Wednesday, 28 December 2011

Vahelduseks asjalik

Eilne päev möödus enamasti horisontaalselt teleri ees, mis oli väga mõnus. Kuigi tunnistan, et õhtu lõpuks tekkis väike rahutus mitte midagi tegemisest. Aga ma ei andnud alla ja ei teinud mitte midagi asjalikku. Vaatasin ära kümme "Gossip Girli" osa ja netist ka "Tamara Ecclestone: Million $$ Girl". Just täpselt sellist jama, mida ma Rogeri kodusolekul ei saa vaadata :)

Täna lubasin palju asjalikum olla ja olen ka olnud. Kuigi kerge pohmakatunne on miskipärast, kuigi eile jõin vaid kaks pokaali veini ja ühe õlle. Kuid sisimas on selline vedelikupuuduse iiveldus. Mine tea, millest see veel on, aga mina kahtlustan, et mul on liigsöömisest pohmakas. Eile pea päev otsa mu suu käis ja ma nägin välja nagu neljandat kuud rase. Vähemalt on lisakaalu, mida nüüd uue aasta tulles kaotada saab.

Mis ma siis kõik täna ära teinud olen siiamaani? - Köögi valamu puhastasin ära, mis väga lühikese ajaga üsna koledaks läheb. Valamu kõrval olev kuivatamise resti alus on nimelt metallist ja siinne VÄGA lubjane vesi teeb selle väga kergesti plekiliseks. Küürisin, mis ma küürisin, aga valamu särab nagu uhiuus nüüd. Lisaks pumpasin tädile ja ta elukaaslasele madratsi täis ja panin puhta voodipesu külaliste teki ja patjade ümber. Piparkoogimaja ehitasin ka Rogeri ostetud gingerbread kitiga. Oma riidekapi ja -sahtli koristasin ka ära ja voltisin kõik riided ilusti ja uuesti. Kuni järgmise korrani.

Olgu, nii palju ei olegi, aga suur edusamm eilsega võrreldes. Lähen nüüd lebotan natukene ja vaatan veel natukene "Gossip Girli" ja ootan pikisilmi külalisi :)

Möödunud ajad

Tädi on oma elukaaslasega tulevad täna meile külla nädalaks, mis on ülimalt tore. Aastavahetusel on pere näha alati hea (viimased kolm aastavahetust oleme tädi ja ta kallimaga veetnud) ja tore kui neil ka põhjust Eestist välja saada on ja siia šoppama tulla.

Just lõpetasin panipaigas tuhlamise, kust ma otsisin madratsi ja pumba välja ja sattusin oma vanade märkmike ja Cardiffis peetud päeviku peale. Vaatasin üle minu ja Rogeri sebimise alguse ning meie esimese kohtumise kuupäevaks on täpselt 17 oktoober 2007. Peale esimest nädalavahetust temaga Londonis olin isegi kirjutanud "kahju on temast lahkuda, sest ta on mulle suht meeldima hakanud". Peale seda olin ma pea iga nädalavahetuse Londonis :)

Seejärel tuli sissekanne märtsis, et ma esialgsete plaanide järgi oleks pidanud peale paari nädalat Eestis kohe Londonisse tagasi minema läinud, aga miskipärast suutsime tülli keerata ja ma vahepeal vahetasin mineku suhtes meelt. Mäletan, et kui ma lõpuks siia tuleku poolt otsustasin, siis arvasin, et ma jääks alati kahetsema, kui ma ei prooviks seda võimalust ja kui meie suhtest midagi välja ei tulegi, siis saan ma alati Eestisse tagasi minna. Muidugi iial ei kujutanud ma ette, et asjad läheks nii hästi nagu nad läksid... Aeg-ajalt on armas sedasi möödunut meenutada.

Uuendus: Roger tunnistas, et tal tuli tööl olles pisar silma, kui ma talle sõnumi saatsin meenutustega. Armas :)

Saturday, 24 December 2011

Jõulusoovid

Imeilusaid ja rahulikke jõule!

Twas the night before Christmas

Tööpäeva lõpuks tuli taas väike masendus peale nähes kui palju järgmine aasta transpordi hinnad tõusevad. Õnneks on kodus üks armas mees, kes suutis õnneks tuju tõsta. Sest kõik ei ringle ju siiski raha ümber! Kuidas ma küll nii kuradima materialistlik olla saan, eriti veel pühade hakul?

Hetkel tegin viimase poeskäigu nimekirja homseks, et mõned üksikud asjad veel muretseda - munad, hapukoor, kuivatatud pohlad jms. Roger on läbi pühade tööl ja plaan on temaga koos hommikul kell 6:30 välja minna. Sainsbury avab oma uksed homme juba kell 6 ja tahaks suuremaid inimmasse vältida (kas on imelik, et ma pidin just Google Translatorit selle sõna jaoks kasutama? Inglisekeelset sõna teadsin, aga eestikeelne ei tulnud meelde). Plaanis on siis koju naastes tukastada, et siis küpsetamisega pihta hakata. Pühapäevasele päevale jätan soolasemate toitude tegemise.

Salajased kingitused tegime ka üksteisele esmakordselt! Ma tean, et ma saan kampsuni, sest pakk on hea ja pehme, aga ma ju ei tea täpselt millise. Rogerile ma ei ole öelnud, mis ta saab ja ta ei ole eriti hea arvaja õnneks. Kingitused avame pühapäeva hommikul kui oodata jõuame. Ehk asjatades tuleb jõulutunne ka peale..

Friday, 23 December 2011

Koopaoravad

Jõulud on hullud raha röövlid. Roger käis täna ühe sõbraga Costcos ja nüüd oleme 214 naela võrra vaesemad. Toitu on küll piisavalt terveks jaanuariks, aga siiski... Olgu, tegelikult salvrätikuid skänniti kaks korda kassast läbi, aga see on vaid paarikrooniline häving.

Kallimad asjad olid siiski liiter Bacardit, liiter Malibut, kast Coronat ja paar pudelit veini, mis teiste varudega peaks tädi ja ta elukaaslase külaskäiguks piisavad olema (me ei söögi, me ainult joome). Söögipoolisest varusime järjekordse 5kg riisi, kaheksa pakki pastat, 7kg jahu, 7.5kg kartuleid, 5kg sibulaid ja liha (kanaliha, lihapalle, sinki) jne.

Piparkoogimaja valmistamise paki sain ka, mis on väga armas. Ning väikese kastitäie mandariine, mida ma hetkel täiega armastan, sest jõulud on ju.

Olgem ausad, neid samu asju meie tavalisest Sainsburyst ostes oleks summa suurem olnud, aga las ma natukene ahastan.

Monday, 19 December 2011

Jõuludeks valmistudes

Kui külmikus on alles vaid üks õlu ja natukene riivitud juustu, siis kohe peab sammud toidupoe poole seadma, mida me täna ka tegime. Minu meelest on jube tüütu, kui absoluutselt kõik korraga otsa saavad ja igasuguseid basic asju peab ühe korraga varuma. Tehtud see aga sai, just tegin koduseid hamburgereid ja nüüd seedime ja naudime viimast nädalavahetuse õhtut.

Sainsburyst ostsime kaks pakki kuulikesi ka jõulukuusele, sest Rogeri meelest on meie kuusekene natukene lahja. Selline üsna minimaalne ta meil ongi, kaunistuseks on vaid kuulid ja tulekesed, aga kuule on nüüd puu otsas VIIS pakki.

Hommikul vaatasin lõpuks ometi natukene Gossip Girli 3. hooaega edasi, millest on nüüd mul vaid neli osa vaadata. 4. hooaeg on juba ka olemas ja peale seda siis laeks viienda ka alla. Eile hommikul vaatasin "Roman Holiday", mis oli väga lustakas film. Ja õhtupoole asusime Rogeriga koos "Kariibimere piraate" otsast peale vaatama.

Järgmise nädala jooksul pean ma kindlasti meie pühade ja tädi külaskäigu menüü ka paika panema. Tööl parem olgu taaskord hästi vaikne, sest see ei ole kindlasti kerge ülesanne. Valmistatud kana või kalkuni ostame kindlasti. Just valmistatud, sest ma ei viitsi küll mingit kalkunit täitma hakata, pigem ostan valmis maitsestatud, mis vajab vaid ahju panekut. Kõrvale teeks kindlasti ise ahjukartuleid ja eks midagi muud veel. Me ei jälgi väga mingigi riigi traditsioone siin puhul, pigem loome enda omad. Vaid Trinidaadi musta kooki palus Roger mul ise teha, mis saab ka paras missioon olema. Aga küll ma kõik tehtud saan :)

Friday, 16 December 2011

Inimeksperiment

Kohvi olen ma joonud nii pikalt kui ma end mäletan. Ei usu küll, et ema mul neljaselt kohvi juua laskis, aga 6selt-7selt jõin ma piimakohvi aga kindlasti. Mäletan, et tollal käis see veel kõrrega, sest kõike oli kõrrega palju lahedam juua. Kui aga pühapäevasest piimakohvist pannkookide kõrvalt saab üle aastate neli-viis kruusi (just kruusi, mitte tassi !) kohvi päevas, mis enesetunnet paremaks ei tee peale pooletunnise energialaksu, siis on aeg asju muuta.


 Pöördepunkt tuli esmaspäeval, kui kell 2 pärastlõunal olin oma neljandat kohvikruusi lõpetamas ja mu enesetunne pöördus kohutavaks. Süda puperdas, käed värisesid, ärevustunne. Need on kõik need tunded, mida tööl olles ei taha. Mõeldes asja üle pingsamalt ja lugedes internetis mitmeid artikeleid kohvisõltuvusest, siis täheldasin ka, et mu tähelepanu on viimasel ajal väga hajevil olnud, mul on olnud väga raske ühele tegevusele pikalt keskenduda. Lisaks ma küll magan palju, kuid ma ei tunne end tihti välja puhanuna ja öösiti ärkan tihti üles.

Oli aeg muutuseks.

Seetõttu otsustasin kuu aega ilma kohvita hakkama saada. Kui selle perioodi üle elan, siis võin 12jaanuaril kohvi juua, kui üldse isu on.

Esimese päeva hommikul oli kerge hirm tuleva ees, aga pidasin oma lubadusest kinni ning veetsin päeva piparmündi- ja rohelist teed juues. Pärastlõunal oli enesetunne küll üsna kehv ja pea lõhkus valutada hirmsasti. Minu jaoks need võõrutusnähud just näitasid, kuivõrd sõltuvuses mu organism kohvist on ja otse loomulikult ei saa see hea olla. Õnneks teine päev tähendas vaid väikest peavalu, aga tundsin end tunduvalt paremini.


Täna on kolmas päev ja rüüpan sidrunivett ning tuju on hea. Kolleegidele andsin ka teada, et ma ei joo kuu aega kohvi ja nüüd nad armsasti ei pakugi seda mulle. Mitte, et ma isegi isutaks. Pigem tunnen huvi erinevate teede vastu hetkel ja mõtlen endale korraliku teekannu muretseda. Tunnen end tunduvalt rahulikumalt kui tavaliselt ja energiastki ei ole sugugi puudust.

Elame ja näeme kuidas see väike eksperiment läheb. Praegu on küll tunne, et kodus olev kohv (Costcost sai ju suuuur pakk ostetud) läheb kehakoorijana kasutusele või ootab külalisi.

Monday, 12 December 2011

Stress Free

Reedeks oli mul juhe kõigest nii koos, et mu eesmärk oli end lihtsalt purju juua. Pudel veini ja paar rummi kokteili, kui ma netis tsillisin oli just täpselt see, mida vaja oli. Laupäeval oli pohmaka-koll õnneks üsna väike, vaid jube väsinud olin.

Käisime tiiru Uxbridges, kus ostsime lõpuks kuusele pallikesed kaunistuseks är ning lisaks ostsin tööle Secret Santa kingituse. Käisime Burger Kingis söömas, sest selleks ajaks enesetunne täpselt selline, et Fanta ja mõnus rasvane burger olid ainsad päästjad. Lisaks väike toidu-ostmine Sainsburyst ja tulime koju ära.

Kodus logelesime lihtsalt teleri ees ja kuna me ei suutnud ära otsustada, millist filmi vaadata, alustasime LOTD Extended Editioniga :D Peale kahte tundi filmi hakkas mul silm vaikselt looja minema, seega läksingi juba kell 21:30 magama ära.

Lootus, et kui läksin vara magama, ärkan ma ka vara üles, oli küll vale. Ma ärkasin täna kell 11! 13,5 tundi und, ma ei tea kust see küll tuli... Aga täna on nii hea ja värske olla ning olen asjalik ka. Hetkel joon hommikukohvi ja saiataigen kerkib. Viimasest piparkoogitainast pean ka piparkoogid ära tegema, lisaks vannituba koristama ja tööriideid pesema-triikima.

Mõnus pingeid maandav nädalavahetus, et homme jälle oma surmigavale tööle minna.

Saturday, 10 December 2011

TGIF

Lõpuks ometi on see töönädal läbi. Ma tunne natukene halvast virisedes, et mu praegune töö on nii igav, aga see on tõsi. Mulle meeldib tegevuses olla ja uusi asju õppida ja end tõestada. Päevad läbi uudiseid lugedes tunnen pigem kerget taandarengut. Lisaks, mida rohkem ma tegevusetu olen, seda vähem ma viitsin tööd teha, kui ka viis minutit tegevust peaks tekkima. Kaks ja pool nädalat tädi tulekuni ja jaanuari esimese nädala puhkan lihtsalt niisama kodus. Cannot wait!


Hetkel joon pokaali roosat veini ja ootan, et Roger köögi koristamise lõpetab. Teen siis pajatäie chili con carnet ja joon ülejäänud pudeli veini ära, et nädalavahetusele hoog sisse anda. Hirmus mõtekas elu on hetkel... (sarkasm)

Thursday, 8 December 2011

Tere jõulud

Minu ja Rogeri esimene ühine jõulupuu, mille me tellisime eile Amazonist ja juba täna toodi kohale. Jõulutuled õnneks eelmisest aastast töötasid ja nädalavahetusel läheme ostame punased pallikesed ka kaunistuseks peale.

Wednesday, 7 December 2011

Jõulude lähenedes

Tööl mitte millegi tegemine on ikka tunduvalt raskem kui millegiga tegevuses olla. Järjekordne päev, kui ma päev otsa uudiseid lugesin. Paar asja ja projekti on küll tulemas, aga ülemus hetkel Lõuna-Aafrika Vabariigis uut äri püsti panemas ja sedasi ma natukene sihitu olengi. Samas LAV teeb mulle jaanuaris ekstra palju tööd juurde, aga selle üle ma ei kurda. Pigem teenin oma palga ausalt välja, mitte ei loe päev otsa neid samu uudiseid. Am I crazy?

Ilm on meil ka hirmus külmaks läinud. Hirmus külm tähendab siin hommikuti +5C, aga sellele juurde tuul ja niiske õhk ning tundubki sama külm kui Eestis -5C. Talvejope alla käis täna paks kampsun ja tavaliste kingade asemel olid kasutuses uggsid, mis tööl korralikumate kingade vastu vahetasin. Kuum tee oli päeva lahutamatu kaaslane, sest meie kontori küte ei tahtnud sugugi sooja meile anda. 

Valmistume jõuludeks ka ja tellisime täna Rogeriga oma esimese ühise jõulukuuse ära. Kunstkuusk siiski ja nädala jooksul peaks kohale tulema. Jõulutuled on eelmisest aastast olemas ja muid ehteid kuusele läheme TK Maxxist vaatama. 

Lähen küpsetan nüüd porgandikooki ja siis vaataks mõne filmi tänase päeva lõpetamiseks. 

Monday, 5 December 2011

Ööloom

IPhone ei tee küünlavalgel just kõige paremaid pilte, aga näidaks enda nägu ka vahelduseks. Head ööd! :)

Järjekordne nädalavahetuse kokkuvõte

Reedel käisin Rogeri töökaaslastega Westfieldi juures õhtustamas. Leidsime ühe armsa baari, mis isegi ei olnud inimesi liialt täis ja õues saime endale istekoha. Õnneks laua kohal olid soojendused ja sedasi detsembrikuus õhtul väljas istuda oli mõnus. Jõin klaasi veini, mis maksis 5 naela ja mille kohta ma muudkui mõtlesin, et selle eest saaks Tescost terve pudeli, aga vähemalt maitses see tõesti hea. Õhtusöögiks valisin mina caesari salati wrapi friikatega ja maitses väga hea. Lõpetuseks magustoiduks üks hea ja kuum iiri kohv.

Kuigi õhtu sai väga mõõdukalt peetud ja koju jõudsime umbes südaöö paiku, siis järgmine päev ei viitsinud üldse välja minna. Sedasi me laupäeval vaid logelesimegi. Tegelikult toidupoes käisime ka ja õhtul tegin ma slow cookeris kana ja toorjuustukooki tegin ka.

Oh! Peaaegu oleks reedene meelest läinud. Nimelt pidin too päev kell 8 kontori avama. Kell 7:55 ärkatas mind Roger, et kas ma mitte varajases vahetuses ei olnud. Ma olin paanikas! Kiire kõne juhatajale, kes õnneks minu ligidal elab, kes mind kiirelt autoga tööle toimetas, sest bussiga seigeldes oleks ma ju veelgi hiljem olnud. Kell 8:30 olin kohal ja ülejäänud tööpäev oli õnneks viperuste vaba ja väga rahulik.

Täna olin juba natukene usinam ning lõpuks ometi panin vannituppa kapi kokku. Kui IKEA toodud lambid olid katki ja uusi küsisime, siis toodi uued ja toodi ka kaks uut öökappi täiesti lambist. Ei jõudnud õigeaegselt neid aga IKEAsse tagasi viidud ja sedasi ongi meil kaks kappi üle, millest üks nüüd vannitoas on. Varem olid random kreemid ja vidinad plastikust karbis, mis vannitoas lihtsalt nurgas oli, aga nüüd saime karbist lahti ka seal on nüüd ilus kapp.

Lisaks kraamisime panipaika, kust paljud asjad said rohkem kokku pakitud ja paljud asjad said ära visatud. Jalatsid kolisid pesumasina ruumist teise panipaika ja üldse on rohkem ruumi nüüd. Teen kunangi varsti pilti ka edusammudest.

Thursday, 1 December 2011

Kes ei tööta, see ei söö

Vahepeal üllatan ma iseenastki sellega, kuivõrd palju ma tehtud saan, kui ma vaid end kokku võtan. Lisaks sellele, et mul täispikk tööpäev oli, olen täna kodus jube tubli olnud. Kes see teine ikka mind kiidab, kui ise ei kiida...

Tuleb tunnistada, et parimad õhtusöögid tulevad ikka siis, kui külmikus ja kappides ei ole just eriti rohkelt toitu. Täna läks kasutusse risotto riis, mida tegin hautasin porgandi ja hernestega. Sekka muidugi puljongit, creole vürtsi ja ka killukene Philadelphiat kreemjamaks koostise loomiseks. Lihaliseks sai kõrvale soojendatud viimane šnitsel ja õhtusöök missugune. Magustoiduks paar viimast piparkooki. Soojendamisest nii palju, et eile otsustas meie mikrolaineahi otsad anda. Tuled töötasid, toit keerles taldrikul ringi, aga ainult soojaks ei läinud grammivõrdki. Mikrokas on meil olnud vaid kuus kuud, aga õnneks täna sai Roger selle Argosesse tagasi viidud ja sai saime uhiuue asemele. Ehk uus kestab vähe pikemalt.

Peale õhtusööki pesi Roger nõud ja mina kuivatasin, peale mida otsustasin vannitoa ära koristada. Uskumatu kui palju tolmu kaks inimest suudavad tekitada ja et ma ei ole juba kiilakas, vaadates, kui palju juukseid mu peast langeb. Olin tubli ja seekord isegi küürisin duši juures oleva seina üle, mida ma tavaliselt lihtsalt loputan.

Peale kraamimist triikisin paar pluusi tööle minekuks ja nüüd puhkan ja blogin. Nii raske on nii usin olla :)

Vähemalt soojendus selle nädalavahetuse jaoks, kus meil on plaanis kaks õhtut järjest väljas peol käia. Võrreldes sellega, et me tavaliselt ei käi üldse väljas, siis tundub see on see minu jaoks ikka tõeline ettevõtmine. Eriti kui uni on viimasel ajal mu suurim sõber.

Ühistranspordi võlud ja valud

Igapäevaselt (tööpäevadel) veedan ma kuni 2 tundi ühistranspordis, milleks minu puhul on õnneks vaid buss. Mitte vaid üks buss, aga kogu teekonna läbimiseks pean kasutama kolme erinevat bussiliini. Siinkohal teeks ülevaate bussisõidu plussidest ja miinustest.

Plussid:

  1. Odav. Mina ostan kuukaardi, mida saan kasutada Londoni tsooni 5 ja 6 bussidel ja trollidel, mis maksab £68.40 (natukene alla 80 Euro). Olgu, ei ole just maailma kõige odavam asi, aga võrreldes auto omamisega on see siin riigis ikka väga odav.
  1. My time. Ma armastan bussis muusikat kuulata ja raamatut lugeda ja see tunnikene on minu jaoks kindlasti hinnatud omaette olemise aeg. Välja arvatud juhtudel, kui buss on liialt inimesi täis.

Miinused:

  1. Bussid ei pea graafikust kinni. Hommikuti lahkun ma alati igaks juhuks natukene varem kodust, et ma mitte mingil juhul tööle hiljaks ei jääks. Kui mu tavaline buss peaks iga 10 minutit tagant käima, siis tihti näiteks üks bussidest ei ilmu õigeaegselt, mistõttu järgmises on topelt arv inimesi, mis tähendab, et see buss minu peatuses ei peatugi ja ma pean hoopis kolmandat ootama. See on küll worst case cenario ja on ka juhuseid kui see esimene buss on poolenisti tühi ja mul on väga lahe sõit tööle.
  2. Ebaviisakad inimesed. Möödas on ajad, kui meesterahvad lasksid naised esimesena bussi peale ja seda olen täheldanud küll igasuguste rahvuste esindejate hulgas, aga kõige ebaviisakamateks pean siinkohal aasia ja Somaalia päritolu mehi, kes jooksevad lausa jalust maha, et ikka ise esimesena bussi peale saada. Lisaks on kohutav vaadata, kuidas mõned noored inimesed ei lase vanureid istuma, kuigi bussis on nende jaoks eraldi priority seats olemas. Siinkohal kahjuks pean tõdema, et taaskord on selleks enamasti aasia ja Somaalia päritolu noorukid. Näiteks kui tavaliselt leian, et aasialased on üsna kokkuhoidvad oma community siseselt, siis bussis  küll ei paelu noored vanuritele istekohti küll andma. Vahivad pingsalt aknast välja või oma mobiiltelefone nagu oleks nad päev otsa tundide viisi püsti seisnud.
  3. Koolilapsed. Nad on bussi peal lihtsalt kohutavalt tüütud, nii teismelised kui ka algklassilapsed, keda paljud lapsevanemad kohtlevad nagu imikuid. Esimene buss, millega ma sõidan, on alati kahekordne ja nood koolijütsid ALATI ummistavad alumise korruse täis, samas kui ülemine korrus on poolenisti tühi. Kuigi ma natukene kardan teisel korrusel sõitmist (ärge küsige miks, järsud kurvid lihtsalt tekitavad minus hirmu, kuigi ma tean, et buss nii kergelt ümber ei kuku), istun tihti ülemisel korrusel, sest seal on lihtsalt rohkem ruumi.
  4. Kõvasti muusika kuulamine. Kuigi tänapäeval tulevad mobiiltelefonid alati kõrvaklappidega, siis teismelised armastavad oma muusikat kõvasti üle bussi mängida, nagu kõik tahavad nende underground hip hopi kuulata. Tihti ei piisa ka kõrvaklappidest (seda eriti Apple kõrvaklappide puhul) ning kõvasti muusikat mängides kuulevad kõik teised ikka täpselt seda, mida kuulaja isegi.
  5. Haisemine. Teatud toitumisharjumuste korral tulevad kahjuks kõik sissesöödud vürtsid inimeste higiga nahapinnale ja nood inimesed omakorda eritavad väga ebameeldivat lõhna. Kahjuks ei ole kõikide inimeste jaoks elementaarne end igal hommikul pesta ja taoliste inimeste kõrval on ikka väga rõve istuda.
  6. Bussis söömine. Käib käsikäes punktiga 5, sest friikade hais üle palava bussi ei ole sugugi meeldiv.
  7. Kõvasti (telefonil) rääkimine. Taaskord armastavad seda eriti teha aasia ja aafrika päritolu inimesed. Olen mitmeid indialasi näinud, kuidas ühe valjuhäälse kõne lõpedes võetakse kontaktidest järgmine inimene, kellele helistatakse ja sedasi lobisetaksegi terve bussisõidu teekonna. Korduvalt on ka juhtunud, et kellegile see bussis ei meeldi ja seda ka tüütajale öeldakse. Lisaks telefoniga rääkimisele armastavad mitmed inimesed ka üksteise kõrval istudes siiski väga valjult rääkida. Sest tervel bussil on ju vaja teada, et toosama noor neiu on rase ja ta noormees läks temast selle uudise peale lahku, aga vähemalt saab ta siis üksiksemana sotsiaalkorteri.

Miinuseid on küll kõvasti rohkem, kuid autot me tõesti ei suudaks hetkel omada, eriti kuna mõlemad peaksime esmalt autojuhiload tegema, mis oleks jälle omaette väljaminek. Elu käib ju ikka raha ümber :P

Lõpetuseks üks Inglise ühistranspordi „pärl“, mida hiljuti ajakirjanduses kajastati:



Monday, 28 November 2011

Reedest pühapäevani

Reede

Kuu aega on uuel töökohal oldud ja oli väike kokkuvõte ülemusega. Mina tundsin, et tööd oli kuidagi natukene vähe ja ausalt ütlesin selle ära ka. Oleks ehk pidanud ise mõnes asjas rohkem initsiatiivi algatama, aga samas ei osanud kuidagi. Mõned ülesanded juhatajalt, millest pooled said juba reedel tehtud. Hoiatati juba aga ette ära, et jaanuaris hakkame Lõuna-Aafrika Vabariigi poodidele toiminguid ja menetlusi kirja panema, mis on väga mahukas töö. Eks ma naudin siis praegust igavlemist kuni veel saan.

Õhtul ostsime koduteel suure bucketi KFC kana, mida me paar päeva sõime ja vaatasime filme. Tegin alguse "Frozen Planetiga" BBC iPlayeris ja NII võimas on, et ma kõigile soovitan seda vaadata, keda natukenegi loodus ja sellega seonduv huvitab.

Laupäev

Nii lebo päeva ei ole ammu olnud. Hommikul jõin isegi kohvi voodis ja lugesin raamatut tunnikese. Siis tegin teise kohvi ja kolisin diivanile ümber, et natukene veel "Frozen Planetit" vaadata, ja Smurfide filmi nägin ka ära. Paar filmi vaatasin veel ja sedasi ma alles kella 4 ajal pärastlõunal ajasin end pessu. Käisime siis Rogeriga toidupoes, sest külmik oli väga nukker. Vaatasime siis veel filmi ja sedasi see päevakene läks.

Ahjaa, õhtupoolikul tegin piparkoogi taigna ka valmis. Retsepti võtsin Nami-Namist, mida ma olen ka eelnevalt edukalt kasutanud.

Pühapäev


Tänane päev oli juba natukene usinam. Käisime Uxbridges poodides ja ei ostsime vaid toidupoest paar asja (vetsupaberit ja kartuleid).

Kodus asusin esmalt piparkooke küpsetama ja kasutasin vaid umbes kaks kolmandiku tainast, aga sain tervenisti 3 plaaditäit piparkooke. Teinekord tuleb kindlasti rohkem vürtse panna, sest küpsistel tuli üsna kesine maitse. Umbes selline nagu poepiparkookidel on. Maitsevad küll väga super, aga natu-natukene vürtsikam võiks olla. Eks ma tädi külla tulles teen veel. Glasuuri tegin ka piparkookidele peale, sest just siis on minu jaoks need õiged jõulupiparkoogid.

Õhtusöögiga olin täna eriti tubli - tegin šnitsleid esmakordselt. Nikerdamist oli, aga maitse üle ei nurise. Teinekord ehk ei oleks nii ihne ja ostaks vähe kvaliteetsemat liha (seekord ostsime Sainsbury Basic oma). Kõrvale keedukartuleid jahukastmega, avokaadot, toorsalatit ja purgiherneid majoneesiga. Söömaaja lõpus mõlemad ägisime, seega need 3h köögis olid seda väärt.

Roger oli lahke ja pesi kõik sadamiljon nõud, mis ma suutsin ära määrida, kuni mina küüsi lakkisin. Nüüd ta ootab, et ma blogimise ära lõpetaksin, et siis jälle filme vaadata koos :) (Ma tegelikult salaja enda blogimise kõrvalt loen mõningaid teisi blogisid ka, aga seda ma talle ei ütle ;))

Välkpostitus

Tegin paar plaaditäit piparkooke. Teinekord peab natukene rohkem vürtsi sisse panema taignasse.

Hetkel väike puhkus ja joon õlut.

Peale seda asun šnitsleid tegema.

Hiljem proovin natukene rohkem kirjutada.

Miks küll nädalavahetused nii kiirelt mööduvad?

Wednesday, 23 November 2011

Pühapäeviti kohvitamas

Kui tööl 8h ikka arvuti ees istuda, siis kodus hästi ei taha ning seetõttu jääb blogi aeg-ajalt unarusse. Kui aga kallis kaasa jalkat vaatab, siis tuleb juhust kasutada ja paar rida ka kirja panna.

Ma ei viitsi enam kirjutada, kuivõrd üksluine elu hetkel on. On kerge mõõnaperiood, aga sellest ma veel ei räägi, kui kunagi üldse räägin. Aga panen kirja, et ise lugedes kunagi tulevikus tuleb meelde.

Nädalavahetus oli üsna armas. Laupäeval käisime Westfieldis natukene ostlemas ning ma sain endale taas paar uut küünelakki. Rohkem ei jäänud mitte midagi silma. Lõunatasime Pretis ja sõin tuunikala röstsaia, mis oli oi kui hea.

Pühapäeva hommikul olime väga ebatavalised ja läksime välja hommikusööki sööma, mida me tavaliselt ei tee. Starbucksis on jõuluteemalised kohvid juba olemas ja nii ma saingi Creme Brulee Moccat proovida, mis oli väga magus ja hea. Croissant kõrvale ja väga mõnus hommik. Peale seda sai Roger omale uued kingad, sest sellised korralikumad ülikonnaga käimise kingad olid tal juba iidamast aadamast. Mulle endale jäid ka ühed maru kenad ja maru kõrged saapad silma. Oskaks ma vaid taoliste tikkudega vabalt ringi käia või oleks mul auto, siis oleks ära ostnud küll :P

Töönädal on läinud NII igavalt. No mitte midagi ei ole teha. Jõuan kogu töö kahe tunniga ära teha ja siis ülejäänud kuus tundi loen netis uudiseid ja ootan päeva lõppu. Ja ma veel virisen...

Keegi kommentaarides küsis ka kaneelilõõtsa retsepti. Olen laisa ja panen lingi SIIA, sest täpselt seda retsepti kasutasingi. Lõõtsa olen nüüd kaks korda teinud, millest esimene kord oli ikka parem, aga kindlasti läheb see talv veel ja veel kordamisele.

Sunday, 13 November 2011

Kaneelilõõtsa vaimustus

Kaneelilõõts tuli esimest korda nii hästi välja, et praegu kerkib tainas, et teine valmis teha. Nämma.
Rogeri tuttav Prantsusmaalt on oma kaasaga meie juures ööbimas see nädalavahetus. Õnneks linnas turistivärke vaatamas on nad omal käel käinud ja meie oleme saanud omaette olla. Käisime kiire tiiru Westfieldis, kus ma ostsin endale taaskord kolm küünelakki (nagu ma sööks neid...) ja käisime Pret A Mangeris lõunatamas. Vaatasin endale ära Gucci käekoti, mis kunagi kindlasti minu omaks saab ja loodetavasti lähima aasta jooksul. Ühel naisel ei saa iial liialt küünelakke ja käekotte olla ju :P Käekottidest seekord loobun ja jõulukingisooviks on sel aastal hoopis harjutusratas, et oma peps vormi saada :)

Tuesday, 8 November 2011

Öösiti ostlemas

Kuhu kurat küll see aeg nii kiiresti läheb? Mis meil siis ka juhtunud on? Roger sai vahepeal aasta vanemaks. Sünnipäeva päeval (3novembril) oli tal töölt vaba päev ja üks ta peretuttav juhtus ka meil külas olema, kellega ta kesklinnas käis. Eelneval õhtul valmistasin kaks mustikatega toorjuustukooki, millest üks oli kodus söömiseks ja teise võttis Roger tööle kaasa, mis olevat kiirelt kadunud. Kasutasin põhjaks vana head Manhatti toorjuustukoogi retsepti, aga jätsin pealmise hapukoorekihi ära ja täidise sekka panin mustikaid. Õhtupoolikul käisime Nandos kana söömas ja ma olin muidu erakordselt hea ja leebe naine.

Kingituse saab ta täna öösel, sest on taaskord üks neist päevadest, kui südaööl mäng müüki paisatakse - Call of Duty: Modern Warfare 3 seekord. Sainsburys teeb taaskord diili, et kui 30 naela eest toitu osta, siis saab mängu 28.99 naelaga kätte (täishind on mängul üle 40 naela). Roger on nii elevust täis nagu väike poisikene olnud juba kuid, seega teen talle rõõmu ja lähen temaga südaöösel poodi kaasa. Homseks lubas ta mul palju kohvi ja Red Bulli osta, seega ma ei kurda. Samas ise on ta homme taas töölt vaba, kuid ilmselt on ta ikka veel mängimas, kui ma hommikul tööle minekuks end valmis sätin. Peaasi, et ta rõõmus oleks :)

Kuidas minusugune unekott end siis üleval peab? Otsustasin, et ainus võimalus on võimalikult palju teha. Mis võtab palju aega? Pärmitaignast küpsetamine! Valmis on 8 väikest porgandipirukat ja üks porgandistruudel. Ahjus on hetkel kaneelilõõts. Ning nüüd tuli blogimise aeg. Ükskõik midagi, et end vähegi mugavast diivanist eemale hoida, kus uni peale tükkida võiks.

Üleüldse magan ma viimasel ajal üsna palju ja ei saa aru inimestest, kes saavad vaid 4-5h ööunega hakkama. Ma magan miinimum 8h öösiti ja ikka on pidevalt väsimus ja uni peal. Aga sellest teinekord :)

Tuesday, 1 November 2011

Endast ja ausalt

Teine postitus ühe päeva jooksul - I am on the roll! Asjad on interneti teel tunduvamalt lihtsamad kui n.ö. päris elus ja siinkohal soovikski saada hingelt midagi, mis mind enda juures viimasel ajal tõsiselt häirima on hakanud.

Mõned inimesed on lihtsalt loomud vaiksed ja niinimetatud introverdid, kelleks ka mina ennast pean (v.a. internetis, sest muidu ei oleks teil millestki lugeda). Selleks võib olla erinevate inimeste puhul mitmeid põhjuseid, kuid mina arvan, et minu puhul on seda soodustanud ainsa lapsena väikeses kohas üles kasvamine, kus sõpru mul eriti ei leidunud ja pigem meeldis mulle end raamatutesse sulgeda. Ema oli mul väga sarnane ja hingelisi arutlusi isiklikel teemadel ei olnud meie vahel mitte iialgi.

Häid sõpru on mul läbi aegade olnud vaid üksikuid ja nemadki on nii ühtedel kui ka teistel asjaoludel minu elust praeguseks kadunud. Õnneks olen ma alati olnud lähedane oma tädiga, kes on kindlasti ka mu parim sõbranna. Praegu on mu parimaks sõbraks kindlasti ja otseloomulikut Roger ning meesterahvastega olen ma tihti mingil põhjusel kiiremini jutu peale saanud kui teiste naisterahvastega.

Ma ei ole iial end proovinudki muuta ja olen võtnud seda kui paratamatust, et mulle ei meeldi teiste inimestega seltsida. Mul ei ole huvi, kuidas neil läheb ja vait olles ei saa ma ise vähemalt millegiga puusse panna.

Praegusel eluhetkel on aga see omadus mind tõsiselt häirima hakanud ja ma ei oska kohe sedasi äkitsi midagi peale hakata. Olen hakanud oma töökaaslastega rohkem isiklikel teemadel rääkima ja end sundima huvi tundma, kuidas kellelgi lapsel läheb vms. Tihti on küll probleemiks ühise teema leidmine, mis tuli eriti ilmsiks reedel nendega pubis käies ja eks me siis rääkisime tööst, sest see meid ju ühendab.

Lisaks ei meeldi mulle, et minu ja Rogeri ühised sõbrad ei oleks meie sõbrad ilma Rogerita. Tema on see, kes nendega pidevalt ühenduses on ja helistab ja muud taolist. Ma tean, et ma peaks olema ise hakkajam suhtleja, aga seda ei ole nii lihtne üleöö teha. Või on see minu järjekordne vabandus?

On ehk keegi olnud taolises situatsioonis omadega, andke aga tuld igasuguste soovitustega, kuidas minust hallist hiirekesest seltskonnalõvi kasvada saaks :P

Uut ametit õppides

Täna oli esimene tööpäev uuel töökohal ja ma olen üsna stressis sellest. Kui esialgu oli plaan, et kaks viimast oktoobri nädalat olen juba sel töökohal, kui Natalie veel seal on, siis sellest ei tulnud midagi välja, sest minu jaoks ei saadud klienditeeninduse asendajat piisavalt kiiresti. Kokku vist paar-kolm tundi ainult istusingi Natiga ja sain mõningad meilid. Täna pidin aga kõike juba täiega haarama... Olgu, ei pidanud, aga ma ise oleks tahtnud ja üsna nukraks tegi see, et mu uus juhataja tuli isegi paari kirjaviga mu meilis parandama. Õnneks uus boss on väga lahe ja aukartust liialt pole. Hoiatasin teda veel ette, et ma ilmselt küsin esialgu tema käest palju, millele ta vastas, et ma peaks rolli endanäoliseks tegema. Seda on aga hoobilt väga raske teha, kui igast suunast tuleb nii palju uusi asju ja ma üritan kõigest esmalt täielikult aru saada, et siis vastavalt tegutseda.

Ega ükski algus ei ole kerge, aga mulle ei meeldi see, et oleks saadud algus palju lihtsamaks teha, mis kahjuks ei õnnestunud. Loodetavasti kuu aja pärast ma olen juba kõigega kodus ja vaid naeran selle üle, kuidas ma alguses pabistasin ja end piitsutasin.

Saturday, 29 October 2011

Head ja halba

See nädal on järjekordselt imekiirelt möödunud. Kõige kurvem sündmus oli uudis, et Rogeri tädipoeg sai surma, millest saate täpsemalt lugeda siit. Ma ei ole teda küll iial kohanud, kuid mul on tõsiselt kurb olla, et mul ei ole nüüd enam iial võimalustki teda kohata. Esialgu oli mõte, et me läheme Trinidaadi ta matustele, aga see toimub juba kolmapäeval ja nii ruttu me küll töölt vabaks end ei saa. Eks oleme moraalseks toeks siit kaugelt.

Vähe rõõmsama uudisena käisin eile esimest korda oma töökaaslastega väljas. Natalie viimane tööpäev oli eile ja käisime teda ära saatmas. Kokku jõin ära kolm siidrit ja Roger suutis mind õigel ajal koju vedada. Tee peal ostsime veel KFCd ja täna hommikul oli ilma pohmakata väga hea ärgata :)

Esmaspäevast olen siis omaette uuel töökohal. See nädal sai tõsisemalt sellega tegeletud ja ei midagi kontimurdvat siiamaani. Kindlasti tuleb ka raskemaid päevi, aga väike challenge on alati hea. Palgalisa sain ka, mis on kuus umbes 65 naela rohkem kui ma praegu saan. Ei ole küll väga suur lisa, aga see on näiteks mu kuulise reisikaardi tasu või meie nädala toiduarve. Eks iga väike lisa on alati teretulnud.

Võtan end vist nüüd kätte ja pesen ära selle suure hunniku nõusid, mis valamus oma pesukorda ootavad ja peaks eile lihtsalt põrandale visatud riided ka ära panema. See korratus on meie jaoks väga ebatavaline ja ei tundu sugugi nagu meie tavaline kodu.

Toredat nädalavahetust!

Wednesday, 26 October 2011

Jõulud lähenevad


Minu armastus "Pähklipureja" vastu sai alguse umbes 6 aastat tagasi, kui ma tädiga Arsise kontserdil käisin ja nad mõningaid selle balletti lugusid kelladega mängisid. See oli minu jaoks kerge out of body experience ja sealtmaalt iga jõulude aeg olen ma lummatud.

Balletti ennast olen ma paar korda telerist näinud ja Roger on täiesti teadlik, et mul sel aasta-ajal tuleb selle vastu täielik armastus. Üks kogemus, mis puudub, on balletti enda nägemine. Oleme ausad, kallis kaasa ei ole absoluutselt teatri-balleti-ooperi inimene, seega ma ei ole seda talle väga peale sundinud. Kuid "Pähklipureja" on lihtsalt nii tähtis, et ma arvan, et sel aastal pean ma ta ikka seda vaatama vedama.

Leidsin piletid 25. detsembriks Kesk-Londonis, mis on 67 naela kõige kallimate piletite eest. Kuid kui see on midagi, millest ma AASTAID unistanud olen, siis ei peaks sellest ju kahju olema...

Friday, 21 October 2011

Kiire ülevaade

Roger on kodus ja miskipärast väsin ma nii palju rutem ära. Õhtuti tahaks juba kell 9 magama ära minna, kui üksinda olles tegin seda alles südaöö lähenedes. Suhtlemine on nii energiat kulutav :P Nänni tõi ta ka mulle palju, millest ma nädalavahetusel üritan pilte teha.

Uut ametikohta õpin usinalt, sest ülejärgmine nädal olengi Process and Procedures Lead. Ümbermaailmselt saadeti juba väike teade laiali, et mina võtan N töö üle ja väga armas, et mõnedelt kolleegidelt kaugematest töökohtadest olen juba õnnitlusi saanud. Eks see vast ikka kuu vähemalt võtab, et kõigest täiesti aru saada ja kõike hästi teha, aga ma olen eneses kindel, et ma suudan seda teha.

Eile sain uue küpsetusraamatu ka, millest mul NII hea meel on. See on üks esmesi kokaraamatuid, kust ma tõesti KÕIKE teha tahaks. Laupäeval teen esimesed cupcake´d sealt, sest loodetavasti tulevad ühed sõbrad õhtusöögile. Varsti-varsti peab sünnipäevapidu ka orgunnima hakkama...

Head ööd!

Monday, 17 October 2011

Parema enesetunde nimel

Ma tunnen end täna hommikul kohutavalt. Sisimas. Kõhus. Tunne on nagu ma oleks alles paar tundi tagasi suure suure prae ära söönud. Nii raske on olla ja kõht on nagu õhupall. Viimase paari kuu jooksul olen ju küll õppinud, et see, mida ma endale sisse ajan, tõsiselt muudab mu olemist, aga seda ma ei mäletanud, kui ma terve nädala endale iga päev saia sisse ajasin. Ja kaanelikukleid. Ja need paar õlut, mis ma endale lubasin.

Uus nädal tähendab uut algust. Manustasin mõned seedimist soodustavad toidulisandid ja lõunaks võtan tööle kaasa kana, salatit ja jogurtit. Täna on küll Jeans for Genes Day tööl ja tehakse beekonikukleid, aga juba mõte sellest ajab iiveldama. Töökaaslane teeb oma imelisi koogikesi ka heategevuse jaoks müügiks, neist ma ehk ühe endale luban, aga ma vaatan, kuidas enesetunne on. Tööle võtan kaasa ka sidruni, sest soe sidrunivesi on mulle väga maitsema hakanud tee ja kohvi asemel.

Õhtul on plaanis kartulisalatit teha, sest Roger tuleb ju homme koju. Tuleb oma paksu naise juurde :P Räägitakse, et naised võtavad abielludes kaalust juurde, aga minuga see veel juhtunud ei ole. Kadunud on mõned kilod võrreldes sellega, mis ma kaalusin meie kokku kolides. Rogeriga on teine lugu... Aga mina just üksinda olles söön rohkem. Ma tean, et Roger tavaliselt hakkab norima kui ma ilmselgelt liialt söön ja ma ise tahan tema ja ka enda jaoks hea välja näha. Ärge saage valesti aru, ta ei pane mind sugugi halvasti tundma, mulle meeldib, et mul on väike kontroll olemas, kes ei lase mul laisaks minna ja käega lüüa :)

Ostame varudega

Hiljuti käisin teist korda Costcos, mis on hulgimüügi pood/ladu. Kallis sõber D on seal konto omanik, sest ta töötab juura vallas (nimelt Costco on ainult teatud erialadel inimestele, nt arstid, juristid jms) ja tema kontole sain ma ka endale lisakaardi. Costco on nimelt imeline koht, kus saab asju hulgi ja palju odavamalt osta.

Seekord ostsime kokku täiesti tavalisi asju, mida me nagunii muidu iga nädal natukese kaupa poest ostaks.
Ostetud sai ja pildile jäädvustatud 5kg kartuleid, 1kg kohvi, 5kg riisi, 5kg suhkrut, 5kg jahu, 8 pakki pastat, 6 pakki teed, millest kolm pakki saatsime Rogeriga ämmale ja kast Coronat (24 pudelit). Tolmuimeja oli juba varem olemas. Kõik asjad, mida me nagunii ostame tihti ja sedasi hulgaliselt tuli natukene soodsam.
 Lisaks ostsime 10 konservkarpi tuunikala (John West on parim), üsna suur purk kaneeli ja miksitud maitseained ning lagritsat, sest Roger armastab seda väga.
Külmik oli ka peale seda käiku üsna täis. Nagu näha ostsime kokku lihapalle, jogurtit, mahla, singitükikesi pasta jaoks, avokaadot, kurki jms. Lisaks sai ostetud veel 2kg maitsestatud külmutatud kanaliha, mis on koibade ja kintsude segu ja mõned asjad veel.

Hulgi tasub kindlasti osta. Näiteks oma kolm-neli kuud tagasi käis Roger seal üksi D´ga ja ostsis 5l Arieli riietepesuvahendit ja 5l pesupehmendit, millest mõlemast on siiani vaid pool kasutatud. Lisaks ostis ta siis 12 tuubi  hambapastat, 6 pudelit Fairyt ja muid koristusvahendeid, mis siiani alles on.

Mulle meeldib, et asjad on sedasi kodus varuks olemas ja ma ei pea neid peale natukese lõpedes uuesti jälle ostmas käima.

Novembris plaanime pidu pidada sünnipäevade tähistamiseks (kahepeale kokku saame 60seks!), mida ma ei ole nüüd oma neli aastat korralikult teinud, ja enne seda käime kindlalt seal asju varumas, sest neil on imeline valmistoitude ja kookide sektsioon ja alkoholi on muidugi sealt tunduvalt parem osta.

Ma olin usin

Tänane päev on olnud niii hea. Välja arvatud see hetk kui ma mõtlesin, et oleks hea idee end üle mõne aja kaaluda. Ei olnud hea idee, aga kui nädal otsa olen saia söönud, siis ei olegi muud loota. Hetkel on kana ahjus ja selle kõrvale söön salatit rõõmuga.

Järjekordne öö kui ma ülimalt hästi magasin ja ärkasin alles kella 10 ajal. Üksinda magamise eelis on see, et ma vähemalt ärkan tõesti siis, kui mul uni ära läheb, mitte kui teine mind oma vähkremisega ülesse ajab. Ärge saage minust valesti aru, ma siiski ei suuda Rogeri tagasitulekut ära oodata! Saan kaks ööd veel laiata vähemalt :)

Nautisin hommikukohvi ja röstsaia paar tundi ning asusin siis elamist koristama. Sain rahulikult oma kiirusega kraamida ja küürida. Aega võttis neli tundi, aga elamine on nüüd ilusti puhas. Peale seda käisin vannis, et ennast ka puhtaks saada ning siin ma nüüd olen. Olgu, jalad epileerisin ka ära ja küüned lakkisin. Väga tegus päev minu meelest ja ma kohe tunnen, et ma olen puhanud ja homseks tööpäevaks valmis. See ehk on natukene liialdus, aga homne ei ole nii vastumeelne kui see tavaliselt on.

Vaatan "Come Dine With Me" ja ootan kana valmimist ning varsti saab XFactorit vaadata.

Saturday, 15 October 2011

Kuidas minu nädal lõpes

Nädalavahetus!

Tuleb tunnistada, et mõningad asjad saavad ilma kalli kaasata kiiremini tehtud. Näiteks kolmapäeval helistasin gaasifirmale, mida me hiljuti vahetasime. Alguses pidi meespool selle asja korda ajama. Nimelt oli meie viimane arve nendega ülimalt ülimalt kõrge. Meil läks küll vähekene aega, et leida gaasimeetrile võti, aga saime selle lõpuks. Kolmapäeval enne helistamist võtsin gaasimeetrilt näidu, mis oli 234 ja märkaisn kohe, et tollel arvel olevat näit olnud 17augustil üle 300. Loogika ütleb, et gaasi me tagasi andnud ei ole ja mind hämmastab, et meespool seda ei märganud. Pool tundi sai ootel oldud telefonil kuni kellegagi rääkima sain, mis on väga tavaline UKs ja väga tüütu, aga kutt telefonil oli väga asjalik ja asi on hetkel ülevaatamisel.

Kolmapäeval sai natukene veiniga patustatud ja neljapäeval oli väike peavalu. Ei midagi, mida suur hulk sidrunivett ja üks McDonalds ei parandaks. Samas mõõt sai täis ja ma nüüd mõneks ajaks kindlalt veini ei joo, et ennetada selle käest minemist. Eile oligi üks esimesi reedeid üle pika aja ilma veinita. Jõin oma uut lemmikut, sidrunivett ja kohvi ja vaatasin telerit.

Päev otsa oli suhtlemine kaasaga väga kummaline. Hommikul ei lubatud mul triikimislauda osta ja seejärel ei vastatud küsimusele, et mida ta reedel teha plaanib. See-eest küsis, et mis ta kontojääk pangaarvel on. Peale seda õhtul esimese asjana käskis mulle Apple poes aeg kinni panna, sest ta telefon ei tööta enam hästi. Ma ei tea, kas mainisin siin, et paar kuud tagasi anti mulle lahkelt uus iPhone, sest sellel oli kerge veekahjustus. Uue telefoni sai aga Roger ja mina võtsin tema vana. Ja nüüd on tema tunduvalt uuem telefon katki. Vot kui tore. Mind aga ajas närvi see, et ta ise oli täpselt samamoodi arvutis tol hetkel ja laseb mul endale aega kinni panna. Leidsin kodulehelt lõpuks ülesse, kust seda teha saab ja küsisin sisse logimise detaile, mille peale öeldi, et ta teeb seda ise. Ei kordagi ei küsinud, et kuidas mul läheb. Ma ilmselt liialdan, aga natukene nukraks tegi tema eilne suhtumine küll.

Peale väga head 10. tunnist und on aga tuju tunduvalt parem. Keegi ei kiirusta mind ja saan isekas olla. Loodan Uxbridge natukene ostlema ka minna, et lihtsalt majast välja saada. Kui antakse luba natukene raha kulutada :P Jah, asjad on meil kontrolli all.

Wednesday, 12 October 2011

Hakkab tulema...

Eile sisustasin õhtut teleri vaatamise ja õlle joomisega (jah, mulle on õlu meeldima hakanud). Päev oli küll väsitav, aga õhtul ei tahtnud uni üldse tulla ja peale südaööd sundisin ma end ikka magama. Ihuüksinda ja keset voodid, mis oli iseensest üsna lahe. See-eest ärkasin ma iga paari tunni tagant üles ja hommikul olin ikka ülimalt väsinud.

Peale kahte kohvi ja kahte Red Bulli olin ikka nagu zombi ja terve päev venis nagu tatt. Üldse oli üsna nõme tööpäev ja ma kohe mitte ei tahtnud tööd teha.

Koduteel ostsin KFC eine, millest ma end kurguauguni täis pugisin. Kiirelt tõmbasin elamise tolmuimegaja üle ja nüüd puhkan ja joon lihtsalt vett.

WhatsApp on ikka maru hea, mille kaudu Rogeriga päev läbi ühenduses olnud olen. Find My iPhone kaudu oli väga kummaline näha Rogeri asukohta Manhattanil, aga ma ütlesin talle, et ma ei ole kade :) Vot nii usaldavad olemegi, et me vabalt hoiame üksteise asukohal pidevalt silma peal.

Igatahes... Nüüd oli just kiire kontakteerimine Rogeriga, kes hetkel Macys mulle meiki ostab. Oli lasknud sealsetel müügitüdrukutel käe peale isegi ripsmetušiga triibu teha näitamaks, kuivõrd hea see on. Väga armas temast. Minu Tiffany kaelaketi, mille ma endale sünnipäevakingiks tellisin, ostis ka täna ära ja eputas, et seal oli super klienditeenindus olnud. Olgem ausad, kui väikese hõbeketi eest 135 dollarit maksma peab, siis peabki klienditeenindus üle võlli olema.

Üksi olemine on juba üsna normaalne, sest tänapäeva tehnika abil saab ju kõigiga üle maailma nii lihtsalt kontaktis olla. Hea on natukene isekas olla vahelduseks ja päriselt teha kõike, mida vaid mina tahan.

Tuesday, 11 October 2011

Lonely, I am so lonely...

Esimene õhtu omaette on kummaline. Hetkel veel naudin ükskõik mille vaatamist telerist ja et peale röstsaia ei pea midagi õhtusöögiks tegema. Samas on natukene igav ja väga tahaks lihtsalt kellegi eest hoolt kanda. Ilmselt üksinda voodisse minna on väga kummaline... Või pigem üksinda ärgata. Vähemalt ma ilmselt magan sügavalt, sest täna olen kella 4st saati üleval. Arvuti on täiesti enda kasutuses, seega tegevusetusest ma ilmselt kirjutan siia ka natukene rohkem. Lähen vahin Big Brotherit edasi ja loodan, et muna-oliiviõli mask juustes teeb imesid.

Friday, 7 October 2011

Ilmast

Briti ilm on ikka väga mitmekülgne. Nädal tagasi oli meil kuumarekordid, täna otsisin ma talvejope välja. Vähemalt ümbritsevatel naabritel on küte põhjas, mis ka meie korterit siin keskel soojas hoiab ja loodetavasti sedasi ei pea me enne jõule oma kütet sisse panema.

Roger tihti ütleb, et ma olen külmal maal sündinud, peaks sellega harjunud olema, aga vot ei ole - ma kohe ei salli külma.

Wednesday, 5 October 2011

Positiivsemalt

Mõte sellest, et ma üksinda nädala veedan on hakanud kergemaks muutuma. Alla laaditud on Gossip Girli 3s ja 4s hooaeg ning mõned klassikalised naistekad filmid (Breakfast at Tiffanys jne). Lisaks saan ma iga õhtu õigeaegselt Big Brotherit vaadata ja muud jama, mille peale tavaliselt Roger viriseb. Arvutit saan ka iga kell kasutada. Üldiselt ma arvan, et saan hakkama. Ilmselt on nukker küll õhtuti ihuüksi voodi minna, aga elan üle. Nagu vastarmunud teismelised, ma ütlen.

Väike ostunimekiri on kaasa tehtud, sest paari asja oleks hädasti vaja ja sünnipäevakingitus on ka välja valitud (vihjeks eelmainitud film). Lisaks saan hommikuti natukene kauem magada, sest tihti kui ise olen hilisemas vahetuses, ärkan ikka varavalges Rogeriga, et talle lõuna valmis pakkida. Sest ma olengi selline ülihoolitsev naine, kes on oma abikaasa liialt laisaks hellitanud.

Ma hakkan vaikselt isegi ootama omaette olemist...

Jopega kartul

Briti köök ei ole küll kõige vaimustavam ja maitseküllasem, kuid aeg-ajalt on tore uusi asju proovid - räägiks seekord jacket potatost.

Kartul mulle kui tõelisele eestlasele meeldib, kuid kuna Eestis sai keedukartulist isu täis söödud, siis siin teen ma seda imeharva. Seega jacket potato on super variant kartuliisu rahuldaiseks ja seda saab väga erinevate katete ja kastmetega serveerida.

Jacket potato on nimelt ahjukartul, mida tervenisti koorega ahjus küpsetatakse. Selle jaoks müüakse siin poodides isegi eraldi pakendis üsna suuri ahjukartuleid. Mulle meeldib kartul enne ilusti puhtaks pesta ja siis märg kartul soolaga üle katta. See teeb kartuli koore mõnusalt krõbedaks ja maitsvaks (jah, ma söön terve kartuli koos koorega ära). Kartulisse enesesse ei tee ma mitte ühtegi auku ega lõiget ja küpsetan 200C juures tund aega. Kuna vesi jääb koore sisse, siis on kartul pärast küpsemist seest mõnusalt mahlane ja pehme. Kartuli tõmban ma kahe kahvliga keskelt katki, et täidis peale panna (pigem siis pealis).

Minu lemmik kate jacket potatole on tuunikalaga, mida ma olen viimasel ajal täiega armastama hakanud. Tuunikala katte jaoks segan tuunikala (jah, tõesti!) natukese mugulsibula, majoneesi, soola ja pipraga ning soovi korral lisan maisi, kui seda kodus juhtub olema. See täidis on super ka röstsaial. Panen seejärel täidise poolikule kartulile, puistan natukene juustu peale ning panen veel paariks minutiks ahju, et juust pealt sulada saaks.

Salat kõvale ja voila!

Olen korra seda kartulivarianti ka chili con carnega teinud ja sobis imehästi.

Saturday, 1 October 2011

Valutan

Täna läks uni enne kella 7 eelkõige alakõhu valu pärast ja teiseks kerge pohmaka pärast. Esimene pudel veini läks eile lihtsalt rõdu peal tsillides ja ilma nautides ning Rogeriga juttu ajades. Teise pudeli avasin ahastusest, et Roger 10ndal nädalaks New Yorki minema peab. Nimelt ta vanaema ja ema lähevad mõlemad üsna samal ajal operatsioonile ja Roger läheb appi õde kandseldama, keda siis kooli viima peab ja koolist koju jms. Õde on tal nimelt Downi sündroomiga ja vajab taolist lisaabi, mida tavaliselt vanaema teeb. Kahju oli tal vist küll säästude kallale minna, aga olgem ausad, taoliste hädaabide jaoks me raha kõvale panemegi. Kuid eks näis, kas me jaanuaris siis läheme USAsse... Kui esmalt tuli teemaks see, et ta ehk peab emale appi minema, kui too operatsioonile peab minema, siis ma küll mainisin, et tal on ju teised vennad lausa USAs, et miks Roger peab siit kaugelt kohale lendama, aga sellest tuli vaid paksu pahandust.  Pere on pere ja ma tean, et ta teised vennad on tal mõttetud ja neist abi ei oleks. Et ma pean siis terve nädala ihuüksinda olema nädala pärast... "Tore".

Igatahen lähen teen endale nüüd teed ja üritan end paremini tunda. Vähemalt sai see mure hinge pealt ära.

Thursday, 29 September 2011

Hommikune jalutuskäik

Tere varahommikut!

Kõnnin tööle ja trükin. Lahe on mobiilne olla.

Tööl kindlalt veel üks kohvi, sest äratus oli kell 5:40 ja uni on niii peal. Peale tööd juuksurisse ja ma nii loodan, et nad teevad, mida ma tahan ja et see hästi välja tuleb.

Toredat päeva!

Hommikune Heathrow:

Kuumalaine

Paar pildikest näitamaks, kui hea ilm meil täna on. Ma panin isegi seeliku selga, mida ma tavaliselt vaid palavate ilmadega teen. Samas sügisel seeliku kandmine on ka päris lahe.

Minu töölaual sahtli sisu ka: Twix, sest tuli šokolaadi (iPhone'i auto spellcheck tahtis selle sõna muuta 'šoki Aaduks') isu ja tee, mida ma viimasel ajal armastan piimaga juua isegi.

Wednesday, 28 September 2011

Abielunaise rõõmud

Kui eile tegin tööd mitme eest, siis täna võtsin palju vabamalt. Hea selle juures, et juhatajat ei ole, on see, et kui tõesti midagi teha ei ole, saan ma rahus internetis kolada, sest muidu istub juhataja täpselt minu kõrval. See klient, kes eile soovitas mul intelligentsi kasutada, tänas mind täna ja see teine hirmus klient ei ole veel tagasi vastanud. Samas kui lennujaama tullakse perega vaid pool tundi enne lendu ja esmalt käiakse meie letis valuuta-tellimust kogumas, siis ei tasuks meid oma lennust maha jäämises süüdistada. Aga see selleks, tööd ma koju kaasa ei võta :)

Räägiks hoopis sellest, kuivõrd saamatuks olen ma oma mehe muutnud. Tema jõudis esimesena töölt koju ja ma vihjasin, et ta võiks ka sööki teha. Vigises sõnumite vahendusel ja ma ei hakanud midagi lootma. Koju jõudes olin tõsiselt üllatunud, et sügavkülmutatud toit oli leidnud tee ahju. Läks mul kergelt? Ei. Panin endale toidu taldrikule ja jätsin tema taldriku tühjaks. Sellele järgnes mehe poolt viis minutit nurisemist, et miks ma ka talle ei võinud toidu taldrikule panna. Seletasin pikalt ja laialt, et kui minuga midagi juhtuma peaks, siis ta ei saaks küll mitte millegagi hakkama ja parem hakaku harjutama. Toidu sai ta ise taldrikule, isegi teise portsu võttis, aga ma olin ikka natukene hea naine ka ja pesin vähemalt nõud ära.

Ei ole lihtne see abielunaise elu. Ma ei taha mõeldagi, kui meil ühel päeval veel üks laps lisaks oleks...

Monday, 26 September 2011

Nädalavahetuse kokkuvõte

Nädalavahetuse kokkuvõte nüüd :)

Laupäeval ärkasime üsna varakult ja ühe sõbraga oli lõuna kokku lepitud. Rändasime kesk Londonisse ja iPhone kaardi abil leidsime õige koha ülesse. Too sõber on investor ja teeb kunsti, väga huvitav inimene. Tutvusime temaga ühe teise tuttava juures õhtusöögil ja Roger on temaga suhtlema jäänud. Tema teadis ka seda hästi armast pagarit, kus oli ka restorani pool, kus lõunatasime. Me pidime isegi järjekorras seisma, et lauda saada, aga see oli täiega seda väärt. Mina sõin seene-spinati pirukat ja Roger sõi friikaid kalaga (traditsiooniline fish and chips), mis oli väga teistsugune Burger Kingile, mida me tavaliselt väljas käies sööme.
Peale seda käisime Nailhpilia küünemaalingu näitusel, kuhu ma jälle telefoni kaardi abil ilusti kohale jõudsin. Näitus oli muidugi meestele natukene igav, aga mina vahtisin küll kõiki imelisi maalinguid suu ammuli :)

Koju suundudes tegime Rogeriga Thamesi kaldal paar pilti ka üksteisest, sest me oleme juba sellised edevad inimesed.

Siis ostsime paar siidrit ja suundusime Rogeriga koju siidrit jooma ja lihtsalt puhkama.

Täna läks uni juba kell 8 ära peale järjekordset jube imelikku unenägu (viimasel ajal on need sagenenud, täiesti ajuvabad). Peale hommikusi toimetusi käisime oma reisipileteid uuendamas, nüüd on kuu aega hooletu taas ja saan bussiga sõita. Siis kiire tripp Uxbridge, kus Roger paar oma vana XBoxi mängu maha müüs ja me natukene süüa ostsime. Meil oli rahaliselt väike piirang peal endal ja ma täiega imestan, et me suutsime järgmiseks nädalaks toidu 20 naela eest saada ja ma ei ostnudki kõige odavamaid toiduaineid poes. Näitab jälle, et kui me väga tahame, siis saame rahaga veelgi paremini hakkama ja ei pea alati palju kulutama. Järgmine nädalavahetus on nagunii oktoober ja siis on kindlalt šoppama minek (nimekiri asjadest aina pikeneb)...

Nüüd Roger mängib XBoxiga jälle, minul on kartulid ahjus ja peale söömist asun küüsi lakkima. Täna oleme koristamiseks liialt laisad :) Muidu igati asjalik nädalavahetus ja see ei olegi veel läbi...

Nädala kokkuvõte

Selle nädala kokku võtmiseks teen kaks postitust, et üks liialt pikale ei läheks. Esmalt räägiks siis tänasest töönädalast esmaspäevast reedeni.

Esmaspäeval olin ma kodus haige nagu ma juba kirjutasin.

Teisipäeval oli olemine juba tunduvalt parem, aga tööl pidin veel natukene tõbist mängima.

Kolmapäeval hakkas üks "kena" ohatis mu huulel kasvama, mis oli üsna valus.

Neljapäev oli see kõige tähsam päev see nädal, nimelt oli mu NVQ kursuse lõpetamine. NVQ on välja kirjutatult National Vocational Qualification ehk siis umbes kutsetunnistus. Vahe on selles, et ma ei õppinud selle käigus midagi muud, vaid pidin oma igapäevast tööd tehes tõestama, et mul on vajalikud oskused olemas. Mina tegin kursuse Customer Service Level 2. Kursuse enese lõpetasin detsembris ja tegin seda Heathrow Retail Academy vahendusel, kes vaid kord aastas lõpetamise teevad.

Töölt sain too päev varem koju, et end valmis sättida jõuaks ja kell 6 algas pidu. Alustuseks veinid ja snäkid, siis õhtusöök ja siis tulid kõned. Meil oli rääkimas Roger Black, kes on mingisugune Briti sportlane, kellest mul enne seda õhtut aimugi polnud. Rääkis väga hästi igatahes. Siis anti tunnistused ja sain BAA bossiga ja Roger Blackiga  kätelda ja sain tunnistuse:

Peale seda anti magustoitu, mille jaoks mul enam ruumi ei olnud ja suundusin koju, kus ma Rogeriga natukene kaklesin ja läksin varakult voodisse.

Reedene tööpäev läks üsna kiirelt. Kodus norisin Rogerit ja otsustasin väikese uinaku teha, mitte õhtusööki. Vaene mees oleks peaaegu näljasurma surnud ja lõpuks ta mu voodist välja sai. Pasta lihapallidega tuli seekord eriti maitsev välja õnneks. Väike vein ja teleri vaatamine ja magama minek...

Monday, 19 September 2011

Haige

Olen jätkuvalt haige ja kallis Roger helistas mu tööle ja ütles mu juhatajale, et ma täna tööle ei lähe. Olgem ausad, ma ei tunne end palju kehvemini kui eile, aga olemine on siiski üsna kaka. Nina on ühel hetkel kinni, teisel hetkel voolab tatti ninast nagu kraanist. Aevastan regulaarselt. Kurk ei valuta, aga midagi seal kõditab mind, seega köhin üsna tihti. Kraadiklaas näitas tavalise 36.3 asemel 36.8 (ma kusjuures ükspäev tõsiselt arvasin, et meie kraadiklaas ei tööta, sest näitas pidevalt 36.0 ja 36.1, sest nii madal mu temperatuur tavaliselt pole olnud), seega kõrgem kui tavaliselt. Ma siiski arvan, et üks puhkusepäev teeb mu olemise palju paremaks.

Ärkasin kell 6:30, et Roger tööle saata ja otsustasin ise ka ülessse jääda, sest hommikud mulle meeldivad. Eriti kui midagi tegema ei pea :) Hetkel laadin endale Gossip Girli kolmandat ja neljandat hooaega, mis mind ilmselt enamuse päevast diivanil hoiab. Tore oleks, kui ma ikka jõuaks elamise korra toluimejaga ka üle käia. Poes peab uusi nuustikuid ka ostmas käima, sest eile viskasime vanad ära ja täiesti meelest läks uued osta. Ja muidugi küüsi tahan ka lakkida uuesti, sest mul on nii kaif idee peas, mis ilmselt üsna palju aega võtab.

Üksinda kodus olla on mõnus, mis siis, et haigena :)

Saturday, 17 September 2011

Tänane numbrites

5:40 helises äratuskell ja algas minu päev
3 korda mõtlesin hommikul külmetuse esimesi märke tundes, et tänane päev ei tule sugugi tore
2 tassi kohvi jõin täna, mis on minu kohta viimasel ajal suht vähe
3 Lemsipi külmarohuteed olen ära joonid ning kolmas aitas eriti hästi. Ilmselt teen ka neljanda enne magamaminekut..
u 30 kõnet klientidelt, vähemalt keegi väga ei virisenud, v.a. üks tüüp, kes ei oska ilmselgelt asju korralikult ennem internetis lugeda ja siis süüdistas meid, et info ei ole piisavalt selge
1h õppisin uut ametit
15 korda olen ma täna aevastanud
46 korda olen nina nuusanud*
0 korda on mu nina mitte kinni olnud
mul on 1 väga punane nina
1 pudel veini sai koduteel ostetud, mille jaoks pidin isegi dokumenti näitama. Ilmselgelt lihtsalt pusa ja meigivaba väljanägemine teeb mind nooremaks
3 pokaali veini olen praeguseks ära joonud, ilmselt teen ühe veel
0 korda olin üllatunud kuuldes, et üks Rogeri vägagi abielus olev sõber suutsis mingi suvalise tsiki rasedaks teha
küpsetasin 30 muffinit  millest 12 on rosinatega, 12 on šokolaaditükikestega ja 6 suurt on maapähklivõiga
1 muffin on praeguseks söödud, siis ütles Roger, et mul on paks tagumik, mida ta küll kohe kaitsma hakkas, et talle väga meeldivat, kuid muffini isu see tagasi ei toonud

*nina nuuskamise arv on selle postituse lõpuks tõusnud 53ni

Friday, 16 September 2011

Atsihh!

See nädal on justkui olemata olnud, sest niii kiiresti on läinud. Absoluutelt ei ole tunne, et homme on reede juba. Üleüldse see aasta on täiega mööda tuhisenud. Mu sünnipäevani on ainult kaks kuud, wtf? Ma ei ole veel vamist 23 olemiseks! Ja jõuludeks ka mitte (kuigi piparkooke tahaks küll teha)!

Enivei, sügis on hakanud jahedamaid ilmu tootma ja mul hakkab külmetus tulema. Kuigi ma olen üsna kindel, et ma eile tundsin, kuidas üks jobu mu kuklasse aevastas, samas ma kuulasin kõrvaklappidega muusikat, seega ma ei kuulnud midagi, vaid tuult tundsin. Eks ma teen enda ühe külmetuse tee nüüd ja homme manustan ka ravimeid, et külmetus suuremaks ei läheks. Samas üks päev kodus haige olla oleks ka vahelduseks hea puhkus...

Vaikselt õpetatakse ametikõrgendust ka, mis küll vaid kuueks kuuks, ärgem unustagem. Kui ma rohkem mõistan, mida ma täpselt teen, siis teen sellest eraldi postituse.

Olge mõnusad ja hoiduge teiste aevastustest!

Monday, 12 September 2011

Mõned päevad võiks kesta igavesti

See nädalavahetus on näidanud, et mulle veel ikka meeldib hommikul pikalt põõnata. Mingi aeg oli tunne, et ma nagu vanainimene ärkan varavalges ka nädalavahetustel, aga täna sai kell 10 end voodist välja veeretatud. Seejärel nautisin 15 minutit oma hommikukohvi ja alustasime elamise küürimisega.

Roger taaskord koristas kööki ülimalt korralikult, mis tähendab, et iga väiksemgi pind sai ära pestud, kaasaarvatud kapiuksed. Seetõttu jõudsingi ma sama ajaga ära koristada vannitoa, magamistoa ja koridori, kui tema kööki ja elutuba koristas. Vähemalt on nüüd elamine HÄSTI puhas.

Peale seda tegin värskekapsasuppi, sest juhtus lihtsalt palju juurikaid olevat ja suppi ei ole sada aastat teinud. Supp ise on ju nii lihtne, sisse läks vaid porgand, suvikõrvits (squash, mitte see roheline, ma ei teagi, kas sellel eestikeelset nime on), kartul, kapsas ja puljongit ja muud vürtsi. Kartsin küll, et Rogerile ei meeldi, sest ta on korduvalt öelnud, et ta kapsast ei söö. Aga milline naine ma olen, kui ma ei suuda oma meest sööma panna ka toitu, mis varem vastumeelne oli? Igaks juhuks tegin eile ise tehtud saiast ahjus röstitud juustusaia tomatiga, kui supp peale ei lähe. Õnneks söödi ära terve kauss suppi ja sai ka ning kiideti. Kahju on ainult sellest, et ei ole sobivat purki, et suppi tööle lõunaks kaasa võtta homme...

Peale söömist käisin pesus ja siis tuli nii rammestus peale, et ma lihtsalt läksin magamistuppa ja lugesin vaikuses raamatut tunnikese. Kallis kaasa käis küsimas, kas ma midagi soovin ja nii toodigi mulle tass kohvi ja küpsised lausa voodisse ära. Juhtusin siis aga peatüki vahele blogisid üle lugema ning leidsin hästi toreda DIY blogi ja tuli nii isu midagi ise ka teha.


Otsisin üles ühe pooliku liniku, mida ma ükskord alustasin ja asusin heegeldama diivaninurgas. Pool linikut on valmis (rohkem kui siin oleval pildil) ja ma juba mõtlen, kust lõnga juurde osta, sest väga tahaks endale talveks üks ilus kampsun teha ja mütsi kudumise peaks ma ka ära õppima.

Nüüd sai just endale pool pitsat sisse aetud ja üks cupcake ning suundun taas diivaninurka heegeldama. Eks ma jätkan kuni käed krampi lähevad, sest ammu ei ole ju käsitööd teinud :)


Lõpetuseks näitaks ka kui ilusasti mu basiilik kasvab, ehk jõuludeks isegi saab midagi. Murulauk näeb hetkel küll veel välja kui muru, aga ma ei kaota veel lootust!

Sunday, 11 September 2011

Vaikelu

Toredat laupäeva õhtut! Sõin õunapirukat jäätisega ja nüüd joon õlut, lösutan uuel diivanil ja vahin lihtsalt telerit. Mõnus on.

Nädalavahetust nautides

Uskumatu, et juba jälle on nädalavahetus ja reedene päev on juba poole peal. Kuhu see aeg küll ruttab... Jah, sellised vanainimeselikud mõtted mind piinavadki.

Eile tuli meile sõber S külla. Tellisime hiinakat, jõime mojitosid, veini ja siidrit, vaatasime "Bridesmades´i", piilusime sõbra supervõimsa binokliga naabreid ja oli muidu mõnus õhtu. Hommikul ärkasin kerge pohmakaga, kuid pannkoogid ja värske dušš aitasid seda hästi leevendada. Hommikusöögilauas oli põhiteema kaksiktornide vandenõu teooriad jms, millest valitsus meile ei räägi. Vähemalt oli mul lõpuks ometi keegi, kes taolistesse asjadesse usub, sest Rogeriga ei saa sellistel teemadel rääkida, kuna ta lihtsalt ei usu neisse.

Eile tuli meie DFSi diivan ka kohale. Esmalt helistasid neljapäeval, et nad nüüd kohe tuleks diivanit tooma. Ma olin tööl, seega leppisime kokku reedese kohaleveo ja palusin neil tund aega ette helistada. Tegin erinevad plaanid, et enne keskpäeva oleks üks tuttav saanud meie poole tulla ja peale keskpäeva oleks ma teise tuttavaga töölt kiire autosõidu koju teinud. Hommikul sain bussiga paar peatust töö poole sõita, kui tuli kõne, et nad on maja ees. Nii palju siis kommunikatsioonist erinevate töötajate vahel DFSis... Palusin neil 15min oodata, sõitsin järgmise bussiga koju tagasi ja võtsin meie imeilusa, imepehme ja üsna luksusliku diivani vastu. On selline suur ja uhke ning väga täiskasvanulik diivan, mille üle mul väga hea meel on.

Mehed on hetkel poisikesed ja mängivad XBoxiga ning nurusid, et ma neile veel mojitot teeks, mida ma ka lahkelt tegin. Ise olen tubli ning tegin teise kohvi ja söön kooki. Täna tulebki meil selline lebo päev, eks me homme oleme tublid ja koristame.

Friday, 9 September 2011

Mobiilne

Jess! IPhone'l on nüüd Blogger'i äpp ja ma saan igal hetkel kirjutada, kui pea mõtteid täis :)

Monday, 5 September 2011

Tehtud

Kõik eelmises postituses etteloetu sai tehtud, välja arvatud porgandikook, sest mul ei ole piisavalt jahu. Alustasin fotoka õpiku lugemist ka ja jõudsin kolm peatükki ära lugeda, mis rääkisid peamiselt fotoka valmis sättimisest ja erinevatest nuppudest. Ma õppisin enda jaoks isegi paar uut nuppu ja funktsiooni, seega läks tänane lugemine asja ette. Eks ma edasi loen täpsemalt nendest ISOdest jms, mida ma natukene juba internetis ka lugesin ja vaikselt saan juba pihta, kuid süvenenult lugemist ja prooviklõpsutamist tuleb ikka ka teha. Ning tripodi peame endale ka muretsema kindlasti oktoobrikuus (sest septembris me ju ei šoppa).

Nüüd vaataks mingisugust filmi ja nosiks veel natukene, sest heale figuurile ei tee ju see midagi. Eilsest õhtusöögist on palju palju toitu üle ja lähema paari päeva jooksul me kindlasti süüa juurde tegema ei pea. Meil käis üks külaline, aga toitu tegime kui mitmele: kanapirukat, kanakoibi, pilaffi (taas kanaga, sest kana on hea!), värsket leiba, toorsalatit ja õunakooki, mis seekord selline välja nägi:
Another wonderful apple cake
Homme peab end taas töölainele sundima ja seda pikemaks ajaks, sest järgmised puhkusepäevad tuleks alles jõulude ajal... Mis ei tapa, teeb tugevamaks :)

To Do List

Hommikust! Peale õhtust kohvi Vana Tallinnaga ei tulnud und tükk aega ja ma olin rekordiliselt kella 3ni üleval. Ma olen enda üle üsna uhke, sest mul hakkas tõsiselt vanainimese tunne peale tulema, et mul ka nädalavahetustel juba kell 10 uni peale tuli ja varem pidasin südaööni üleval olemist suureks saavutuseks. Täna sai mõnuga poole kaheteistkümneni magatud ja täna on täielik lebo päev plaanis, mis tänase vihmase ilmaga sobib väga hästi.

Mainiks ära, et ma olen Flickr´ist taas ülimalt sõltuvuses ja olen paar tundi seal pilte vahtinud.

Kiire ülevaade tänasest to do nimekirjast, eks õhtul kannan ette, kas ma kõik suure laiskuse kõrvalt ka tehtud sain:

- End lõpuks hommikumantlist välja saada ja pesus ära käia.
- Jalad ära epileerida, sest ma meenutan vaikselt kaisukaru juba (häbi, häbi).
- Varbaküüned ja sõrmeküüned ära lakkida. Ilmselt klassikaliselt punaseks.
- Fotoka õpperaamatut lugeda ja selgeks saada ISOd ja muud taolised asjad, mis mind hämmastavad. Ei ole mõtet ju sellist kaamerat omada, kui pidevalt vaid Auto funktsiooni kasutada.
- Porgandikooki võiks ka teha.
- Tööleminekuks riided valmis otsida ja vajadusel triikida.

Üle pingutama ei hakka. Kui ma nende asjadega hakkama saan, olen tubli. Õnneks õhtusööki tegema ei pea, sest eile käis meil üks sõber õhtusöögil ja meil on sellest veel palju toitu alles.

Õhtuni!

Sunday, 4 September 2011

Meeleolu


Historic Highway, Autumn Study #1
flickr.
° m y . c o u c h °
flickr.
Sirksfeld
flickr.
Minu tehtud pilt reedel.
Harrodsi reklaam, mis meeldib.

Thursday, 1 September 2011

Paastupäev

Nädalavahetuse lõpetasin kaneelikuklite ja kapsarullidega ning Roger tegi makaronipirukat. Pärast sellist söömat polnud ime, et ma lõpetades oma hilisõhtust jäätist tundsin end olevat sajakilone.

Eile oli aeg organismile natukene puhkust anda ja menüü nägi välja selline:

H: Puuviljasalat (banaan, õun, mandariin) jogurtiga, sidrunivesi (kuum vesi ja poole sidruni mahl) ja must tee.
L: Toorsalat (kapsas, roheline sibul, paprikas, tomat, redis) natukese soolaga ja kaks banaani.
VP: Pohlamahl
Õ: Keedetud herned ja paar muud juurvilja külmutatud miksist, puuviljasalat (täpselt sama mis hommikul).

Esiteks olen ma enda üle ülimalt uhke, et ma sellise menüüga päeva üle elasin ja alla ei andnud. Nälga küll paar korda enne einet tundsin, kuid ei midagi massiivset, mis pilti eest visanud oleks. Siiski töölt koju jõudes mõtlesin ma vaid Burger Kingi Tender Crispy Chicken burgerist :D

Eilse edu tundsin parmeini täna hommikul, sest ma kohe tundusin endale palju kergem võrreldes esmaspäeva õhtuga. Kaal näitas 200g vähem ning toda numbrit nägin ma viimati vaid toidumürgituse tagajärjel, mis oli väga innustust pakkuv :)

Päris veepäeva ma kindlasti teha ei suudaks ja ma isiklikult ei usu, et see kehale nii hea on (ma suurt nälga hästi ei talu nagunii, jutt käib meeletust uimasusest ja silme eest mustaks minemisest). Samas vaid taolist taimset toitu päev otsa süüa (v.a. kaks väikest topsijogurtit) oli minu jaoks palju kergem ja ma ise tundsin, et sellest oli minu ületoidetud kehale kasu.

Täna ma toiduga ka ei ole üle pingutanud, vaid kohvi manustasin topeltkogustes vahepalaks. Hommikusöök piirdus sidrunivee ja ühe õunaga. Lõunaks sõin kaks kapsarulli, tüki makaronipirukat ja ühe tomati. Õhtusööki ei ole veel söönud, aga taigen kerkib saia jaoks, ilmselt söön paar kuklit ja teen sellele tuunikala katte peale.

Vähemalt sai endale tõestatud, et kui väga tahtmist on, siis saan ma kõigega hakkama.

Tuesday, 30 August 2011

Majandamisest

Panin kõik selle nädala jooksul pangakontolt maha tulevad arved märkmikusse kirja, tegin mõningad arvutused ja tulemus oli ikka paras tujurikkuja. Ega kasuks ei tule, et meie telefoniarved ka eelmise kuuga £100 rohkem on (Eesti reis) ja see on kindlasti midagi, mida me piirama hakkame ning Skype rohkem kasutama teistes riikides elavate pereliikmetega.

Õnneks Rogeri pangaarve nägemine tekitas natukene jälle rõõmu, sest saame vabalt ju siiski hakkama, lihtsalt sääste ei ole veel nii palju kui ise sooviks. Mille jaoks me nii väga siin säästame? Et lihtsalt mustadeks päevadeks oleks raha kõrvale pantud ning veebruarikuus tahaks Trinidad ja Tobaagos ära käia ja see reis ei oleks sugugi odavamate killast kahjuks.

Nagu ma juba eelnevalt mainisin, järgmine kuu oleme karmid ja ei osta ühtegi nänni. Selle nädala sees käib Roger ühe sõbraga Costcos hulgimüügis ja varume siis odavamat toitu jms septembrikuuks. Rohkem kodustehtud toitu lõunasöögiks ja oma igareedesest veinist ilmselt loobun ka, sest iga natukene ju aitab.

Ma ei ütleks, et ma olen maailma parim majandaja, aga mulle igatahes meeldib kõigil arvetel silma peal hoida ja selle kõigega täiesti vabalt hakkama saada.

Järgmine eesmärk on mul oma panka vahetada ja credit ratingut tõsta, et me ühel heal päeval ka päris oma kinnisvara suudaks soetada.

Monday, 29 August 2011

Väike puhkus lõpemas

Eile käisime tuttavate kahenädalast pojakest vaatamas ja oli mõnus õhtu väikese veini seltsis. Lapsuke oli nii armas ja nii ülimalt pisike ja vanemad olid niiii väsinud, aga siiski külalislahked. Eriti naljakas on veel, kui paari meespool muudkui piiras meid, kuna me lapsi saada kavatseme ja naispool muudkui soovitas oodata kui aeg valmis on. Õnneks sellistele lasteküsimustele saan ma alati oma vanusega vastata ja siis on kõik sellega päri, et me võime veel oodata :)

Täna on minu viimane kodune päev kahjuks, Roger on terve selle nädala kodune. Küll ma olen kade... Ma palju parema meelega läheks kooli kui tööle, ausalt kohe. Ma suisa igatsen kooliasjade ostmist, ilusaid vihikuid ja pastakaid jms. Lisaks Rogeril hakkab vist üle viskama, kuidas ma viimasel ajal ainult Discovery Channelit ja muid dokumentaale vaatan, sest ega ükski tarkus ju üleliiast ei ole.

Täna siis koristame korteri korralikult ära ja peab rahad selle nädala arveteks ka valmis panema, mis homme kõik otseülekandega pangaarvelt maha tulevad. Lisaks peame lõpuks Council Taxi ka maksma hakkama, mis on ka üle mõistuse kirves... September tuleb meil igatahes täiesti ostuvaba ja ostame vaid eluks vajalikke asju nagu toit, transport ja hügieenitarbed. Ei ükski pulst ega küünelakk ei tule meie elamisse juurde. Kui septembri üle elame, siis oktoobri üritame ka võimalikult karmid olla, sest vahepeal me ikka ostame natukene liialt asju minu arust.

Eile tegin just tiiru oma riietel üle, panin mõned suvised riided kohvrisse ja panipaika ja võtsin mõned sügisesed riided sealt välja ja ausalt, mul ei ole midagi hädasti nii pea vaja. Vähemalt nüüd on kapp ka ilusti korras ja kõik on kergesti leitavad.

Hommikukohv hakkab lõpema, aeg end siis koristamise lainele ümber lülitada.


Saturday, 27 August 2011

Toidulainel

Eile alustasin oma pika nädalavahetuse esimest päeva toidublogisid lugedes ja toidupoe nimekirja koostades. Kuidagi väga mõnus hommik oli, vihma sabistas õues, aga see ei seganud. Olgu, natukene segas, kui me üritasime poest koju saada ja muidugi kui me koju jõudsime lõpuks niisketena, siis vihm lõpes ja päike tuli välja.

Igatahes, eile sai end natukene köögis jälle tõestatud ja panen siia ka meie menüü kirja.

 Esmalt, on mul tükk aega kartulipannkookide isu olnud. Olen neid enda elus vist vaid korra saanud, kui ema neid tegi ja meeles on, et nad olid superhead. Järgisin täpselt retsepti, aga kahjuks ei olnud tulemus selline nagu ema tegi. Oleks neid ilmselt kauem pidanud praadima, et nad krõbedamad oleksid ja kindlasti on ka asi selles, et minu ema tegi neid puupiidil, mina aga elektrilisel. Tehtud said ja söödavad olid ka, aga vaeval ma neid uuesti lähiajal tegema hakkan.

 Lisaks oli mul vastupandamatu isu tzatzikit teha, mille retsepti sain siit. Tzatzikid sain esmakordselt Cardiffis, kui kreeklannast elukaaslane seda tegi ja mulle maitses väga. Kartsin küll natukene selle tegemist, kuid panustasin kvaliteetsete koostisainete peale ja ostsin päris korraliku kreeka jogurti selle jaoks. Ning tulemus oli minu meelest väga super ja päris õige maitsega. Roger küll seda eriti ei kommenteerinud, ma ei ole kindel, kas talle küüslaugu maitse väga meeldib, aga taldrik oli pärast puhas.

Õunakoogi tegemine oli kõige tähtsam ja selle retsept tuli siit. Tahtsin küll alguses tavalist plaadikooki teha, aga see kanada õunakoogi retsept tundus nii hea ja sellel oli palju positiivseid kommentaare.
Kook maitses nagu üks õige õunakook maitsema peab. Ma oleks ehk natukene vähem õunu võinud sisse panna, et see ei oleks nii nätske olnud, aga mulle siiski meeldis. See läheb kindlasti kordamisele.

Sõin just hommikusöögiks veel kaks tükki kooki, mis oli liialdus, ühest oleks piisanud, aga on vaja sellest ennem lahti saada, kui ma rabarberikooki tegema hakkan :)

Lisaks ostsin asjad kapsarullide jaoks ja täna või homme läheb see proovimisele. Tavalise kapsa asemel proovin hiinakapsast, sest tavalist kapsast Roger keeldub söömast. Eks näis, kuidas see eksperiment välja tuleb.

Friday, 26 August 2011

Koogilainel

Tänane päev on töölt vabaks võetud ja esmaspäev on riigipüha. Neljapäevaline minipuhkus on peale ülimalt kiiret ja kurnavat töönädalat vaid teretulnud. Esialgu olid meil küll plaanid Eestis või Saksamaal käia, aga otsustasime kodused olla.

Minul on plaanis alustada sügisest küpsetushooaega ja täna on plaanis kõige tavalisem õunaplaadikook. Üles kasvades oli meie aed õunapuid täis ja minu ema oskas lihtsalt imemaitsvaid kooke neist teha, eks ma üritan sama. Poest tuleb rabarbereid ka osta, sest ma ei mäleta, millal ma viiati rabarberikooki sain. Neid saime me oma aiast ja kasvasid nagu umbrohi, aga siin pean ma kolme rabarberivarre eest tervelt £2 välja käima. Küll see seda väärt on!

Lisaks tahan sõprust teha taas pärmitaignaga. Ma ei ole siin veel märgpärmi leidnud ja pean kuidagi kuivpärmi kasutamise selgeks saama. Õunastruudlit tahaks teha ja kaneelikukleid ja mida kõike veel. Üks neist soovidest läheb see nädalavahetus kindlasti proovimisele. Lisaks kujutan ma ette, et Frankfurteritega saaks ilmselt väga mõnusaid vorstipirukaid...

Kena sügise algust!

Loosiõnn

Jaanuarist saadik olen ma üsna usinalt igasugustes internetis olevates võistlustes osa võtnud. Üks P'i endine kolleeg teeb seda ka üsna...