati valuutakursse jms nagunii.

Meie oma pikaajalist tulevikku siin riigis nagunii ei näe. Loodame väga-väga lähiaastatel piisavalt raha kokku säästa, et mõnda aega Eestis elada, et Cooper end natukene rohkem eestlasena tunneks, ning siis Uus Meremaale ära kolida ja P perele ligidamal olla.


Amberi esimene läbi öö uni

Ajaloo huvides panen ruttu kirja, et Amber magas täna esmakordselt terve öö! Vanust 20 ja pool kuud. Eelmisel ööl ärkas ta vaid korra, ag...