Wednesday, 23 September 2015

18-kuune Cooper


Meie pisikene beebi sai täna 18. kuud vanaks ehk on juba täitsa suur poiss. Aeg tõelisele emme-heietusele - kuhu küll see aeg lendab?! Üleval pildil võrdluseks Cooper ühepäevaselt ja täna. Kulm kortsus, aga see oli ainus pilt, kus ta karu käes hoidis ja otse vaatas. Vist sai tusaseks, et poseerima pidi, mitte ei saanud multikaid vahtida. Igatahes on aeg panna kirja, mida kõike Cooper sellises kõrges vanuses oskab ja mida mitte.


NUMBRITES

Arsti juures ei ole Cooperit ammu mõõtmas ja kaalumas käinud, aga kodukaalu peal oli ta täna 13,8kg. Üsna pontsakas on ta endiselt. Paar päeva tagasi üritasin teda uksepiida najal mõõta ka ja umbes umbes tuli mingi 85-86cm, mis ei ole aga üldsegi täpne, sest Cooper tahtis pidevalt pea kohal olevat pliiatsit haarata.

Hambaid on tal nüüdseks 16. Nüüd on vaja vaid kõigil teistel piimamolaaridel vaja välja tulla.

Kannab number 5 mähkmeid, öösiti 5+ Pamperseid.


UNEST

Cooper ärkab endiselt vähemalt korra-kaks öö jooksul üles. Kui ta on tõbine või hambad valutavad, siis vahepeal ka rohkem. Õhtuti läheb ta magama enamasti 8-9 ajal ning päeva alustab ta keskmiselt 6 ajal. Tal aeg-ajalt on perioodid, kui ärkab natukene peale 5t ning teistel aegadel põõnab rahus 7ni.

Päevasel ajal teeb Cooper enamustel päevadel ühe uinaku, mis tavaliselt kestab 3. tundi. Jällegi, vahepeal piisab vaid tunnist-kahest, teinekord põõnab lausa 4. tundi jutti, aga 3h on kõige tavalisem. Aina tihedamaks muutuvad ka pävad, kui ta üldse lõunaund ei taha. Need päevad mulle eriti ei meeldi, sest need ei tähenda, et ta õhtul varem magama läheks.

Päevaune teeb ta enamasti meie voodi peal. Vahepeal ärkab ta üles ja jääb siis uuesti diivani peal magama, aga üsna harva. Ööunele jääb ta ka meie voodi peal, sest seal me pikutame temaga, kuni ta uinub ning kui me ise voodisse läheme, siis tõstan ma Cooperi oma võrevoodisse ümber. Üsna tihti hommikuti 4-5 ajal keeldub ta oma voodis edasi magamast ja siis on meie kaisus.

Iseseisvalt ta ei uinu. Ta magama saamised näevad alati välja sellised, et ta pikutab ja joob piima voodi peal ja ma ümisen unelaulu. Ööunele minekuks on tihti vaja ka issil kohal olla. Siis ta üritab mingi aeg mängida, siis jälle pikutab kuni lõpuks ära kustub. Pole absoluutselt plaanis hakata teda kuidagiviisi "treenima" ise uinuma, küll ta seda teeb, kui ta ise selleks valmis on.


TOIDUST

Toitumisest esmalt räägiks piimast, sest see meeldib talle endiselt väga. Piima joob ta enne päevaunele ja ööunele minekut, samuti natukene, kui öösiti ärkab. Vahepeal tuleb ka keset päeva piimaisu peale. Piima me talle ei keela ja endiselt joob ta seda lutipudelist. Ma olen proovinud seda panna küll nokaga tassi sisse või kõrrega tassi sisse, aga see talle ei meeldi, sülitab kohe välja.

Kui võttis aega, et Cooper päris toitu sööma hakkaks, siis praegu sööb ta küll juba peaaegu kõike. Hommikusööki ta küll endiselt tihti ei taha, nälg tuleb tihti alles paari-kolme tunni pärast peale ärkamist. Pastatoidud on ta vaieldamatud lemmikud või muud pajaroad, näiteks chilli con carne või siinne karjuse pirukas. Olen talle üritanud võimalikult paljusid erinevaid toite anda ja ainus, mis talle meeldinud ei ole on hiinatoidud.

Kui ta muust keeldub, siis sinki sööb pea alati. Kinderi šokolaadi ka.

Vedelikust saab ta vaid vett juua. Vahepeal harva minu klaasi seest paar lonksu mahla saab, kui tahab.


KÕNE

Cooper endiselt kuuleb minu käest eesti keelt, kui me kahekesi kodus oleme ning muul ajal inglise keelt nii mult kui ka issilt. Aru saab ta mõlemast väga hästi. Ta oskab enda peal osutada silmadele, ninale, suule, kõrvadele, kõhule, nokule ja varvastele, kui küsida, kus need asuvad. Järgmisena üritan talle pea ja käed selgeks saada.

Sõnu oskab ta ka öelda mõlemas keeles.

Eesti keeles:
emme
aitäh (lemmiksõna)
kaka (seda nii kaka kui ka pissi kohta veel)
ei taha (koos pearaputusega)
sokid (kõlab pigem "dokid", aga ütleb ilusti sokkide kohta)
papu (ilusti jalatsite kohta)
õue (kui ta õue nõuab)
jah (tihti, kui ma küsin ta käest, kas me midagi teha võiks või kas ta midagi tahab)
Mari (minu nimi on viimase paari päeva uus sõna, mis küll kõlab pigem "Mavii")

Inglise keeles:
dada (issi kohta)
car (auto)
tree (puu, enamasti, kui me õues oleme ja puude alt läbi kõnnime, siis osutab ülesse ja ütleb "tii")
doggy (on küll koer, aga seda ütleb ta nii kasside kui ka koerte kohta)
choccy (šokolaad, häbi-häbi)
ham (sink, h-tähte ta ei ütle küll ja kõlab kui "äämmm")
cake (kook, sest ma küpsetan liiga palju)
willy (noku, kõlab kui "wivvy", seda nii enda oma kohta kui ka issi peale osutades kui too riideid vahetab)
key (võtmed, sest talle meeldib võtmetega mängida)
hi (tere, vajab veel natukene harjutamist)
baby (beebi, aga Cooper kutsub baby'ks kõiki lapsi kuni varateismelisteni, alati näitab näpuga ka tänaval)

Loomade häälitsustesi teeb ta pigem inglise keeles ning oskab teha woof-woof koera kohta ja baa-baa lamba kohta.


SOTSIAALSUS

See on alati mul südameteemaks olnud, sest pere ja sõpru meil ju siin ei ole. Käin temaga igal reedel mängurühmas, nüüd lisandub Jiggle Tots tantsu-mängurühm kolmapäeviti ning aeg-ajalt käime mängukeskustes ka, kus ta teiste lastega suhelda saab. Rõõmuga saan öelda, et see oskus tal aina pareneb. Kui varem võttis pikalt aega, et ta ümbruse ja teiste lastega harjuks, aga nüüd on nagu vana kala.


ELULISED OSKUSED

Paar korda on ta osanud endal püksid jalast võtta, pluusiga ta veel hakkama ei saa. Uksi oskab ka lahti teha, kui ta vaid kodu uste linkidele ulataks. Võtmeid oskab ilusti lukuauku panna. Oma söögitoolis saab ta kinnitusrihma klõpsu ka poolenisti ise kinni.

Kahvliga süüa oskab, lusikaga söömist on tal veel vaja harjutada.

Lõpuks ometi sai ta ka aru sellest, et topsist juues tuleb seda kallutada. Juhhuu! See võttis aega ja ma hakkasin juba vaikselt muretsema, kui ta ühel päeval pudelist vett juues seda ilusti kallutas ja nüüd oskab ta seda ka lutipudelitega teha.

Telefoni ja tahvelarvutiga mängib ka vabalt, sest moodne laps ikka. Telerit oskab ka tööle panna.


LEMMIKTEGEVUSED

Üks kindel lemmiktegevus on muusika kuulamine ja tantsimine. Iga kord, kui ma MTV telerisse taustaks käima panen, on ta teleri ette naelutatud. Vahepeal istub päris mitu videot lihtsalt vaikselt, teinekord tõeline disko käib.

Lemmikmänguasjadeks on raudselt potid-pannid-kausid. Ta mängib tihti päevad läbi vaid söögitegemist ning oma päris mänguasju ei puutugi. Küll läheb potti toiduks köögirätt, mida ta seal segab, teinekord tahab, et ma sinna mõned keetmata makaronid paneks. Iga kord, kui ma talle kausi sisse midagi näksimist annan, kallutab ta selle ka pottidesse ja teeb jälle süüa.

Jätkuvalt meeldib talle väga aknast välja ka vaadata. Nüüd oleme ühe mänguasjakasti akna alla pannud, mille otsa ta ise ilusti ronida saab, kui vaja uudistada, mis õues toimub.

Õues ringi joosta meeldib talle ka väga, seega ma ikka üritan meid nädalas paar korda parki ajada, kus ta end välja joosta saaks.


LUTT

Cooper kasutab öösiti veel lutti, aga päevasel ajal ta seda ei saa. Isegi päevaune saab ilma selleta tehtud. Magama minekuga probleemi ei olegi ning tihti võtab ta õhtulgi magama minnes endal ise luti suust, aga mingi aeg öö peal tuleb tal luti-isu peale, seega poole ööst tal see suus ongi. Hommikuti võtan tavaliselt tal selle suust nii pea, kui ta ärkab, aga kui ta unisem on, siis saab maksimum 10. minutit seda veel lutsutada. Väga veel ei häiri, et tal see öösiti on, eks näis, kuna üritame sellest täitsa lahti saada.


TUJUD

Enamasti on ta väga rõõmasemelne laps. Kui valel ajal ärkab pärast lõunaund, siis võib küll pikka aega viril olla. Aeg-ajalt, kui midagi ei saa, siis viskab kisama, hammustama ja peaga lööma ka. Ma arvan, et päris terrible two's see veel ei ole, sest päris pikali ta jonnihoost visanud ei ole.

Hiljuti avastasin ka, et ta on väga kaastundlik. Iga kord, kui teleris on mingi saade, kus keegi nutab, siis hakkab ta ise ka suure häälega nutma. Meeleheitel Koduperenaisi ma enam tema ärkvel oleku ajal ei saagi vaadata.

Kui kedagi huvitab midagi, mis mul endal ei tulnud pähe kirjutada, küsige julge kommentaarides :)

Sunday, 20 September 2015

Ülikoolist

Esimene semester hakkabki juba läbi saama ning neljapäeval on tähtaeg viimase essee esitamiseks. Essee lugesin eile viimast korda läbi ja tegin enesehinnangu, mis oli ka osa sellest ülesandest. Sotsiaalteadus endiselt mind väga ei huvita, aga andsin endast õppimisel kõik ning olen oma tulemustega täitsa rahul:


TMAd on kõik ülesanded, milles suurim osa oli essee ja tihti oli neil lõpuks väike enesehinnangu ülesanne. iCMA oli tegelikult ülilihtne valikvastustega harjutus, aga midagi läks mul seal väga untsu. Tegin ühe korra kõik ära, siis paar päeva hiljem läksin ja muutsin paar vastust, mis ilmselt hinde alla tõmbasidki. Aga vähemalt ei kukkunud läbi.

Järgmine moodul hakkab 3. oktoobril ning selleks on Uuriv Psühholoogia 1, mis on sissejuhatav moodul psühholoogiasse. Mul on nii nii hea meel, et ma saan lõpuks midagi psühholoogiaga seonduvat lõpuks õppida ja ma arvan, et mul on siis ka natukene rohkem motivatsiooni õppimiseks.

Algava semestri raamatuid on seekord kolm ja need tulid kohale paar nädalat tagasi. Olen aga oma praeguse mooduli viimase esseega tegevuses olnud ja ausalt ei ole ma uusi õpikuid sirvidagi jõudnud. Ostsin endale õppimiseks kausta ka, et A4 lehele oleks parem kirjutada ja üldse, sest kontoritarbed on minu jaoks põnevad.


Nädal tagasi avanes ka uue mooduli õppeleht internetis, mille järgi ma siis õppima saan hakata. Eile tegin kaks esimest väikest ülesannet ära ja kohe-kohe hakkan esimese nädala asju uurima, et natukene ees olla alustuseks.



Avastasin ka, et see moodul kestab maikuu lõpuni, mis tähendab, et peale seda järgmine moodul algaks järgmise aasta oktoobris. Vaatame, kuidas meil olukord on, sest siis oleks mul võimalus poole kohaga õppimise asemel täis kohaga õppida. Oleneb, kuidas Cooper end siis üleval peab ja kui palju rohkem aega mul õppimiseks oleks. Tundsin küll praegu lõpeva semestri juures, et ma ei pidanud eriti üldse pingutama ning ma suutsin üsna kiirelt materjali läbida. Aga eks vaatame, ehk Cooper suudab siis iga öö läbi magada ja mul on natukene rohkem energiat (unistada ju võib!).

Lapse kulul natukene nalja

Vahepeal on mul igav ka, kui Cooper mitu minutit järjest ühe koha peal istub ja MTVd vahib. Hiljuti proovisin oma telefoni kaamera seadmeid ja tegin Cooperist tuukri, päkapiku, suvitaja ja Hello Kitty :)




Mu lemmikpilt, issile saatsin tööle, tema päris nii ei arvanud :P


Wednesday, 9 September 2015

Cooperi uued papud

Laps ei ole veel pooleteise aastanegi ja juba ei salli ma talle uute jalatsite ostmist. Esmalt proovisime laupäeval, aga siis olid poed nii inimesi täis, et ei kannatanud olla või ei leidnud me ühtegi töötajat, kes meile õiged jalatsid tooks. Seetõttu käisin täna hommikupoolikul Cooperiga kahekesi talle jalatseid ostmas. Poes oli vähemalt ruumi käruga sisse minekuks ja isegi abi saime. Cooper küll nii abivalmis ei olnud ja tegi jalatsite jalga proovimise nii raskeks, et tervet paari ma talle korraga jalga ei saanudki, proovisime vaid mõlemast paarist ühe, et kindlaks teha, kas mahub.  Mahtus küll ja natukene kasvuruumi on ka.

Igatahes teame, kellel on nüüd meie peres kõige uhkemad jalatsid...


Kodus sain lõpuks lapsele mõlema jala papud ka jalga ja ta natukene poseeris. Riided võttis ta esimese asjana koju jõudes ära, sest talle meeldib porgand olla (pärast sain ikka koduriided selga, et ta päris tervet päeva paljana ei veedaks, ega suvi ei ole enam).


Kivikuningad


Laupäeval käisime kivide otsas turnimas Brimham Rocks'is, mille ma täitsa suvaliselt juhtusin interneti abil leidma, kui uurisin, mida sel päeval teha võiks. Sõit sinna oli kodust vaid tunnikene ja läbi ilusa Yorkshire'i.

Nagu kartsime, siis käruga seal just kõige kergem ei olnud, aga natukene uudistada saime küll. Brimham Rocks on küll imeline koht väikestele lastele, kus ringi joosta ja ringi ronida. Rõõmu ka suurtele, kellele seda teha meeldib.


Cooper kivi otsas poseerimas ilusti. Päris selline sealne tee ei olnud, vedasime ta käru täitsa kivi otsa pildi jaoks.


Vaated olid sealt ka üsna ilusad. 



Sealsed kivid olid ka ülilahedad. Täitsa kahju, et Cooper meil üsna väänik hetkel on ja kusagil me eriti uudistada ei saa, sest ühe koha peal olles kärus ta vigiseb ja kui kärust välja saab, siis jookseb minema.


Inimesi oli seal ka üllatavalt palju. Enamasti oldigi seal lastega või koertega. Väike putka oli ka, kust kohvi ja saiakesi osta sai.


Suutsin korraks Cooperi kinni ka püüda ja endaga koos poseerima sundida.


Vaadetest kõrini ei saanud. Seal oli nii palju ilusaid kohti, kus oleks saanud piknikku ka pidada, mida ka paljud inimesed seal tegid.



Teel auto juurde tagasi sai Cooper lombis ka natukene hüpata, mille juurest teda oli üpris raske pärast ära vedada.


Autos mudased riided seljast, teki alla sooja, kõht singisaiast täis ja mõnus unine sõit koju tagasi :)


Meile oleks hädasti mingit tugevamat käru vaja, millega matkamas käia, siis saaks palju rohkem sellistest looduslikes kohtades käia, mida meil siin ligidal on palju. Vaatasime, et mingid jooksmise-kärud on selleks vist kõige sobilikumad, aga nende hinnad on ka päris head. Eks näis, kui palju meid loodusesse kisub.

Amberi esimene läbi öö uni

Ajaloo huvides panen ruttu kirja, et Amber magas täna esmakordselt terve öö! Vanust 20 ja pool kuud. Eelmisel ööl ärkas ta vaid korra, ag...