Wednesday, 28 December 2011

Vahelduseks asjalik

Eilne päev möödus enamasti horisontaalselt teleri ees, mis oli väga mõnus. Kuigi tunnistan, et õhtu lõpuks tekkis väike rahutus mitte midagi tegemisest. Aga ma ei andnud alla ja ei teinud mitte midagi asjalikku. Vaatasin ära kümme "Gossip Girli" osa ja netist ka "Tamara Ecclestone: Million $$ Girl". Just täpselt sellist jama, mida ma Rogeri kodusolekul ei saa vaadata :)

Täna lubasin palju asjalikum olla ja olen ka olnud. Kuigi kerge pohmakatunne on miskipärast, kuigi eile jõin vaid kaks pokaali veini ja ühe õlle. Kuid sisimas on selline vedelikupuuduse iiveldus. Mine tea, millest see veel on, aga mina kahtlustan, et mul on liigsöömisest pohmakas. Eile pea päev otsa mu suu käis ja ma nägin välja nagu neljandat kuud rase. Vähemalt on lisakaalu, mida nüüd uue aasta tulles kaotada saab.

Mis ma siis kõik täna ära teinud olen siiamaani? - Köögi valamu puhastasin ära, mis väga lühikese ajaga üsna koledaks läheb. Valamu kõrval olev kuivatamise resti alus on nimelt metallist ja siinne VÄGA lubjane vesi teeb selle väga kergesti plekiliseks. Küürisin, mis ma küürisin, aga valamu särab nagu uhiuus nüüd. Lisaks pumpasin tädile ja ta elukaaslasele madratsi täis ja panin puhta voodipesu külaliste teki ja patjade ümber. Piparkoogimaja ehitasin ka Rogeri ostetud gingerbread kitiga. Oma riidekapi ja -sahtli koristasin ka ära ja voltisin kõik riided ilusti ja uuesti. Kuni järgmise korrani.

Olgu, nii palju ei olegi, aga suur edusamm eilsega võrreldes. Lähen nüüd lebotan natukene ja vaatan veel natukene "Gossip Girli" ja ootan pikisilmi külalisi :)

Möödunud ajad

Tädi on oma elukaaslasega tulevad täna meile külla nädalaks, mis on ülimalt tore. Aastavahetusel on pere näha alati hea (viimased kolm aastavahetust oleme tädi ja ta kallimaga veetnud) ja tore kui neil ka põhjust Eestist välja saada on ja siia šoppama tulla.

Just lõpetasin panipaigas tuhlamise, kust ma otsisin madratsi ja pumba välja ja sattusin oma vanade märkmike ja Cardiffis peetud päeviku peale. Vaatasin üle minu ja Rogeri sebimise alguse ning meie esimese kohtumise kuupäevaks on täpselt 17 oktoober 2007. Peale esimest nädalavahetust temaga Londonis olin isegi kirjutanud "kahju on temast lahkuda, sest ta on mulle suht meeldima hakanud". Peale seda olin ma pea iga nädalavahetuse Londonis :)

Seejärel tuli sissekanne märtsis, et ma esialgsete plaanide järgi oleks pidanud peale paari nädalat Eestis kohe Londonisse tagasi minema läinud, aga miskipärast suutsime tülli keerata ja ma vahepeal vahetasin mineku suhtes meelt. Mäletan, et kui ma lõpuks siia tuleku poolt otsustasin, siis arvasin, et ma jääks alati kahetsema, kui ma ei prooviks seda võimalust ja kui meie suhtest midagi välja ei tulegi, siis saan ma alati Eestisse tagasi minna. Muidugi iial ei kujutanud ma ette, et asjad läheks nii hästi nagu nad läksid... Aeg-ajalt on armas sedasi möödunut meenutada.

Uuendus: Roger tunnistas, et tal tuli tööl olles pisar silma, kui ma talle sõnumi saatsin meenutustega. Armas :)

Saturday, 24 December 2011

Jõulusoovid

Imeilusaid ja rahulikke jõule!

Twas the night before Christmas

Tööpäeva lõpuks tuli taas väike masendus peale nähes kui palju järgmine aasta transpordi hinnad tõusevad. Õnneks on kodus üks armas mees, kes suutis õnneks tuju tõsta. Sest kõik ei ringle ju siiski raha ümber! Kuidas ma küll nii kuradima materialistlik olla saan, eriti veel pühade hakul?

Hetkel tegin viimase poeskäigu nimekirja homseks, et mõned üksikud asjad veel muretseda - munad, hapukoor, kuivatatud pohlad jms. Roger on läbi pühade tööl ja plaan on temaga koos hommikul kell 6:30 välja minna. Sainsbury avab oma uksed homme juba kell 6 ja tahaks suuremaid inimmasse vältida (kas on imelik, et ma pidin just Google Translatorit selle sõna jaoks kasutama? Inglisekeelset sõna teadsin, aga eestikeelne ei tulnud meelde). Plaanis on siis koju naastes tukastada, et siis küpsetamisega pihta hakata. Pühapäevasele päevale jätan soolasemate toitude tegemise.

Salajased kingitused tegime ka üksteisele esmakordselt! Ma tean, et ma saan kampsuni, sest pakk on hea ja pehme, aga ma ju ei tea täpselt millise. Rogerile ma ei ole öelnud, mis ta saab ja ta ei ole eriti hea arvaja õnneks. Kingitused avame pühapäeva hommikul kui oodata jõuame. Ehk asjatades tuleb jõulutunne ka peale..

Friday, 23 December 2011

Koopaoravad

Jõulud on hullud raha röövlid. Roger käis täna ühe sõbraga Costcos ja nüüd oleme 214 naela võrra vaesemad. Toitu on küll piisavalt terveks jaanuariks, aga siiski... Olgu, tegelikult salvrätikuid skänniti kaks korda kassast läbi, aga see on vaid paarikrooniline häving.

Kallimad asjad olid siiski liiter Bacardit, liiter Malibut, kast Coronat ja paar pudelit veini, mis teiste varudega peaks tädi ja ta elukaaslase külaskäiguks piisavad olema (me ei söögi, me ainult joome). Söögipoolisest varusime järjekordse 5kg riisi, kaheksa pakki pastat, 7kg jahu, 7.5kg kartuleid, 5kg sibulaid ja liha (kanaliha, lihapalle, sinki) jne.

Piparkoogimaja valmistamise paki sain ka, mis on väga armas. Ning väikese kastitäie mandariine, mida ma hetkel täiega armastan, sest jõulud on ju.

Olgem ausad, neid samu asju meie tavalisest Sainsburyst ostes oleks summa suurem olnud, aga las ma natukene ahastan.

Monday, 19 December 2011

Jõuludeks valmistudes

Kui külmikus on alles vaid üks õlu ja natukene riivitud juustu, siis kohe peab sammud toidupoe poole seadma, mida me täna ka tegime. Minu meelest on jube tüütu, kui absoluutselt kõik korraga otsa saavad ja igasuguseid basic asju peab ühe korraga varuma. Tehtud see aga sai, just tegin koduseid hamburgereid ja nüüd seedime ja naudime viimast nädalavahetuse õhtut.

Sainsburyst ostsime kaks pakki kuulikesi ka jõulukuusele, sest Rogeri meelest on meie kuusekene natukene lahja. Selline üsna minimaalne ta meil ongi, kaunistuseks on vaid kuulid ja tulekesed, aga kuule on nüüd puu otsas VIIS pakki.

Hommikul vaatasin lõpuks ometi natukene Gossip Girli 3. hooaega edasi, millest on nüüd mul vaid neli osa vaadata. 4. hooaeg on juba ka olemas ja peale seda siis laeks viienda ka alla. Eile hommikul vaatasin "Roman Holiday", mis oli väga lustakas film. Ja õhtupoole asusime Rogeriga koos "Kariibimere piraate" otsast peale vaatama.

Järgmise nädala jooksul pean ma kindlasti meie pühade ja tädi külaskäigu menüü ka paika panema. Tööl parem olgu taaskord hästi vaikne, sest see ei ole kindlasti kerge ülesanne. Valmistatud kana või kalkuni ostame kindlasti. Just valmistatud, sest ma ei viitsi küll mingit kalkunit täitma hakata, pigem ostan valmis maitsestatud, mis vajab vaid ahju panekut. Kõrvale teeks kindlasti ise ahjukartuleid ja eks midagi muud veel. Me ei jälgi väga mingigi riigi traditsioone siin puhul, pigem loome enda omad. Vaid Trinidaadi musta kooki palus Roger mul ise teha, mis saab ka paras missioon olema. Aga küll ma kõik tehtud saan :)

Friday, 16 December 2011

Inimeksperiment

Kohvi olen ma joonud nii pikalt kui ma end mäletan. Ei usu küll, et ema mul neljaselt kohvi juua laskis, aga 6selt-7selt jõin ma piimakohvi aga kindlasti. Mäletan, et tollal käis see veel kõrrega, sest kõike oli kõrrega palju lahedam juua. Kui aga pühapäevasest piimakohvist pannkookide kõrvalt saab üle aastate neli-viis kruusi (just kruusi, mitte tassi !) kohvi päevas, mis enesetunnet paremaks ei tee peale pooletunnise energialaksu, siis on aeg asju muuta.


 Pöördepunkt tuli esmaspäeval, kui kell 2 pärastlõunal olin oma neljandat kohvikruusi lõpetamas ja mu enesetunne pöördus kohutavaks. Süda puperdas, käed värisesid, ärevustunne. Need on kõik need tunded, mida tööl olles ei taha. Mõeldes asja üle pingsamalt ja lugedes internetis mitmeid artikeleid kohvisõltuvusest, siis täheldasin ka, et mu tähelepanu on viimasel ajal väga hajevil olnud, mul on olnud väga raske ühele tegevusele pikalt keskenduda. Lisaks ma küll magan palju, kuid ma ei tunne end tihti välja puhanuna ja öösiti ärkan tihti üles.

Oli aeg muutuseks.

Seetõttu otsustasin kuu aega ilma kohvita hakkama saada. Kui selle perioodi üle elan, siis võin 12jaanuaril kohvi juua, kui üldse isu on.

Esimese päeva hommikul oli kerge hirm tuleva ees, aga pidasin oma lubadusest kinni ning veetsin päeva piparmündi- ja rohelist teed juues. Pärastlõunal oli enesetunne küll üsna kehv ja pea lõhkus valutada hirmsasti. Minu jaoks need võõrutusnähud just näitasid, kuivõrd sõltuvuses mu organism kohvist on ja otse loomulikult ei saa see hea olla. Õnneks teine päev tähendas vaid väikest peavalu, aga tundsin end tunduvalt paremini.


Täna on kolmas päev ja rüüpan sidrunivett ning tuju on hea. Kolleegidele andsin ka teada, et ma ei joo kuu aega kohvi ja nüüd nad armsasti ei pakugi seda mulle. Mitte, et ma isegi isutaks. Pigem tunnen huvi erinevate teede vastu hetkel ja mõtlen endale korraliku teekannu muretseda. Tunnen end tunduvalt rahulikumalt kui tavaliselt ja energiastki ei ole sugugi puudust.

Elame ja näeme kuidas see väike eksperiment läheb. Praegu on küll tunne, et kodus olev kohv (Costcost sai ju suuuur pakk ostetud) läheb kehakoorijana kasutusele või ootab külalisi.

Monday, 12 December 2011

Stress Free

Reedeks oli mul juhe kõigest nii koos, et mu eesmärk oli end lihtsalt purju juua. Pudel veini ja paar rummi kokteili, kui ma netis tsillisin oli just täpselt see, mida vaja oli. Laupäeval oli pohmaka-koll õnneks üsna väike, vaid jube väsinud olin.

Käisime tiiru Uxbridges, kus ostsime lõpuks kuusele pallikesed kaunistuseks är ning lisaks ostsin tööle Secret Santa kingituse. Käisime Burger Kingis söömas, sest selleks ajaks enesetunne täpselt selline, et Fanta ja mõnus rasvane burger olid ainsad päästjad. Lisaks väike toidu-ostmine Sainsburyst ja tulime koju ära.

Kodus logelesime lihtsalt teleri ees ja kuna me ei suutnud ära otsustada, millist filmi vaadata, alustasime LOTD Extended Editioniga :D Peale kahte tundi filmi hakkas mul silm vaikselt looja minema, seega läksingi juba kell 21:30 magama ära.

Lootus, et kui läksin vara magama, ärkan ma ka vara üles, oli küll vale. Ma ärkasin täna kell 11! 13,5 tundi und, ma ei tea kust see küll tuli... Aga täna on nii hea ja värske olla ning olen asjalik ka. Hetkel joon hommikukohvi ja saiataigen kerkib. Viimasest piparkoogitainast pean ka piparkoogid ära tegema, lisaks vannituba koristama ja tööriideid pesema-triikima.

Mõnus pingeid maandav nädalavahetus, et homme jälle oma surmigavale tööle minna.

Saturday, 10 December 2011

TGIF

Lõpuks ometi on see töönädal läbi. Ma tunne natukene halvast virisedes, et mu praegune töö on nii igav, aga see on tõsi. Mulle meeldib tegevuses olla ja uusi asju õppida ja end tõestada. Päevad läbi uudiseid lugedes tunnen pigem kerget taandarengut. Lisaks, mida rohkem ma tegevusetu olen, seda vähem ma viitsin tööd teha, kui ka viis minutit tegevust peaks tekkima. Kaks ja pool nädalat tädi tulekuni ja jaanuari esimese nädala puhkan lihtsalt niisama kodus. Cannot wait!


Hetkel joon pokaali roosat veini ja ootan, et Roger köögi koristamise lõpetab. Teen siis pajatäie chili con carnet ja joon ülejäänud pudeli veini ära, et nädalavahetusele hoog sisse anda. Hirmus mõtekas elu on hetkel... (sarkasm)

Thursday, 8 December 2011

Tere jõulud

Minu ja Rogeri esimene ühine jõulupuu, mille me tellisime eile Amazonist ja juba täna toodi kohale. Jõulutuled õnneks eelmisest aastast töötasid ja nädalavahetusel läheme ostame punased pallikesed ka kaunistuseks peale.

Wednesday, 7 December 2011

Jõulude lähenedes

Tööl mitte millegi tegemine on ikka tunduvalt raskem kui millegiga tegevuses olla. Järjekordne päev, kui ma päev otsa uudiseid lugesin. Paar asja ja projekti on küll tulemas, aga ülemus hetkel Lõuna-Aafrika Vabariigis uut äri püsti panemas ja sedasi ma natukene sihitu olengi. Samas LAV teeb mulle jaanuaris ekstra palju tööd juurde, aga selle üle ma ei kurda. Pigem teenin oma palga ausalt välja, mitte ei loe päev otsa neid samu uudiseid. Am I crazy?

Ilm on meil ka hirmus külmaks läinud. Hirmus külm tähendab siin hommikuti +5C, aga sellele juurde tuul ja niiske õhk ning tundubki sama külm kui Eestis -5C. Talvejope alla käis täna paks kampsun ja tavaliste kingade asemel olid kasutuses uggsid, mis tööl korralikumate kingade vastu vahetasin. Kuum tee oli päeva lahutamatu kaaslane, sest meie kontori küte ei tahtnud sugugi sooja meile anda. 

Valmistume jõuludeks ka ja tellisime täna Rogeriga oma esimese ühise jõulukuuse ära. Kunstkuusk siiski ja nädala jooksul peaks kohale tulema. Jõulutuled on eelmisest aastast olemas ja muid ehteid kuusele läheme TK Maxxist vaatama. 

Lähen küpsetan nüüd porgandikooki ja siis vaataks mõne filmi tänase päeva lõpetamiseks. 

Monday, 5 December 2011

Ööloom

IPhone ei tee küünlavalgel just kõige paremaid pilte, aga näidaks enda nägu ka vahelduseks. Head ööd! :)

Järjekordne nädalavahetuse kokkuvõte

Reedel käisin Rogeri töökaaslastega Westfieldi juures õhtustamas. Leidsime ühe armsa baari, mis isegi ei olnud inimesi liialt täis ja õues saime endale istekoha. Õnneks laua kohal olid soojendused ja sedasi detsembrikuus õhtul väljas istuda oli mõnus. Jõin klaasi veini, mis maksis 5 naela ja mille kohta ma muudkui mõtlesin, et selle eest saaks Tescost terve pudeli, aga vähemalt maitses see tõesti hea. Õhtusöögiks valisin mina caesari salati wrapi friikatega ja maitses väga hea. Lõpetuseks magustoiduks üks hea ja kuum iiri kohv.

Kuigi õhtu sai väga mõõdukalt peetud ja koju jõudsime umbes südaöö paiku, siis järgmine päev ei viitsinud üldse välja minna. Sedasi me laupäeval vaid logelesimegi. Tegelikult toidupoes käisime ka ja õhtul tegin ma slow cookeris kana ja toorjuustukooki tegin ka.

Oh! Peaaegu oleks reedene meelest läinud. Nimelt pidin too päev kell 8 kontori avama. Kell 7:55 ärkatas mind Roger, et kas ma mitte varajases vahetuses ei olnud. Ma olin paanikas! Kiire kõne juhatajale, kes õnneks minu ligidal elab, kes mind kiirelt autoga tööle toimetas, sest bussiga seigeldes oleks ma ju veelgi hiljem olnud. Kell 8:30 olin kohal ja ülejäänud tööpäev oli õnneks viperuste vaba ja väga rahulik.

Täna olin juba natukene usinam ning lõpuks ometi panin vannituppa kapi kokku. Kui IKEA toodud lambid olid katki ja uusi küsisime, siis toodi uued ja toodi ka kaks uut öökappi täiesti lambist. Ei jõudnud õigeaegselt neid aga IKEAsse tagasi viidud ja sedasi ongi meil kaks kappi üle, millest üks nüüd vannitoas on. Varem olid random kreemid ja vidinad plastikust karbis, mis vannitoas lihtsalt nurgas oli, aga nüüd saime karbist lahti ka seal on nüüd ilus kapp.

Lisaks kraamisime panipaika, kust paljud asjad said rohkem kokku pakitud ja paljud asjad said ära visatud. Jalatsid kolisid pesumasina ruumist teise panipaika ja üldse on rohkem ruumi nüüd. Teen kunangi varsti pilti ka edusammudest.

Thursday, 1 December 2011

Kes ei tööta, see ei söö

Vahepeal üllatan ma iseenastki sellega, kuivõrd palju ma tehtud saan, kui ma vaid end kokku võtan. Lisaks sellele, et mul täispikk tööpäev oli, olen täna kodus jube tubli olnud. Kes see teine ikka mind kiidab, kui ise ei kiida...

Tuleb tunnistada, et parimad õhtusöögid tulevad ikka siis, kui külmikus ja kappides ei ole just eriti rohkelt toitu. Täna läks kasutusse risotto riis, mida tegin hautasin porgandi ja hernestega. Sekka muidugi puljongit, creole vürtsi ja ka killukene Philadelphiat kreemjamaks koostise loomiseks. Lihaliseks sai kõrvale soojendatud viimane šnitsel ja õhtusöök missugune. Magustoiduks paar viimast piparkooki. Soojendamisest nii palju, et eile otsustas meie mikrolaineahi otsad anda. Tuled töötasid, toit keerles taldrikul ringi, aga ainult soojaks ei läinud grammivõrdki. Mikrokas on meil olnud vaid kuus kuud, aga õnneks täna sai Roger selle Argosesse tagasi viidud ja sai saime uhiuue asemele. Ehk uus kestab vähe pikemalt.

Peale õhtusööki pesi Roger nõud ja mina kuivatasin, peale mida otsustasin vannitoa ära koristada. Uskumatu kui palju tolmu kaks inimest suudavad tekitada ja et ma ei ole juba kiilakas, vaadates, kui palju juukseid mu peast langeb. Olin tubli ja seekord isegi küürisin duši juures oleva seina üle, mida ma tavaliselt lihtsalt loputan.

Peale kraamimist triikisin paar pluusi tööle minekuks ja nüüd puhkan ja blogin. Nii raske on nii usin olla :)

Vähemalt soojendus selle nädalavahetuse jaoks, kus meil on plaanis kaks õhtut järjest väljas peol käia. Võrreldes sellega, et me tavaliselt ei käi üldse väljas, siis tundub see on see minu jaoks ikka tõeline ettevõtmine. Eriti kui uni on viimasel ajal mu suurim sõber.

Ühistranspordi võlud ja valud

Igapäevaselt (tööpäevadel) veedan ma kuni 2 tundi ühistranspordis, milleks minu puhul on õnneks vaid buss. Mitte vaid üks buss, aga kogu teekonna läbimiseks pean kasutama kolme erinevat bussiliini. Siinkohal teeks ülevaate bussisõidu plussidest ja miinustest.

Plussid:

  1. Odav. Mina ostan kuukaardi, mida saan kasutada Londoni tsooni 5 ja 6 bussidel ja trollidel, mis maksab £68.40 (natukene alla 80 Euro). Olgu, ei ole just maailma kõige odavam asi, aga võrreldes auto omamisega on see siin riigis ikka väga odav.
  1. My time. Ma armastan bussis muusikat kuulata ja raamatut lugeda ja see tunnikene on minu jaoks kindlasti hinnatud omaette olemise aeg. Välja arvatud juhtudel, kui buss on liialt inimesi täis.

Miinused:

  1. Bussid ei pea graafikust kinni. Hommikuti lahkun ma alati igaks juhuks natukene varem kodust, et ma mitte mingil juhul tööle hiljaks ei jääks. Kui mu tavaline buss peaks iga 10 minutit tagant käima, siis tihti näiteks üks bussidest ei ilmu õigeaegselt, mistõttu järgmises on topelt arv inimesi, mis tähendab, et see buss minu peatuses ei peatugi ja ma pean hoopis kolmandat ootama. See on küll worst case cenario ja on ka juhuseid kui see esimene buss on poolenisti tühi ja mul on väga lahe sõit tööle.
  2. Ebaviisakad inimesed. Möödas on ajad, kui meesterahvad lasksid naised esimesena bussi peale ja seda olen täheldanud küll igasuguste rahvuste esindejate hulgas, aga kõige ebaviisakamateks pean siinkohal aasia ja Somaalia päritolu mehi, kes jooksevad lausa jalust maha, et ikka ise esimesena bussi peale saada. Lisaks on kohutav vaadata, kuidas mõned noored inimesed ei lase vanureid istuma, kuigi bussis on nende jaoks eraldi priority seats olemas. Siinkohal kahjuks pean tõdema, et taaskord on selleks enamasti aasia ja Somaalia päritolu noorukid. Näiteks kui tavaliselt leian, et aasialased on üsna kokkuhoidvad oma community siseselt, siis bussis  küll ei paelu noored vanuritele istekohti küll andma. Vahivad pingsalt aknast välja või oma mobiiltelefone nagu oleks nad päev otsa tundide viisi püsti seisnud.
  3. Koolilapsed. Nad on bussi peal lihtsalt kohutavalt tüütud, nii teismelised kui ka algklassilapsed, keda paljud lapsevanemad kohtlevad nagu imikuid. Esimene buss, millega ma sõidan, on alati kahekordne ja nood koolijütsid ALATI ummistavad alumise korruse täis, samas kui ülemine korrus on poolenisti tühi. Kuigi ma natukene kardan teisel korrusel sõitmist (ärge küsige miks, järsud kurvid lihtsalt tekitavad minus hirmu, kuigi ma tean, et buss nii kergelt ümber ei kuku), istun tihti ülemisel korrusel, sest seal on lihtsalt rohkem ruumi.
  4. Kõvasti muusika kuulamine. Kuigi tänapäeval tulevad mobiiltelefonid alati kõrvaklappidega, siis teismelised armastavad oma muusikat kõvasti üle bussi mängida, nagu kõik tahavad nende underground hip hopi kuulata. Tihti ei piisa ka kõrvaklappidest (seda eriti Apple kõrvaklappide puhul) ning kõvasti muusikat mängides kuulevad kõik teised ikka täpselt seda, mida kuulaja isegi.
  5. Haisemine. Teatud toitumisharjumuste korral tulevad kahjuks kõik sissesöödud vürtsid inimeste higiga nahapinnale ja nood inimesed omakorda eritavad väga ebameeldivat lõhna. Kahjuks ei ole kõikide inimeste jaoks elementaarne end igal hommikul pesta ja taoliste inimeste kõrval on ikka väga rõve istuda.
  6. Bussis söömine. Käib käsikäes punktiga 5, sest friikade hais üle palava bussi ei ole sugugi meeldiv.
  7. Kõvasti (telefonil) rääkimine. Taaskord armastavad seda eriti teha aasia ja aafrika päritolu inimesed. Olen mitmeid indialasi näinud, kuidas ühe valjuhäälse kõne lõpedes võetakse kontaktidest järgmine inimene, kellele helistatakse ja sedasi lobisetaksegi terve bussisõidu teekonna. Korduvalt on ka juhtunud, et kellegile see bussis ei meeldi ja seda ka tüütajale öeldakse. Lisaks telefoniga rääkimisele armastavad mitmed inimesed ka üksteise kõrval istudes siiski väga valjult rääkida. Sest tervel bussil on ju vaja teada, et toosama noor neiu on rase ja ta noormees läks temast selle uudise peale lahku, aga vähemalt saab ta siis üksiksemana sotsiaalkorteri.

Miinuseid on küll kõvasti rohkem, kuid autot me tõesti ei suudaks hetkel omada, eriti kuna mõlemad peaksime esmalt autojuhiload tegema, mis oleks jälle omaette väljaminek. Elu käib ju ikka raha ümber :P

Lõpetuseks üks Inglise ühistranspordi „pärl“, mida hiljuti ajakirjanduses kajastati:



Kohtusin eestlasega :)

Ajaloo huvides paneks kirja, et eile sain ma siin ühe eestlasega kokku. Inglismaal ei huvitanud mind sealne Eesti kogukond eriti, kuid nüü...