tag:blogger.com,1999:blog-71563513272120095832024-03-07T09:01:40.667+13:00Home And AwayMarihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.comBlogger919125tag:blogger.com,1999:blog-7156351327212009583.post-63046121094591569672022-01-06T13:02:00.000+13:002022-01-06T13:02:14.499+13:00Tervitused ja uudis!<p></p><p>Tervitused kaugelt maalt! Viimasest postitusest on üle aasta ja ma otsustasin, et ma isegi ei vabanda selle pärast. Viimasel aastal olen üldse väga palju hakanud limiteerima oma sotsiaalmeedia kasutust. Pärast Digital Minimalism raamatut lugemist tegin terve novembri sotsiaalmeediavaba, mis oli nii silmi avav, et milliseid piire mul on vaja ja kuivõrd ma ise olen tegelikult selle peremees, et keda ma jälgin ja mida ise jagan.</p><p></p><p>Tahtsin aga teha kiire-kiire tere siin. Tere! Oleme omadega hoopis veebruarist saadik Christchurchis elanud ja peale pideva maavärinaohu on siin väga tore. Ilmselt üks mu lemmikkohti seni Uus Meremaal. Piisavalt linna, piisavalt vaikset, mõnus. Oleme küll ülimalt kodused olnud, seega ei oleks olnud midagi eriti jagada.</p><p></p><p>Jagan hoopis, et meil tuleb suur suur muutus sel aastal. <b>ME KOLIME EESTISSE!</b> Oleme seda alati mõelnud ja viimane aeg ära teha. Pileteid olemas veel ei ole, kuid loodame enne suve algust seal olla. Sellest pikalt ma kirjutama ei hakka siin, aga tahtsin ära mainida. Tegin hoopis uue kõrvalise Instagrammi konto, kus ma kõigest rohkem jagan ja südamelt ära räägin -<b> <a href="http://instagram.com/kojutagasi/">instagram.com/kojutagasi/</a></b>. 14aastat eemal, ega üsna hirmus on tagasi tulla. Eriti veel mehe ja kolme lapsega (kes märstis juba 8, 5 ja 3 saavad!), kes keelt ei räägi, aga küll nad selgeks saavad. Seal insta-kontol jagan kiire ülevaate eemal oldud ajast ning siis rohkem ükshaaval, miks ja kuidas ning protsessist. Rõõmudest ja muredest ja minu pisiasjadest üle mõtlemisest. Ja kui kohal oleme, siis tahaks kirja panna emotsioonid sealse eluga kohanemisest. Seega, kui huvi, jälgi mind seal. </p><p>Ma ei tea, kas ma iial siia rohkem kirjutama hakkan. Ehk Eestis tuleb huvi Insta-konto laiendada päris blogiks, aga mine tea. Ma loodan, et seal saan rohkem kodust välja ja elu elada :) Kui oled siiani aeg-ajalt piilumas käinud, suur aitäh sulle!! </p><p> </p><p>Imeline Christchurch: <br /></p><p></p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="4608" data-original-width="3456" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEirr9EmB8k0mWuHkoSBUlzF0Q-a5ki562YvVA-hIRKFjZWxRKdrJKpQOru0DV4k089ZCHUSCNmZrY0uVp3S3Z7ULiUImHAoFcAqwH1TiFvdD6sTj2jCbZ0GgD6y3bNzy4bR-nVPm0v8tejbgzDedpBervD6CK7xYeKAukhWgaD8pWG-LD-QvrpzXRNw6w=s320" width="240" /></div><p></p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjFBDjBS37An8uTuBkDi_jv0tt4U7Ecu4e1AFYrD8BS6MTqiE933U0K3B80tKdVrH9WzPTNMM5oUOliL27kocMLUVE8ksMIhJeAhQCaAfT2c-EZXOp0pK_8LGf6CRFOso6PNmnZ5qo7PuwYjL0J8lDfjWmVzaW2YLxBUtQGcGYuUuAxDVT8d9Q648cq6Q=s4608" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4608" data-original-width="3456" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjFBDjBS37An8uTuBkDi_jv0tt4U7Ecu4e1AFYrD8BS6MTqiE933U0K3B80tKdVrH9WzPTNMM5oUOliL27kocMLUVE8ksMIhJeAhQCaAfT2c-EZXOp0pK_8LGf6CRFOso6PNmnZ5qo7PuwYjL0J8lDfjWmVzaW2YLxBUtQGcGYuUuAxDVT8d9Q648cq6Q=s320" width="240" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg_ZM-YaX0QDbxHNkhHNpKEZPN75vtFFOUKvZNTkH2-s-hmdjEPTvwkNhWTRkBeEJhv351VfhAhMO_GsFHRE0w03cEPir2y1bIrHRBgCzXyeeh4Cx_bz1ja1l4Uxn6m53FYHyrmolixgWclRILlfRxW7lIy-Zk84zi9FKb5Iny7RCyI3_1gnKkaF_iiww=s4608" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3456" data-original-width="4608" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg_ZM-YaX0QDbxHNkhHNpKEZPN75vtFFOUKvZNTkH2-s-hmdjEPTvwkNhWTRkBeEJhv351VfhAhMO_GsFHRE0w03cEPir2y1bIrHRBgCzXyeeh4Cx_bz1ja1l4Uxn6m53FYHyrmolixgWclRILlfRxW7lIy-Zk84zi9FKb5Iny7RCyI3_1gnKkaF_iiww=s320" width="320" /></a></div><br /><p></p>Marihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-7156351327212009583.post-5324177754807615782020-12-18T08:26:00.001+13:002020-12-18T08:26:12.168+13:00Seikleme Uus Meremaa lõunasaarel, uue kodulinna otsingutel<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Kaks nädalat tagasi pakkisime kõik meie asjad jälle kokku ning asusime teele. Sihtkohata. Natukene kreisi, nagu alati, aga meid ei hoidnud midagi kinni ka. Cooper on nüüd koolist puhkusel, meile ei meeldinud meie elukoht absoluutselt, kuna kolisime sinna tagasi vaid äia haiguse tõttu, oli aeg edasi minna. Kaalusime mitmeid kohti, kuid suureks teguriks meie jaoks oli kuritegevus (meie endises linnas oli mitmeid tulistamisi politsei suunas üsna hiljuti, ei tahtnud, et lapsed sellises keskkonnas üles kasvaks), mistõttu suundusime hoopis tagasi lõunasaarele.</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Kaasas oli meil ustav kaubik ja telk, seiklus alaku! Camper Mate äpp on super abiks olnud tasuta ja odavate matkaalade leidmisel.</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Sel korral sõitsime mööda mitmeid imekauneid kohti, mida ma veel näinud polnud. Jagan pilte vähekene allpool kiirete kirjeldustega, aga panen põhijutu siia kirja. Christchurch meile meeldis ning seal oleks päris mõnus olnud. Tahtsime väga aga ka Queenstowni näha, kui juba teel olime ja mõtlesime, et käime vaatame ära, kui ei sobi, siis proovime end Christchurchis sisse seada. Vahepeal käisime läbi veel ka Dunedinis, mis meile kohe üldse ei meeldinud, kuigi nii paljud seda kiidavad. Alexandra meeldis mulle aga väga, kohe nii mõnus väikelinna tunne oli. Kuid siis saabusime Queenstowni ja armusime koheselt. See on meie koht! </div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Hirmutas küll see, et igalt poolt kuuled, kuidas siin on üüratult kallis ja elamisi pole üldse saadaval. Kuid proovisime. Käisime mõningaid meie eelarves olevaid elamisi vaatamas. Vau, üks oli niiii super, uhiuus maja, aga ausalt oleks see isegi liiga suur olnud ja seda oleks nüri olnud mingite teise ringi mööblitega täita. Lisaks oli see linnast väikese sõidu kaugusel. Käisime vaatamas ühte teist kolmetoalist korterit, mis on QT kesklinnast umbes 5 minutilise jalutuskäigu kaugusel. Elamine polnud küll superluks, aga hubane ja meie jaoks piisavalt väike. Eelnevates majades oleme olnud 4toalistes ja alati on 1-2 tuba täiesti kasutamata ja siis ma veedan üle mõistuse aja igalt poolt tolmu koristades, mida ikka jagub. Selle teise jaoks andsime sooviavalduse sisse ja ootasime. Mul sisetunne ütles, et see on meie. Phil nii ei arvanud. Ootasime mitu päeva ja ei midagi, seega kaotasime lootuse. </div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Otsustasime, et läheme Christchurci tagasi, kuna seal on paaalju suuremaid maju väga soodsa üürihinnaga. Asusime teele, pidime enne vaid auto esiklaasis oleva mõra ära parandama. Tund aega sõidetud ning tuli kõne kinnisvarabüroost, et see väike korter on meie, kui me tahame! Tuli ülikiirelt teha otsuseid, mis me siis teeme. Kas elada imelises Queenstownis, kuid väiksemas ja natukene vanemas elamises, või suundume Christchurci, kus saaks uhkema elamise, aga ilmselt oleks elu natukene igavam. Tundsime, et see on ikka nii super võimalus saada jalg Queenstowni, et otustasime korteri vastu võtta ning esmaspäeval kolime me sinna sisse! Keerasime kaubiku ümber ja tulime tagasi. veetsime öö hotellis, siis 3 ööd veel telkimisalal (leidsime super koha ühes väikeses linnas mitte liiga kaugel, kus täiskasvanud on 10 dollarit öö ja lapsed tasuta, muidu on freedom camping väga keeruline ja reguleeritud siin piirkonnas, kuna siin on metsikult turiste tavaliselt). Nii et algab uus elu uues linnas :D Nii palju kui ma uurinud olen, siis elamise teeb kallis siin vaid elustiil. Kui tõesti alati väljas süüa, pidu panna ja iga nädalavahetus midagi teha, on kallis. Üürid on siin üldiselt kallid, aga meil joppas nii super väga, et üür on isegi natukene väiksem, kui meie eelmises elamises. Ja oma 200 dollarit vähem, kui enamustes teistes kohtades, mis praegu saadaval on. Lisaks on imeline Queenstowni kesklinn oma aia ja järvega meil väikese jalutuskäigu kaugusel. Kool on 500m kaugusel ning selle kõrval on kaks lasteaeda, kuhu me Amberile ja hiljem ka Hunterile koha leida saame. Plaanis on elada üsna kokkuhoidvalt, käisime tiiru kaltsukates ja siin leidub ikka super asju. Ma sain endale MacPaci pardisulgedega talvejope 20 dollari eest, jumalast korralik! </div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Järgmine kord annan ilmselt teada, kuidas meil läheb, kui me juba omas elamises oleme. Nii põnev! </div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Mõned pildid ka meie viimasest paarist nädalast. Nautige!</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgAQP525Ee8JvBsqqo2LpsRrsm47M06bRYsgtUVeOcVf3kbEe-cf9WDlyKGdbzvyGb38UJavpe_bZrdsWPqzMWGJiiTxM3YlmhccYqf4Qthti_BF6-aMCvRbOiEjuUs47K5eMZAYIjvTYcW/s4608/IMG_20201207_135929.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="4608" data-original-width="3456" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgAQP525Ee8JvBsqqo2LpsRrsm47M06bRYsgtUVeOcVf3kbEe-cf9WDlyKGdbzvyGb38UJavpe_bZrdsWPqzMWGJiiTxM3YlmhccYqf4Qthti_BF6-aMCvRbOiEjuUs47K5eMZAYIjvTYcW/w480-h640/IMG_20201207_135929.jpg" width="480" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Roaring Meg. Vesi on siinsetes jõgedes just nii imeline sinine.</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhJzy6n4svIGBg3mvGht89ZJRGezWEHRhSEwiKfKsQARhwmEn5MSAxx7WMb0WoBs7rDflwBcjXf7Ew2lJP4PfPqFa-ov7brP1zbdWziW4KLDGSkLhX0VMh2r9lCp7_i4tIn5bH0tFFcBjoo/s4608/IMG_20201207_195125.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3456" data-original-width="4608" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhJzy6n4svIGBg3mvGht89ZJRGezWEHRhSEwiKfKsQARhwmEn5MSAxx7WMb0WoBs7rDflwBcjXf7Ew2lJP4PfPqFa-ov7brP1zbdWziW4KLDGSkLhX0VMh2r9lCp7_i4tIn5bH0tFFcBjoo/w640-h480/IMG_20201207_195125.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Vaade Queenstownis järvele. Vau.</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgN4F7IXYlAczjRkjjTpIvKq2FdmSH7Oi87MGeU4BtYQZL-D7KdrE9f132nbFQHXnEekhPjdg4Rs2utoOU8DAaPcL1izUXaPH-nkZj7Jq4Jvba30smHjMHGp71km6IWe4HlbHFWyqxC_LG0/s4608/IMG_20201208_125805.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3456" data-original-width="4608" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgN4F7IXYlAczjRkjjTpIvKq2FdmSH7Oi87MGeU4BtYQZL-D7KdrE9f132nbFQHXnEekhPjdg4Rs2utoOU8DAaPcL1izUXaPH-nkZj7Jq4Jvba30smHjMHGp71km6IWe4HlbHFWyqxC_LG0/w640-h480/IMG_20201208_125805.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Sai täidetud ka pikaajaline unistus ja käisin Wanaka lavendrifarmis. </td></tr></tbody></table><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgfq8_tuQbMIYj6tszkH4d3tbgFVkPMkwwhEnPC9XT-ZvWoJPkTKJvwRKER1ltfbcleiwakpfCgWQGOHDb3pjuWWjBxbAbfmWcUPeJkJcTuGWdw6-zi2bxFV2091mMNFovuuAYBG8EICPJi/s4608/IMG_20201208_125929.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4608" data-original-width="3456" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgfq8_tuQbMIYj6tszkH4d3tbgFVkPMkwwhEnPC9XT-ZvWoJPkTKJvwRKER1ltfbcleiwakpfCgWQGOHDb3pjuWWjBxbAbfmWcUPeJkJcTuGWdw6-zi2bxFV2091mMNFovuuAYBG8EICPJi/w480-h640/IMG_20201208_125929.jpg" width="480" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0hHVw7z1MjYAe_ZLGHbhtuT4hbxADQS_QsK2p6ZF6zDPoaP6hCnsvwh5eNp9HmWmqs_KDPJLHNqDj27zIGUjA4QRtpHfuY36S-OqF03m6MYWId3RQ87kERwKEm6ARSfZmyS9-LbWAHuUN/s4608/IMG_20201208_130618.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3456" data-original-width="4608" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0hHVw7z1MjYAe_ZLGHbhtuT4hbxADQS_QsK2p6ZF6zDPoaP6hCnsvwh5eNp9HmWmqs_KDPJLHNqDj27zIGUjA4QRtpHfuY36S-OqF03m6MYWId3RQ87kERwKEm6ARSfZmyS9-LbWAHuUN/w640-h480/IMG_20201208_130618.jpg" width="640" /></a></div><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjqa9zm_tSjHpfMzcEdQiU-k095xzmVbvEp7_nd9nCsjjKwS6Woqcjp9OYtGQCQPjiAf5mK0gwOrhEwCvKYCA1m76w2-9TOJ7mlCMh7OLMmquIuXpXA8OurLv22v_B0Vq8t7E62cpsWw2pu/s4608/IMG_20201208_130839.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="4608" data-original-width="3456" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjqa9zm_tSjHpfMzcEdQiU-k095xzmVbvEp7_nd9nCsjjKwS6Woqcjp9OYtGQCQPjiAf5mK0gwOrhEwCvKYCA1m76w2-9TOJ7mlCMh7OLMmquIuXpXA8OurLv22v_B0Vq8t7E62cpsWw2pu/w480-h640/IMG_20201208_130839.jpg" width="480" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Nii super koht see lavendrifarm ikka. Paar aastat tagasi lugesin selle kohta artiklit ja alati on hing sinna kiskunud. Olin nii rahul.</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjMmWJnU7BDeRqoFFonvMMU4VEc3eBzKockaTezM3gZBju9Pb7qEbusE8H5ybtkw9jPZUqx6P191MsvpEsUUGT8EDxFsu9IwKQDH7WEqzwESS3CSUKhCgdo2ZEB8fRoqmoIWum4xq_sqe2O/s4608/IMG_20201208_133829.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="4608" data-original-width="3456" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjMmWJnU7BDeRqoFFonvMMU4VEc3eBzKockaTezM3gZBju9Pb7qEbusE8H5ybtkw9jPZUqx6P191MsvpEsUUGT8EDxFsu9IwKQDH7WEqzwESS3CSUKhCgdo2ZEB8fRoqmoIWum4xq_sqe2O/w480-h640/IMG_20201208_133829.jpg" width="480" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Cooper Wanakas.</td></tr></tbody></table><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjp5IOkHgduL2gAeG5GDDveJEffR4fStewaeG3v5LPwuKm1bmqow78oUahwpcgzDtaHGiKwus8J_af-FCTyNALRRVPFL1FtOIsa0CKaspxLpkwQUBm2mSrN7eq9o7scqaQiU1g4j-sf3qC1/s4608/IMG_20201208_142051.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3456" data-original-width="4608" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjp5IOkHgduL2gAeG5GDDveJEffR4fStewaeG3v5LPwuKm1bmqow78oUahwpcgzDtaHGiKwus8J_af-FCTyNALRRVPFL1FtOIsa0CKaspxLpkwQUBm2mSrN7eq9o7scqaQiU1g4j-sf3qC1/w640-h480/IMG_20201208_142051.jpg" width="640" /></a></div><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvg_vz55E_r_YCqj2foChr5hYsae9Gf8m0-LiuUrJzBM4o3ZEBYh6Qne_7vSlek8RtvDX-TNnepE5hYGe3QnP2yf9VzzA8rRvKVSQCV_kFseUkDVNAVlxhN2rTuyzgkql15pGBkB_nA-Xu/s4608/IMG_20201208_142100.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="4608" data-original-width="3456" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvg_vz55E_r_YCqj2foChr5hYsae9Gf8m0-LiuUrJzBM4o3ZEBYh6Qne_7vSlek8RtvDX-TNnepE5hYGe3QnP2yf9VzzA8rRvKVSQCV_kFseUkDVNAVlxhN2rTuyzgkql15pGBkB_nA-Xu/w480-h640/IMG_20201208_142100.jpg" width="480" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Hunter Wanakas ronimas.</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiDpf6VD9FY-3yi_RGbDgF04vVOpeIF8pysNNcW16w17EEVhYSDbbvguqOlRKLaFFdteJ7GzW6HcB37mjDEP8vN5z-odnWXjQxIDH_CnvQ81vbNflz2iKqWXrY8CE_dBULRetli6kABvNHh/s4608/IMG_20201208_142123.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="4608" data-original-width="3456" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiDpf6VD9FY-3yi_RGbDgF04vVOpeIF8pysNNcW16w17EEVhYSDbbvguqOlRKLaFFdteJ7GzW6HcB37mjDEP8vN5z-odnWXjQxIDH_CnvQ81vbNflz2iKqWXrY8CE_dBULRetli6kABvNHh/w480-h640/IMG_20201208_142123.jpg" width="480" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Amber Wanakas ronimas.</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_3rSLEGxKJecRjvLpeWWOFpqcwT0-4aIiqJiAQPdHLIWdyvkb8wwh2wW4vjekA3miOGJ082ZViz2bgczWlH4GYrpad8TCMWFrsCMdcgPrNXolSZqmrZ4rf6928p3XncZ94cqXDckaaciw/s4608/IMG_20201209_114245.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3456" data-original-width="4608" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_3rSLEGxKJecRjvLpeWWOFpqcwT0-4aIiqJiAQPdHLIWdyvkb8wwh2wW4vjekA3miOGJ082ZViz2bgczWlH4GYrpad8TCMWFrsCMdcgPrNXolSZqmrZ4rf6928p3XncZ94cqXDckaaciw/w640-h480/IMG_20201209_114245.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kohvi Wakatipu järve kaldal.</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiSZZxpxcfv696YcfBz3qtH_4OKQLFt7lK48FQU6rlIY4ry3Xg5JOInH_HbD-LnWofvfZCpPhbiLUCIKojUEcC_BHBjbI0GIWecDvudSuVqxM0SQ-LAB-Dqcm0qjY_xQ8TvpOmVB6ENKKFh/s4608/IMG_20201209_122720.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3456" data-original-width="4608" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiSZZxpxcfv696YcfBz3qtH_4OKQLFt7lK48FQU6rlIY4ry3Xg5JOInH_HbD-LnWofvfZCpPhbiLUCIKojUEcC_BHBjbI0GIWecDvudSuVqxM0SQ-LAB-Dqcm0qjY_xQ8TvpOmVB6ENKKFh/w640-h480/IMG_20201209_122720.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Queenstowni Aed, väga armas koht. Sokid kärul kuivavad :D</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg4WaZOAni7cuJpplZCnQemHcsG6FQHNdH8s93eYfIXTTQne-jdO_0danTqcg90krT0zuAM2BE6nNo-xby3xLlz-BT5uRrY3BLw7je4vdMrif_HbApQJtuLcCcoNOqz4C-RJ_Y3ey9rT3R2/s4608/IMG_20201209_171823.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3456" data-original-width="4608" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg4WaZOAni7cuJpplZCnQemHcsG6FQHNdH8s93eYfIXTTQne-jdO_0danTqcg90krT0zuAM2BE6nNo-xby3xLlz-BT5uRrY3BLw7je4vdMrif_HbApQJtuLcCcoNOqz4C-RJ_Y3ey9rT3R2/w640-h480/IMG_20201209_171823.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Lapsed ühe freedom campingu koha peal lustimas.</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhRmwFhLbXCTQH_bPbBsUxMUdusPaO4USIJX6XJrTIp2NN7xWFo-LizBR-1np3HjEWqCgQl7MIDOce186xJpbhpyRsetFvI-CMIXfbNs-1_coxSSpBfHOFxU9uV6gE_-olo5ECqAYpCGpBE/s4608/IMG_20201211_161716.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3456" data-original-width="4608" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhRmwFhLbXCTQH_bPbBsUxMUdusPaO4USIJX6XJrTIp2NN7xWFo-LizBR-1np3HjEWqCgQl7MIDOce186xJpbhpyRsetFvI-CMIXfbNs-1_coxSSpBfHOFxU9uV6gE_-olo5ECqAYpCGpBE/w640-h480/IMG_20201211_161716.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">The Remarkables. Väikesed künkad.</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhavaB7qu3XNiVVFtZlFqh9QMv9Eo7jEGpytzCeYX7v-CJlgyfUNaB4mGuD8NqTfhYnW-zRLNlZepwDZLz8v4s7VJ80x57jtZpcj2azWfUUS7bHcyDS0xj5yeg_FHMHg8ZtcPuW6CjQBZgQ/s4608/IMG_20201212_124133.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="4608" data-original-width="3456" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhavaB7qu3XNiVVFtZlFqh9QMv9Eo7jEGpytzCeYX7v-CJlgyfUNaB4mGuD8NqTfhYnW-zRLNlZepwDZLz8v4s7VJ80x57jtZpcj2azWfUUS7bHcyDS0xj5yeg_FHMHg8ZtcPuW6CjQBZgQ/w480-h640/IMG_20201212_124133.jpg" width="480" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Päris hea vaatega mänguväljak.</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtc-LIbk1-Nu-pwNvFW3O8FCkPTT_rEtFjFLTPTLIwfraoUM-uq2zqPYinCBQbF-e5tsfUfxD7xDptg41UXBuct7HCUr_OP5KBKX1zRnvcT7v9twHr0ETPIGIJ_bXFnqUCvu2_4UPFKbA9/s4608/IMG_20201212_124607.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3456" data-original-width="4608" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtc-LIbk1-Nu-pwNvFW3O8FCkPTT_rEtFjFLTPTLIwfraoUM-uq2zqPYinCBQbF-e5tsfUfxD7xDptg41UXBuct7HCUr_OP5KBKX1zRnvcT7v9twHr0ETPIGIJ_bXFnqUCvu2_4UPFKbA9/w640-h480/IMG_20201212_124607.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Sain ka korraks kleidi selga ja oma matkaselli riietest välja. Tol päeval käisimegi elamisi vaatamas.</td></tr></tbody></table><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_1dng2rmQwc3NsZqAxb7EsT00ZkiFRub9SkAS0379_28Uz5oo6K4zl96UXYfQpKpmO5kJ6gOxT_sCggN1zDj4BTz63RbVjGKbB5F-faDYi7lRS6cW7gZm11_i7C0MzjtV3gMAv7YFXpRX/s4608/IMG_20201217_152831.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3456" data-original-width="4608" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_1dng2rmQwc3NsZqAxb7EsT00ZkiFRub9SkAS0379_28Uz5oo6K4zl96UXYfQpKpmO5kJ6gOxT_sCggN1zDj4BTz63RbVjGKbB5F-faDYi7lRS6cW7gZm11_i7C0MzjtV3gMAv7YFXpRX/w640-h480/IMG_20201217_152831.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Lindis Pass. Mõned hetked peale kõnet, et elamine on meie. Õnneks jõudsime sellise imelise vaateni ära sõita, kust varsti otsa ringi keerasime ja tagasi suundusime.</td></tr></tbody></table><br /> <p></p>Marihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-7156351327212009583.post-3068593861353867282020-11-16T06:32:00.000+13:002020-11-16T06:32:05.658+13:008 aastat kohtumisest ja saatusest<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg_1Ms3LOBcHqZSwuA801rwmzYlc2TY_b2J89TU1jRvHMnMU2tDAXZb5gS4K2iOJldqdmH8MkSNOOLGwEG_uPEwhLnbBzspcUxyYJ2xHHwYU7kfyO5hrFD_oeuG68TlkZQkwi4TEuwGhkai/s4608/IMG_20201115_200627.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3456" data-original-width="4608" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg_1Ms3LOBcHqZSwuA801rwmzYlc2TY_b2J89TU1jRvHMnMU2tDAXZb5gS4K2iOJldqdmH8MkSNOOLGwEG_uPEwhLnbBzspcUxyYJ2xHHwYU7kfyO5hrFD_oeuG68TlkZQkwi4TEuwGhkai/w640-h480/IMG_20201115_200627.jpg" width="640" /></a></div><p><br /></p>8 aastat tagasi tegi mu tollane tööandja muudatusi, mille tõttu kaotasin novembrikuus töö ning otsisin uut. Käisin paaril intervjuul. Ühes firmas oodates möödus minust kena blond noormees ning mul oli kõht liblikaid täis. Vaikselt mõtlesin, et ehk saan selle töö ja näeks teda veel. Töö oli minu ja hakkasin temaga samas osakonnas tööle. Ta oli arukas, hea huumorisoonega ja saime ruttu headeks sõpradeks, kuna leidsime ühise keele.<p></p><p><br /></p><p>Olin tollal küll suhtes, mis aina rusuvamaks muutus. Hakkasin mõistma, et taoline kontroll ja järelvalve ei ole normaalsed. Ei olnud normaalne, et üks mees mu peale karjus, kui pliit piisavalt puhas polnud. Päris rusikaid ta ei vehkinud, paar korda tõukas, aga aina rohkem tekkis hirm, et ehk ühel päeval see muutub. Tuligi päev, kui ta ühe tüli jooksul noaga vehkis. See oli küll vaid hirmutamiseks, aga hirm oli tõsine ja otsustasin, et mul sai kõik.</p><p><br /></p><p>P oli tol ajal väga toeks, olles alati väga austav selles suhtes, et mul on keegi, seega olime tõesti vaid sõbrad. Kuid üsna ruttu pärast mu eelmise suhte purunemist saime lähedasemateks. Ta oli küll väga ettevaatlik, kuna ma olin just lõpetanud pika ja tõsise suhte, kuid mu sisetunne oli selles kõiges nii kindel ning ma eriti ei pidurdanud. </p><p><br /></p><p>Aastad hiljem on meil kolm imeilusat last ning ausalt meie suhe läheb aina paremaks. Algus oli meil natukene raskem, kuid oleme õppinud rohkem kõigest rääkima, mis on nii nii tähtis, mis just alguses kannatas. Kuna otsustasime üsna ruttu pere luua, siis päris kahekesi aega on meil vähe olnud. Meil on aga palju plaane, mis me küll kõik teeme, kui lapsed suuremad on. Meil on nii palju plaanis! </p><p><br /></p><p>Ühel päeval just rääkisime, kuidas saatus on küll imeline. Ta oli Inglismaal olnud vaid kuu aega, kui ma teda oma intervjuul nägin. Ta oli eelnevalt aastaid mõelnud Inglismaale kolimisest ning just siis tegi ta selle ammuse soovi teoks. Ja et terve suure Londoni peale sattus ta tööle just sinna firmasse, mis polnud üldse nii super töö. Ja et mu tööandja mu just siis koondas. Ja et meie juhataja John, kellele me tänulikud oleme, otsustas meile mõlemale töö anda. Nii palju pisiasju, mis oleks võinud teisiti minna ja mille tõttu me ei oleks siin kaugel oma kolme lapsega.</p><p><br /></p><p>Põnev on ka see, et ma alati poolnaljaga mõtlesin, et mu elu armastus on teisel pool maakera. Üsna täpne, Uus Meremaast täpselt teisel pool maakera on Hispaania, mis on püpris ligidal. P samuti tundis alati, et temale sobilik naine ei ole siit kohalik. Ja tal polnud üldse plaanis iial lapsi saada, mis küll minuga kohtudes täiesti muutus ja nüüd ei saa ta pidama, haha. </p><p><br /></p><p>Mu hing on nii rahul, et saatus meid kokku tõi. Ootan huviga, mis seiklusi meil veel elus ette tuleb :)</p>Marihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-7156351327212009583.post-4242464836061355952020-10-30T18:47:00.005+13:002020-10-30T18:50:34.962+13:00Aasta ilma telerita<p><br /></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjYfDy14pxTW2336S_37E0Bc4tSEIYuWFlsjLCyrasEtZNB6ByFWXopG5zhVbwoRPZGqTGJ7oYDJALozP404bmif3A_Y-KJCvQSuGjf12W7N7TSmfX3k3VeTuE07fn4xdspnm3hyphenhyphenN_ojHJX/s4608/IMG_20201024_200421.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3456" data-original-width="4608" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjYfDy14pxTW2336S_37E0Bc4tSEIYuWFlsjLCyrasEtZNB6ByFWXopG5zhVbwoRPZGqTGJ7oYDJALozP404bmif3A_Y-KJCvQSuGjf12W7N7TSmfX3k3VeTuE07fn4xdspnm3hyphenhyphenN_ojHJX/w640-h480/IMG_20201024_200421.jpg" width="640" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Pilt ühel õhtul jalutamas käimisest, Whangarei Town Basin.<br /></td></tr></tbody></table><br /><p></p><p>Kunangi kuulsin peredest, kes elasid telerita ja mõtlesin, et millised kummalised. Oleme ise nüüd aasta kummalised olnud ja ega väga ei igatse, kui nüüd täiesti aus olla. Üsna kummaline on mõelda, kui palju aega kulutasime mingite suvaliste saadete vaatamisele, kuna nad lihtsalt tulid kanalilt. Täielik aja raiskamine. Mitte, et me nüüd nagu oravad rattas õhtuni paneme või et me iial ekraane ei vaata.</p><p><br /></p><p>Ekraane vaatame me kõik erinevatel seadmetel, kuid just valime ise, mida vaatame ja kunas. Mul on tavaliselt mõni box set käsil, hetkel vaatan Monki. Minu vaatamise aeg on hommikuti, kui pisidega enne päikest ärkan, või mõnikord ka päeval Hunteri une ajal, kui teised lapsed lasteaias-koolis. YouTube'i videosid ma eriti ei vaata, vahelduseks on TED Talki kõned, kui midagi harivamat tahan või mõni film aeg ajalt. Kuid päeva peale vaatan videosid kokku üsna vähe. Õhtuti asjatan niisama ringi või kui pisid magavad, siis pigem teen käsitööd või loen raamatut ning puhkan kõrvu.</p><p><br /></p><p>Eelmisel aastal olin näiteks The Chase telemängu suur fänn ja iga päev vaatasin. P'le ütlesin, kuidas ma fakte õpin. Tuleb tunnistada, et ega meelde ei jäänud mitte muffigi. Muid tõsielusaateid pole ma ammu vaadanud. Eriti just need, kus poolpaljad noored kaaslasi otsivad või lihtsalt muudkui pidu panevad ja üksteisega magavad. Talendisaadetest on ka nagu kopp ees juba. Ja ma tean, et ma kõlan nagu tõeline mutike, haha. Seega päris telekanaleid ei igatse, eriti interneti olemasolekul. </p><p><br /></p><p>Tunnen, kuidas õhtuti on kohe rohkem aega. Näiteks laste pesemine tundus varem selline ettevõtmine, kuid nüüd ei pane eriti tähelegi, kuna mida muud ma siis ikka teeks. Ma ei tea, kuidas Eestis on, aga inglise tuttavate puhul olen nii tähele pannud, kuidas paljude jaoks on tähtis, et lapsed vara voodisse läheks, et enne magamaminekut lastevaba aeg oleks. Ja too tähendab enamasti teleri ees istumist, tihti veiniga. Mu lapsed pelgavad und ja tihti lähen kohe peale neid voodisse, mis on 21-22 ajal (Amber ja Hunter on enamasti küll natukene enne seda magamas). Aga mulle meeldib, et me veedame õhtuni koos aega, muidu näeks ma neid lasteaia-kooli kõrvalt nii vähe. Tihti üritan küll ennem lugeda, kuid üsna kiirelt hakkab silm ikka looja langema.</p><p><br /></p><p>Nii et jah, oleme ka telerita imelikud, kuid hea meelega :)</p>Marihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-7156351327212009583.post-39706686180206708122020-10-17T06:16:00.004+13:002020-10-17T06:16:33.596+13:00Sotsiaalmeedia limiteerimisest<p></p><div style="text-align: center;"> <a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjcDZ157wGiqdcvqqM1DVcaXRrw0GMYojsTRodqQLmojRGi1S8GokmmdYkzmNyHSSCtyfa2-N6qfOwvf68E6nT2SfVd8YxI2p3IoVMPAN8purhOHIMP-f_4oxPws5iKN9q4zeffPfjWztIe/" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img alt="" data-original-height="2048" data-original-width="1365" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjcDZ157wGiqdcvqqM1DVcaXRrw0GMYojsTRodqQLmojRGi1S8GokmmdYkzmNyHSSCtyfa2-N6qfOwvf68E6nT2SfVd8YxI2p3IoVMPAN8purhOHIMP-f_4oxPws5iKN9q4zeffPfjWztIe/w427-h640/TLC_5782-2.jpg" width="427" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Internet on mind võlunud sellest saadik, kui ma seda teismelisena rohkem kasutama hakkasin. Ma ei ole just kõige seltsivam inimene, kuid interneti vaheldusel suhtlemine on palju kergem. Samuti on palju lihtsam leida mõttekaaslasi. Seega pole ime, et lehed nagu Facebook ja Instagram mind oma haardes hoidnud on. Olen samuti üsna visuaalne inimene ning võin pilte pikalt vahtida, mistõttu olen ma häbiväärselt palju aega kulutanud mõttetule lehtede kerimisele. Lisada sekka väike tunnustus, kui keegi minu piltidele laike ja kommentaare ning pole ime, et see kõik nii sõltuvust tekitav on.</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Sotsiaalmeedia kasutamise vähendamisest oleme P'ga korduvalt rääkinud, kuid midagi suurt ei muutunud. Kuni praeguseni. Facebookis pole tegelikult ammu suur postitaja olnud, kuid seal kuulusin mitmetesse gruppidesse, mis mult aega ja aeg ajalt ka närve röövisid. Mõned aastad tagasi paning iga mõttevälgatuse Twitterisse ka kirja, kuid seda pole ma ammu ammu kasutanud.</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Instagram on mu suurim patt olnud, kus ma pikalt teiste postitusi jälgisin ning ise palju jagasin. Mu enda konto oli u 8,5a vana ning olin sinna peaaegu 5000 postitust teinud. Seinale, storytesse läks ka palju lisaks. Olin küll üle saanud iga päev postitamise vajadusest, kuid siiski oli see jube aja röövel. Tundsin ise, kuidas võrdlesin end liialt teistega, kuidas ma huvitusin liialt teiste elust ja ei elanud enda elu piisavalt, vahtides telefoniekraani. Samuti olen palju täheldanud, kuidas ma telefonist eemal olles eriti keskenduda ei suuda. Piinlik tunnistada, et mingi tehnikavidin ja mingid saidid minid nii mõjutavad, kuid ma tean, et minusuguseid on tänapäeval palju.</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Mistõttu tuli suur otsus oma sotsiaalmeedia üle korrastada. Esmalt lülitasin välja kõik teated telefonil, neid näen alles siis, kui äppi avan, mitte ei piiksu telefon pidevalt. Lisaks Facebookis lahkusin enamustest gruppidest, mis mulle tegelikult midagi juurde ei andnud. Instagrammis lõpetasin paljude teiste jälgimise, kes samuti mulle tegelikult midagi juurde ei andnud ning paljusid jälgisin vaid kohustusest, kuna nad järgisid mind. Sedasi jäid vahele postitused neist, kellest tõsiselt huvitusin, kes inspireerisid. Lisaks tahtsin kõik oma pildid kustutada, kuid kõik korraga tundus võimatu olevat ning üks haaval oleks jube pikk protsess olnud. Seetõttu kustutasin kogu konto ning tegin uue. Nii hea on nüüd olla! </div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Mulle ütles oma 3 inimest, et nad teeks sama, aga ei taha pilte kaotada. Mul on küll kõik Googles salvestatud, kuid kui ma kontot kustutama asusin, siis leidsin ka lingi, kus saab kõik oma pildid alla laadida, juhuks, kui keegi sama teha soovib kunangi. Edaspidi kasutan seda saiti/äppi palju otstarbekamalt. Teisi uudistan piiratud aegadel, enamasti öisete imetamiste ajal. Telefon aitab ärkvel olla sel ajal rahulikult, kuid päris raamatu lugemiseks olen ma tavaliselt liiga väsinud, seega mõttetu sotsiaalmeedia sobib selleks. Päeval hoidun neist lehtedest ja elan vaikelu edasi, kuid vabastav on see, et ma ei pea vajalikuks igasugu pisiasju teistega jagama. Uuele kontole veel midagi lisanud pole. Plaanis on, kuid väga valikuliselt ja harvem.</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">See on küll üsna popp teema hetkel pärast dokumentaali The Social Dilemma, mida ma ka vaatasin. Olin enne seda juba korduvalt vaadanud mitmeid TED Talk videosid samal teemal ning lugenud mitmeid blogiartikleid inimeselt, kes sotsiaalmeediast täiesti loobusid. Seega on see selline pikk protsess olnud, kuid tunnen, et samm õigele suunale. Piirates oma telefonikasutust suudan ma näiteks raamatut lugedes paremini keskenduda, annan lastele kvaliteetsemat tähelepanu ning tunnen üldse rahulikumalt, muretsedes vaid enda ja pere üle, mitte selle üle, mida mingi võõras kusagil lõunaks sööb. Kõike päris ära kustutama ei hakka, kuna ma perest ja paljudest tuttavatest kaugel ning väike suhtlemisvajadus mul ikka aeg ajalt on. Vähemalt praegu, mine tea, ehk see ühel päeval muutub.</div><p></p>Marihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7156351327212009583.post-51708038696678717932020-10-13T06:28:00.004+13:002020-10-13T06:28:44.467+13:00Raskusi ületades<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjLG5Hcy2RkNP8_hAVzqKuNLM8OHix6k8MEoYT9jP2ksCjvvxXHUWlVgJug6kpBlIUjdoq556Uy3c0_wnq43k-Edd6uo_Ee1DbfA7nhWSll-kuMY4czHByzdumHWUguXXHJ-U_QP4qv5TKc/s736/1316280ebe998c0b1d4f412739ed7ccc.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="535" data-original-width="736" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjLG5Hcy2RkNP8_hAVzqKuNLM8OHix6k8MEoYT9jP2ksCjvvxXHUWlVgJug6kpBlIUjdoq556Uy3c0_wnq43k-Edd6uo_Ee1DbfA7nhWSll-kuMY4czHByzdumHWUguXXHJ-U_QP4qv5TKc/s320/1316280ebe998c0b1d4f412739ed7ccc.jpg" width="320" /></a></div><br />Tunnen, et sisemise rahu leidmine läheb aina ladusamalt. Meil on hetkel üsna pingeline periood, kuid leian siiski rohkem hetki, kui keskendun vaid käesolevale ja liialt kõike üle ei muretse. Muretsemata ei saa, kuid suudan end aeg ajalt välja lülitada, mis kindlasti aitab.<p></p><p><br /></p><p>Miks pingeline periood? Pere suhtes on kõik hästi, kuid rahaliselt on hetkel natukene raske, mida ilmselt mitmed praegusel koroonaajal tunnevad. Nimelt P otsustas pärast pikka kaalumist aasta alguses tööst paar kuud pausi pidada ja õppima hakata, et natukene karjäärialast suunda muuta. Tollal tööd oli veel vabalt leida ja väikese pausi oleks me hästi majandades üle elanud. Siis tuli koroona, täiesti valel ajal meie jaoks. P'i kursus sai läbi just keset meie karantiini, kui ta ei oleks ühelegi intervjuule saanud minna. Perepeana saab ta õppides elatustoetust, seega otsustas edasi õppida, kuni koroona vähe koomale tõmbab. Kodus kinni olles tekkis tal ka fotograafiahuvi, mida ta siis edasi õppis. Fotograafiat ja digitaalset disaini. Vaatamata kõigele oli mul nii hea meel, et ta lõpuks midagi loovat leidis. Tal on käsi nii hea joonistamisele ja silma disainile, kahju lausa, et ta seda suunda varem püüelnud pole. Tulevikus oleks foto ja disaini oskus jube hea oma äriks, et mitte kellegi teise heaks elu lõpuni töötada. Igatahes, õppis ja vahelduva eduga hoidis tööpakkumistel silma peal. Muidugi siin on sama juhtunud, mis üle maailma, et paljud on töö kaotanud ning uut tööd pole. Seega iga viisakam töökoht saab kõvasti rohkem tugevaid kandidaate. Elades väikelinnas on tihti tutvus samuti oluline ning kahjuks neid meil eriti ei ole. Ta on paar tööotsa saanud, mis on küll väga nürid tööd ja minimaalne sissetulek, kuid eks praegustel aegadel on midagi parem kui mitte midagi. </p><p><br /></p><p>Majandama peame aina kitsamalt ja sellistel aegadel on ju tüüpiline, et kui midagi katki läheb, siis läheb. Näiteks mu prillid. Mul on samad prillid oma 5 aastat olnud ja just nüüd läks üks sang katki. Õnneks päeval on mul enamasti läätsed, prillid vaid enne-pärast magamist, seega kodus saab kleeplindi-parandusega hakkama. Lisaks on meil auto ja kaubik ning ideaalis saaks ühe neist maha müüa. Kuid muidugi kaubik ei lähe nüüd lambist tööle, ise me mehaanikat ei tunne ning puudub raha, et keegi seda vaatama tellida. Ja lapsed aina kasvavad kõigest välja. Ja siis on nad kõik haiged ja meie ustav 7 aasta vanune Brauni kraadiklaas läheb katki. Ja elektriarve on müstiliselt 2x suurem, kui ette planeeritud, kuigi meil ei ole külmikut ei telerit ja aru me ei saa, kuhu see elekter siis läheb. </p><p><br /></p><p>Aitab halast, vähemalt sai hingelt ära. Kui ei saa raskemaks minna, peab hakkama paremini minema. Seega vaatamata kõigele on mul hea meel, et ma olen õppinud pisiasjadest õnne tundma. Ma olen nii tänulik, et vaatamata väikestele külmetustele on meie lapsed terved. Ma olen nii tänulik, et kui kaks pisemat ärkavadki 500x öö jooksul, siis saan ma neid soojas voodis tagasi magama imetada, katus peakohal ja turvaline olla. Ma olen nii tänulik, et vaatamata praegusele kesisele menüüle, on meil siiski kõhud täis ja õnneks oskan ma kartulitest üsna mitmekülgseid roogi valmistada. Ma olen nii tänulik, et mul on käsitööoskus, mida ma üritan rakendada, et mõned asjad müügiks teha, et natukene perele lisaraha teenida. Ja me saame hakkama ja see mõõnaperiood läheb üle ja P leiab tasuvama töö jne. </p><p><br /></p><p>Alustasin hiljuti Yale'i poolt pakutavat tasuta internetikursust <a href="https://www.coursera.org/learn/the-science-of-well-being" target="_blank">The Science of Well-Being</a>, mis ongi just sellest, et mis tegelikult inimesi õnnelikuks teeb ja kuidas me ise õnnelikud olla saame. Kel inglisekeeleoskus, soovitan raudselt, väga lahedat infot õpib ja paneb mitmetest asjadest teisiti mõtlema küll. </p><p><br /></p><p>Päikest!</p>Marihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7156351327212009583.post-22607596439837169472020-10-09T06:35:00.003+13:002020-10-09T06:35:43.889+13:00Natukene oma kolmest amiigost<p></p><div style="text-align: center;"> <a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhA1S6F9by2jLOIpNqgpc2VTlrgwip-ea6e_qDxJEbLVJ629R8m1a-QscOvmbHVxi6K2PYc5S5O71cZv9aK4raN6xscB6dWHrC5Rnq9TPwtIaPFPN2t6D0S9GzwRVXMHteinP6C9pQEUZKV/s3698/IMG_20200920_084304.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="3698" data-original-width="2566" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhA1S6F9by2jLOIpNqgpc2VTlrgwip-ea6e_qDxJEbLVJ629R8m1a-QscOvmbHVxi6K2PYc5S5O71cZv9aK4raN6xscB6dWHrC5Rnq9TPwtIaPFPN2t6D0S9GzwRVXMHteinP6C9pQEUZKV/w278-h400/IMG_20200920_084304.jpg" width="278" /></a></div><div style="text-align: center;"><br /></div><div style="text-align: left;">Meie peres beebit nagu enam ei olegi, mis on tore aga omamoodi imelik ka. Eks Hunter on natukene veel beebikas, vaid 19kuune, aga samas on ta teistest nii teistmoodi ja palju asjalikum nii väiksena, et ei tundu, et ta enam nii beebikas on. Ta on meeletult abivalmis ning teeb paljusid asju ilma, et talle oleks vaja neid öelda. Nt kui midagi maha läheb, siis läheb otsib kusagilt lapi. Üks päev küpsetasin küpsiseid ja ta esmalt pidi viima ühe Amberile ja ühe Cooperile, kui enda oma sööma hakkas. Juttu on ka parajalt. Amberiga on teda võrrelda raske, kuna Amberi kõne on eriti hiline. Aina jutukamaks ta muutub oma väikeses tempos, seega ei muretse. Tema hakkas näiteks piima küsima kui rohkem 3ne oli, Hunter juba nüüd kisab tisse nähes "milk, milk!", haha.</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">Eile saatsin tädile video, mille ma poistest mänguväljakul tegin, näitamaks, kui hulljulgelt Hunter ronib ja liumäest üles-alla käib. Tädi kommenteeris, et ta ühe koha peal ilusti kuulas, kui ma ütlesin, et tule siia. Jah, ta kuulab meid! Mistõttu on temaga väljas käimine hoopis teine. Cooperil oli periood, kui ta tahtis minema joosta ning Amberil on see veel endiselt, kuid pesamuna tõesti kuulab ja käib ilusti kõrval. Amberi tulise tormakusega ei julge me veel eriti kusagil käia, eriti, kui neid nii palju on. Eile küll ununes mul teda lasteaiast koju tuues kandekott koju. Tavaliselt viskan ma ta sellega endale ruttu selga ja tuleme ruttu koju, oleme vaid 300m lasteaiast eemal, aga mõned sõidutee ületused. Eile lasksin tal käru küljes olevast nöörist kinni hoida ning ma nii imestasin, et ta terve tee hoidiski ilusti kinni ja kõndis kõrval. Paar teist korda, kui ma teiste lasteta olen talle järel käinud ja olen kõndida lasknud, siis pool teed olen ma tal joostes järel olnud.</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">Nii et mine tea, on lootust, et lähiaastatel julgeme me oma pesakonnaga rohkem väljas käima hakata ka, kartmata, et keegi end eluohtlikku olukorda paneb. Ilmselt tundub natukene ekstreemne, aga küll need lapsevanemad mõistavad, kellel samuti on hullumeelsed lapsed, kes vaid ära joosta tahavad. See ei ole kerge!</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;">Hilise kõnega on meil Amber veel mähetes ka (ma olen üsna kindel, et neil kahel on seos, just kui oodata lapse valmis olekut, mitte treenida kella peale potil käiku). Ilmad hakkavad meil vaikselt soojenema, seega lasen tal ja Hunteril tihti õues paljalt olla, mida nad nõuavad tihti ise. Hunter juba teab, et siis toome poti ka välja ja ta käib ning käsutab siis Amberit "Amber, potty!", haha. Mõlemad meeleldi istuvad potil, kui ma ütlen, et mine proovi, aga mitte essugi ei ole kummagiga ma sinna saanud. Ikka tirtsutavad mööda muru, aga eks harjutame edasi. Toas olles ma neil tirtsutada ei taha lasta, kuna enamasti oleme mängutoas, kus seinast-seina vaip maas ja me üürime, ei tahaks põrandat laste väljaheitega ära rikkuda. Loodame, et saan vähemalt ühe neist suve jooksul potil käima ka, hoiame pöialt.</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjyjPU66BlWddV8mI8iE3Xt9hv7QbfMp1VwM4Lf0z7-FNPBjXazIZu-vEAT2myyIF_uWsmBS0iBzg_JNqYc80OrcCC_s9QqN0Sqd99ky0yHHb2hRjOg_5sbxdU-ayakib3U__Y5GYp3Ip1L/s4608/IMG_20200928_132443.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4608" data-original-width="3456" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjyjPU66BlWddV8mI8iE3Xt9hv7QbfMp1VwM4Lf0z7-FNPBjXazIZu-vEAT2myyIF_uWsmBS0iBzg_JNqYc80OrcCC_s9QqN0Sqd99ky0yHHb2hRjOg_5sbxdU-ayakib3U__Y5GYp3Ip1L/w300-h400/IMG_20200928_132443.jpg" width="300" /></a></div><br /><div style="text-align: left;">Cooper on meil endiselt ülitubli suur venna. Hetkel on tal viimane päev puhkust koolist ja nii armas olnud olnud vaid tema ja Hunteriga aega veeta. Muidu on Hunter ja Amber sellised kleepekad, et Cooperile aja leidmine on raske, aga ma iga päev üritan vähemalt korra-kaks temaga mängida ja aega veeta. Ega ta niisama juttu lobiseda ei tahagi, alati ikka oma ettekujutatavaid mänge teha. Viimasel ajal on ta arvutiga rohkem asjalikuks hakanud, mida on nii lahe vaadata. Trükib üsna kiirelt juba ja otsib endale ise Googlest mänge mängimiseks. Peaaegu nagu suur miis! Aga ikka väike ka, mida ma üritan tihti meeles pidada.</div><br /><p></p><p>Niimoodi nad vaikselt kasvavad ja arenevad. Kõik elavad mul üsna pidevalt seljas, näiteks hetkel trükin nii, et Amber laob oma mänguasju mulle õla peale. Aina rohkem mõtlen sellest, mis ma siis teen oma eluga, kui nad mind sedasi pidevalt oma vastas ei vaja, kuid sellest räägiks teine kord.</p>Marihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-7156351327212009583.post-83208390491522048492020-09-27T10:19:00.002+13:002020-09-27T10:19:28.337+13:00Lahutatud!<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEijyaP3cTXle3NXjTEb96f3TcA533ISl1sCMzUR1bjxpgPSBCbDSxXZ5ecovcqQShggUHst580jHAem2lZfduo_5Gvawmr-jr5n3AzeUQvEfc0_nc_e8ZyWRC5CTAJIp_Ck4KguYHgEqg9K/s2048/TLC_3181-7.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1322" data-original-width="2048" height="414" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEijyaP3cTXle3NXjTEb96f3TcA533ISl1sCMzUR1bjxpgPSBCbDSxXZ5ecovcqQShggUHst580jHAem2lZfduo_5Gvawmr-jr5n3AzeUQvEfc0_nc_e8ZyWRC5CTAJIp_Ck4KguYHgEqg9K/w640-h414/TLC_3181-7.jpg" width="640" /></a></div><br />Ajaloo huvides panen kirja, et 18. septembrist 2020aastal olen ma ametlikult lahutatud naine! Lahus oldud küll pea 8a, aga tehtud sai lõpuks.<p></p><p><br /></p><p>P'ga läheme kohtumajja ilmselt mingi aeg järgmisel aastal, et ma liialt kaua ametlikult vallaline ei oleks. Teeme vaikselt kahekesi ära, on vaid leida paar võõrast tunnistajateks. Peo teeme siis, kui me Eesti kolinud oleme :)</p>Marihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7156351327212009583.post-77303657948295524452020-08-20T10:55:00.003+12:002020-08-20T10:55:45.963+12:00Kisub jälle kodu poole<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh4rXPDTefJtFncEN0lvrva2h4t55KelXGzjMLtq3BnlHcP3bXsw8X4AzQZWGmP-lYqntD9URee8CqvvJxcAPZU2RlMCMq6ISew9bNcFNyYkEYOwtEfXfT7oTfeURNH-GBvgmeC681uzV7a/s4608/IMG_20200804_121651.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3456" data-original-width="4608" height="384" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh4rXPDTefJtFncEN0lvrva2h4t55KelXGzjMLtq3BnlHcP3bXsw8X4AzQZWGmP-lYqntD9URee8CqvvJxcAPZU2RlMCMq6ISew9bNcFNyYkEYOwtEfXfT7oTfeURNH-GBvgmeC681uzV7a/w512-h384/IMG_20200804_121651.jpg" width="512" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Meil on viimasel ajal jälle tõsisemalt jutuks tulnud teema, et mingi aeg Eestis elada. P on seda alati teha tahtnud ja 3.5aastat tagasi ma isegi <a href="https://mari1988.blogspot.com/2017/02/eestisse-naasmine.html">kirjutasin sellest</a>. Tollal jäi kolimata seetõttu, et me ei olnud abielus ning P ei oleks viisat saanud. Kuid nüüd on mu eksmehest varsti lahutus tulemas ja saame me lõpuks ometi abielluda. Mis tähendab, et me saaks siis rahus kõik koos Eestisse kolida!</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Siia kaugele Uus Meremaale kolisime eelkõige, et ta perele ligidamal olla. Kahjuks see ei ole sugugi nii tore välja tulnud nagu me lootsime ning oleme siiski edasi kahekesi lastega. Minu pere küsib endiselt kõige tihedamini, kuidas lastel läheb, tädi regulaarselt nõuab pilte, saadab lastele taskuraha, nagu tõeline vanaema. Siinne ämm elab meist küll kaugel, kuid temagi pea iial ei helista. Ta on meil paar korda külas käinud, kuid pole Hunterit veel kordagi näinud. Hunter on 17kuune... Tal on küll omad probleemid, kuid natukene nukker ikka. Kõige suurem pettumus on olnud äi, kelle juures me lausa esimesed kaks kuud elasime. Kolisime aasta tagasi Whangareisse tagasi, kuna tal diagnoositi vähk ja P jaoks oli tähtis, et ta isa ligidal oleks. Alguses helistas P isale regulaarselt ja käis külas, kuid midagi sealt poolt vastu ei tulnud. Lapselaste kohta küsiti harva ning P sai kõnesid vaid siis, kui isa midagi tahtis. Ta elab meist hetkel umbes 5km eemal ja on Hunterit vaid korra läbi auto akna näinud. Meenutame, et Hunter on 17kuune, mitte vastsündinu... P on korduvalt hakanud mainima muude linna kolimist, sest eks see teeb haiget, et isa on nii ligidal, kuid nii hoolimatu. Palju ta ka pingutab, kui midagi vastu ei saa.</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Lisaks ega siinne elu pole lõpmatud rannapäevad ja lillepidu. Siinse boonus on raudselt see, et riik aitab peresid rahaliselt imehästi. Mina saan rahus kodune olla ning P saab poole kohaga tööl käia ja õppida ning elame toetustega ära. Suved on siin küll päikeselised, aga ausalt mingi periood on nii kuum, et õues ei kannata olla. Talved on küll mahedad, kuid majad on nagu kaardimajad, kus seintes pole soojustust ja ühekordse klaasiga aknad on igal hommikul läbimärjad. Kütmine elektriga on kallis. Talvi ma siin eriti ei salli. </div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Lisaks aina rohkem mõtleme sellele, millised sõbrad me lapsed saada võivad. Miski, mida ma varem ei teadnud, on see, et siin on meeletult palju gänge ja kuritegevust. Mootorrattagängid oma nahktagidega on üsna tavaline nähtus. Ja nad on julmad. Hirm on suur, et mis siis, kui me lapsed valede inimestega läbi käima hakkavad. Cooper on just eriti õrnake ja tundub, et ta oleks ümbritsevatest sõpradest üsna mõjutatav. Eks Eestis leidu ka igasuguseid, kuid mulle tundub omadest kogemustest, et palju vähem kui siin. Mina tulin ju üsna normaalne välja :)</div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Seega tunneme, et ehk on aeg hakata töötama selles suunas, et lähi aastal-kahel Eesti poole suund seada. Muidugi on mul hirm, nagu postituses 3a tagasi. </div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Seekord eelkõige keele tõttu, kuna mu lapsed räägivad hetkel vaid inglisemkeelt. Olen natukene uurinud, et keelelaagrid vms on küll natukene vanematele lastele (7 ja vanemad, kuid Cooper saab märtsis 7). Kui kellelgi on soovitusi, kuidas hakata neile vaikselt eesti keelt tutvustama, andke aga teada. Või kui keegi on kokku puutunud lastega, kes alles eestisse kolides keelt õppinud, jagage, et ma natukene kindlamalt tunneks. Cooper on ju koolipoiss, kuidas ta saab kohe kooli minna, kui keelt ei oska, või on selle jaoks eraldi koolid või saaks ma temaga koduõpet teha? </div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Olen ka uurinud, et kuna ma Eestist nüüdseks üle 10a ära olnud, siis peaks me tagasipöörduja toetust saama, kui ma suudan ära tõestada, et ma nii kaua ära olnud olen, on vaja vaid vanu paberitöid üles otsida. Lisaks viskasin kiire silma üle lastetoetustele, et me oma pesakonnaga oleks lausa ametlikult lasterikas pere ning alates kolmest lapsest saaks tänase seisuga 300 Eurot kuus lisaks. Seega tuleks muretseda vaid töökohtade eest. P on endiselt fotograafiast väga lummatud ning hetkel teeb fotograafiakursust, seega see oleks ehk väike lisaraha tavatööle lisaks. Inglisekeelset tööd ta ehk ka leiaks, sest eelmine kordki sai ta juba intervjuu enne me Eestisse tulekut, mis kahjuks ära jäi, kui saime teada, et viisat ei saaks. Ma küll ei tea, mis ma tegema hakkaks. Olen üle 3aasta kodune olnud, eelnevalt tegin kontoritööd, kuid ehk saaks ka oma inglisekeeleoskust kuidagi rakendada. Kui me oma pisid lasteaeda üldse saaks, kuna emmegruppidest on mulje jäänud, et lasteaiad on üsna ranged mähete, magamise jms suhtes ja mu omad nii ontlikud pole, haha. </div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">Aga jah... Mõte on olemas, P on superelevil, ma pabistan, teeme ära. Pole paigas, kui pikalt me seal oleks. Ehk mõned aastad, ehk jäämegi, oleneb, kuidas läheb. Kindel on see, et siis on meil küll olemas vanavanemad, kes aeg ajaltki meile puhkust anda saaks lastest. Juba mõte sellest, et vaid kahekesi paariks tunniks välja minna saaks, tundub utoopiline. Ühel päeval tahaks küll elu Austraalias ka proovida, kuid eks seda näitab aeg, mis meist moosekantidest saab. </div><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><p></p>Marihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-7156351327212009583.post-32711339127170385142020-07-24T17:11:00.000+12:002020-07-25T12:12:25.714+12:00Ära häbene ja lahutus-uudist<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhPR9ZDZmy-fS3bj97cOFaR72GPM98NE5WGzrw2QjP_y9aTHxJRYnXNt3Q87kS_-XyXuSCtbwly3MWK3AuP3NCJ0FkEQWxfLXJGXgiXnQyLVN7RPDWZy5ucXIlsj1XQd1OmuP8fOZNKLiXw/s1600/IMG-20200611-WA0009.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1000" data-original-width="1500" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhPR9ZDZmy-fS3bj97cOFaR72GPM98NE5WGzrw2QjP_y9aTHxJRYnXNt3Q87kS_-XyXuSCtbwly3MWK3AuP3NCJ0FkEQWxfLXJGXgiXnQyLVN7RPDWZy5ucXIlsj1XQd1OmuP8fOZNKLiXw/s640/IMG-20200611-WA0009.jpg" width="640" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Tahtsin teha postituse, et mainida, et kui te tahaks iial mulle midagi öelda või ühendust võtta, siis tehtke seda julgelt kas meilides marisaar16@yahoo.com või saatke mulle <a href="https://www.instagram.com/glowince/">Instagrammis </a>sõnum. Olen hiljuti paar sõnumit saanud ja ausalt nii armas on kuulda inimestest, kes mu väikest kirjanurka, mis küll super tihti ei täiene, on aastaid jälginud-järginud. Kõik on olnud imelised inimesed, kes ühendust võtavad ja üsna selge, et kui te mu mõtteid aastaid järginud olete, siis oleme ilmselt üsna ühed inimesed!</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Mainiks ruttu ära, mida keegi just eelmine nädal küsis, kes mind pikemalt jälginud on. Nimelt, olen ma siiani olnud oma eksiga ametlikult abielus. Eelmine nädal panin avalduse sisse ja täna saatsin talle paberid. Ühepoolne lahutus, seega põhimõtteliselt oleks ma pidanud organiseerima kellegi, kes talle füüsiliselt dokumendid üle annab ja ütleb "you've been served!". Ta veel endiselt UKs, seega sain variandi, et saatsin talle meili, mille pean printima, vanduma ja uuesti kohtusse saatma ja siis varsti varsti tuleb ametlik lahutus ja saan lõpuks P'le mehel minna. Juhuu!</div>
Marihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7156351327212009583.post-51295193687157395162020-07-24T16:44:00.001+12:002020-07-25T12:11:20.946+12:00Hetked iseendale<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Emaks olemise juures on kõige raskem minu meelest leida aega endale ja patareisid laadida. Eriti, kui ei ole vanavanemaid ligidal, kelle juurde lapsed kasvõi mõneks tunniks minna võiks. P ei ole iial olnud vastu sellele, et ta vaatab lapsi ja ma lähen tuulutan ennast. Siiski olen ma olnud nii kehv oma-aja võtja, tihti peab ta siiski mind peaaegu uksest välja suruma. Seni on need hetked endale olnud pigem linnapeal poodides käimine ja kohvikus lõunatamas. Karantiini ajal tuli meil oma aja võtmine jutuks ning ma mainisin, et ma hea meelega lihtsalt logeleks ja oleks kusagil omaette. Linnas käik oli alati üsna väsitav, seega on sel alati ka ajaline piirang. P oli just päev enne rääkinud, kuidas ta Sydneys elades tihti lambist hotellides käis, kuna talle lihtsalt meeldis ning sellest tuligi idee, et me saaks üheks ööks võtta hotellituba, et seal lihtsalt puhata. Mõeldud, tehtud!</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjd45Rx2Aa2lDtNxQzpF0aHdUUu_-srQT7pTChSUfihpyOrlkh9VrVe5bxRcCegQkmrsexV14zqMTED-WzsDbnxxxDAjI2_qcyf9BXKc5cs_7Wf9IbGfgCf1BKrT73JmqOEluz3WP12tiiR/s1600/IMG_20200711_162859.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1201" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjd45Rx2Aa2lDtNxQzpF0aHdUUu_-srQT7pTChSUfihpyOrlkh9VrVe5bxRcCegQkmrsexV14zqMTED-WzsDbnxxxDAjI2_qcyf9BXKc5cs_7Wf9IbGfgCf1BKrT73JmqOEluz3WP12tiiR/s640/IMG_20200711_162859.jpg" width="480" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Esialgu mõtlesime isegi, et ehk ma saaks seal terve öö ära olla ja P oli täiesti valmis kodus nii Amberit kui ka Hunterit hoidma, kes mõlemad öösiti korduvalt ärkavad ja vaid minu piimaga uinuvad. Seega tulime välja variandiga, et üürime kahepeale hotellitoa üheks ööks. Mina olen seal check in-i algusest kella 14st kuni 21ni. 7 tundi üksinda! Milline idüll! Mitte keegi ei roni mu otsas, mitte keegi ei vaja mind, keegi ei seisa kõrval ja ei vahi, kuidas ma vetsus käin. Utoopia! Me lastel on hiline ööaeg nagunii, seega P käib mul kell 21 järel, toob meid kõiki koju ja läheb ise hommikuni, kella 10ni, tagasi hotelli oma patareisid laadima. Me ei ole meeletult suures kohas, seega kohalik Distinction hotell on lemmikvariandiks hea vaate, kena toa ja super teenusega. Natukene kulukam, kui niisama tuba kusagil, aga seda nii väärt. Tegelikult nii hull polegi, klubiliikmetena maksab see 150 dollarit öö. </div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjSutZIh8UjLkXqEndyEX1Dop_K7xzsrljy81qKnhozWhjiS5-rAJYvQPet9IKBH_ZeUUacBIu7SDM1NkC9pJSHnreH5RiJXoEDdii_77_2TLe6yJ8rQaegdEO3mCX8yqsK6YDd2yimU9_h/s1600/IMG_20200711_141909.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjSutZIh8UjLkXqEndyEX1Dop_K7xzsrljy81qKnhozWhjiS5-rAJYvQPet9IKBH_ZeUUacBIu7SDM1NkC9pJSHnreH5RiJXoEDdii_77_2TLe6yJ8rQaegdEO3mCX8yqsK6YDd2yimU9_h/s640/IMG_20200711_141909.jpg" width="480" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Oleme seda tänaseks vaid kaks korda teinud, aga ausalt nii mõnus on olnud. Ma alati muretsen head ja paremat süüa, pudel veini. Üritan telefoni võimalikult vähe näppida. Oleme võtnud toad spa-vanniga, seega olen tund aega koos raamatuga vannis vedelenud, kuni ma kuivanud ploomi meenutan. Meil hetkel on vaid dušikabiin, seega eriti luksus. Lisaks avastasin, et viimane üksinda vann oli mul siis, kui ma Cooperit ootasin mis oli üle 6 aasta tagasi. Olen paar korda pärast seda üritanud, aga alati tuleb keegi väike inimene kõrvale nutma ja päris lõõgastuda ei saa. Seega logelen raamatuga vannis, vahin filme, koon, lakin küüsi, naudin! </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Olen tulnud arusaamale, et mulle meeldib üksinda olla. Ma ei ole küll kunangi päris üksinda olnud, aga mulle see ilmselt meeldiks väga. Vanemate kodust kolisin ühikasse, kust kolisin eksmehe juurde, kelle juurest põhimõtteliselt kohe lahku minnes kolisin P'ga kokku ja mul ei olegi päris üksinda oleku aega oma elus olnud. Ma aga nii naudin, kui on hetki, kui ma tõesti üksi olen. See on see, mis minu patareisid laeb. Ma ilmselt elaks hea meelga Tove Janson'i moodi kusagil kivi otsas keset merd, et teistest eemal olla.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Lisaks hotellikülastustele olen paar korda ka lihtsalt linna peal olnud, kui päris hotelli lubada ma ei ole suutnud. All olev pilt oli tunnike restoranis, kus ma ka telefoni hülgasin ja tund aega rahus raamatut lugesin, oma super head vegan-pitsat sõin ja pokaali veini jõin. Nii hea oli!</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgJtbEi9cj0uSGA3NIUqh6n-_LAW7eUaijZf0NRHAKSetD0xIRPorZnEUPNVhwdI4R-yujBG2lHqe2_W6vmU8KXp-krYgwk3c6vrULchAzO5ADVtZizz5ZoCybT1ZcNEvYaGY5l9cVcHKsI/s1600/IMG_20200606_140403.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgJtbEi9cj0uSGA3NIUqh6n-_LAW7eUaijZf0NRHAKSetD0xIRPorZnEUPNVhwdI4R-yujBG2lHqe2_W6vmU8KXp-krYgwk3c6vrULchAzO5ADVtZizz5ZoCybT1ZcNEvYaGY5l9cVcHKsI/s640/IMG_20200606_140403.jpg" width="480" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
Ma armastan oma lapsi ja ma armastan oma meest, aga kurat, üksinda olla on hea. Ma trükin seda lauset, kui Amber mu tisse pigistab ja Hunter kõrval rongiga mängib, haha. Hotelli me vist küll nii pea ei saa lubada, aga väike linnatripp omaette kuluks ära küll ja ma arvan, et ma ei sure isegi siis süümepiinades, kui ma seda aega küsin.<br />
<br />
Mainiks ära, et ülemine pilt oli üsna pärast meie garantii lõppu, kui kõrvuti lauad veel kinni olid ning ees oleva sildi all olevas lauas keegi istuda ei tohtinud. Ja laud edasi olevat P'i endine kolleeg oma lapsega, väikelinna võlud.Marihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7156351327212009583.post-69664434250439923322020-06-13T07:47:00.001+12:002020-06-13T07:47:47.003+12:00Kassipoiss Gatsby<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Kuna meie pere viimane inimbeebi hakkab aina suuremaks ja asjalikumaks saama, siis oli vaja uut beebid. Ma arvan, et inimbeebidest on meil piir täis, seega võtsime endale varjupaigast natukene karvasema loomabeebi, kelle nimeks sai Gatsby.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgy204ZGABMcjyunmwWw5JI1oJjTMJcTy1q5VKa4VwJxYev_neMGK0XzFgvmcIChbGtkhAlK1OM7AaIKCngQud5kc73BNh5zXww0T-RTmG07sfm67UbhEdKGbM5iF_uGllMkjhQDwu9Z9gR/s1600/IMG-20200517-WA0004.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1000" data-original-width="1500" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgy204ZGABMcjyunmwWw5JI1oJjTMJcTy1q5VKa4VwJxYev_neMGK0XzFgvmcIChbGtkhAlK1OM7AaIKCngQud5kc73BNh5zXww0T-RTmG07sfm67UbhEdKGbM5iF_uGllMkjhQDwu9Z9gR/s640/IMG-20200517-WA0004.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
Gatsby harjus meie perega imekiiresti ja nii armas on näha, kui vahvad lapsed temaga on. Hunter ja Gatsby on kohe eriti suured sõbrad, eks nad ole kõige suuremad eakaaslased ka. Cooperil meeldib ka kass süles istuda, kuid mõnel ööl tahab ta oma toa ust kinni, et kass sisse ei saaks. Amberile ei meeldi kassi üldse nunnutada, aga aeg ajalt ta viskab Gatsbyle taga ajamiseks palle ja muid mänguasju, seega päris savi tal pole.<br />
<br />
Varjupaik organiseeris Gatsbyle reisi loomaarstile, et teda steriliseerida, vaktsineerida ja kiibistada. See oli umbes nädal pärast kassi saamist. Cooperile mainisime küll, et viime kassi üheks päevaks ära, aga tal vist läks meelest ära. Viisime kassi ära ja koju tagasi sõites hakkas poiss kõvasti nuttu laskma, kartes, et nüüd kassist ilma jäi. Seletasime ära, et ta peab arsti juurde minema ja homseks tuleb tagasi. Õnneks rahunes ja järgmisel päeval oli nii õnnelik, kui Gatsby tagasi tuli meie juurde. Tunnistan, et endal juba oli natukene tühi tunne kodus, kui karvakera polnud. Talvel on maja ju külm ja nii hea, kui üks soe keha lisaks voodis sooja annab :)<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiB1k_-BDylpfrXtwByoBhCeeZ1jv0bbYcU2tVuqBtfULFS6WQpgMSAvw7B2q0CjfO6NrJKQ9Qxca3xQApgt-UogsfqWlsg7KWDMLHIglGhX4z_kKoVi0y5E5OsCRKjwBuXVpieW3oUniBm/s1600/IMG_20200612_124746.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiB1k_-BDylpfrXtwByoBhCeeZ1jv0bbYcU2tVuqBtfULFS6WQpgMSAvw7B2q0CjfO6NrJKQ9Qxca3xQApgt-UogsfqWlsg7KWDMLHIglGhX4z_kKoVi0y5E5OsCRKjwBuXVpieW3oUniBm/s640/IMG_20200612_124746.jpg" width="480" /></a></div>
<br />Marihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-7156351327212009583.post-42044886833451339912020-06-13T07:36:00.001+12:002020-06-13T07:36:15.404+12:00Tagasi normaalsusesseUus Meremaa on koroonaviirusest võitu saanud ning meie igapäevaelu on taaskord piiranguteta, va rahvusvaheline reisimine. Cooper ja Amber läksid kooli-lasteaeda tagasi nüüd juba kolm nädalat tagasi, kui meil veel 2. tase oli. Sellel ajal oli vaid käputäis haigeid terves riigis, tundsin turvaliselt. Mõlemad lapsed olid nii õnnelikud, et tegemist jälle said. Cooper küll vist oleks elu lõpuni kodune, aga isegi tal oli tore jälle teiste lastega mängida ja rohkem tegevuses olla. Esialgu kartsin, et ehk Amber võõristab natukene lasteaias, kuna ta seal enne garantiid vaid kaks kuud käis. Kuid ei, esimesel päeval jooksis ta elevusega mängima ja lehvitas head aega. <div>
<br /></div>
<div>
Tänaseks päevaks pole meie riigis enam ühtegi haiget, juba mõni päev. Uusi haigusejuhtumeid pole 21 päeva olnud. Kokku oli meil 1504 juhtu, millest 1154 kinnitatud (number, mis WHOsse sadeti) ja teised võimalikud juhud. Koroonaviiruse tõttu suri 22 inimest. Rahvaarv on 5 miljonit, mille juures väga ilusad väikesed statistilised numbrid.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Hoiame nüüd varbaid ja pöidlaid, et mingi meeletu uus laine ei tule. Järgmine samm oleks piiride vähene avamine, eks näis, kuidas see läheb. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Range kodune garantii meie jaoks küll üliraske polnud, kuna me nagunii kodused inimesed ja suhtlusringkonda kui sellist ei ole. Kuid kolme püsimatu lapsega 24/7 on ikka väsitav. Vaid ühega nädala sees päeval kodus olla on tõeline puhkus. Elamine saab aeg ajalt paariks tunniks korda ja mõnel päeval saan ma lausa koos Hunteriga uinaku teha lõuna ajal.</div>
<div>
<br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXbtKvxdvgBwu8nJAQOC2tBW6W6k2h-zOyRUvkXxzZpQVaQXdCGtU_DKqAZFr81WQ-GXiRRc8ebXyfdOc70kk7cK8x6sFFIqWc5HvbzoAAXsS82FEuExBXutRny8J0MDudLeJ3C4v580SD/s1600/IMG_20200520_133959.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1201" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjXbtKvxdvgBwu8nJAQOC2tBW6W6k2h-zOyRUvkXxzZpQVaQXdCGtU_DKqAZFr81WQ-GXiRRc8ebXyfdOc70kk7cK8x6sFFIqWc5HvbzoAAXsS82FEuExBXutRny8J0MDudLeJ3C4v580SD/s400/IMG_20200520_133959.jpg" width="400" /></a></div>
</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
Marihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7156351327212009583.post-29295631543036357672020-05-05T06:49:00.001+12:002020-05-05T06:49:23.865+12:00Kuidas ma oma lastele riideid ei osta<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Kunangi ei sallinud ma teise ringi riideid üldse. Ehk seetõttu, kuna enamus mu enda riideid tulid kaltsukatest ning kuigi ma teadsin, et neist saab väga korralikke asju, kui tekkis võimalus kõik uued asjad osta, seda ma ka tegin. Ehk just see nimetus "kaltsukas" tekitab vastumeelt. Nii UKs kui ka siin Uus Meremaal on teise ringi poed alati mingi heategevusorganisatsiooniga seotud, kellele kõik tulu läheb.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Just lastele keeldusin ma pikalt teise ringi asju ostmast-saamast. Cooperil ja Amberil olid vaid uhiuued riided pikalt. Kuid siis oli meil kaks sissetulekut ja ainult kaks last. Nende väga korralikud riided ma samuti müüsin või andsin ära, aga ise neid ostma ei hakanud. Vaid Amberiga hakkasin ma mingis eas siinsetes humanates käima ja talle vahvaid kleite ostma, kuid tavaliselt ma peale kleitide väga palju rohkem ei uurinud laste riietest. Täiskasvanute omadel käisin paar tiiru üle ja sain väga väga kenad ja korralikud pluusid väga väikese raha eest ja eks nii see vaikselt hakkas.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Kui ma Hunterit ootasin, siis keegi pakkus Facebookis kasutatud riideid esimeseks eluaastaks $20 eest. Mõtlesin, et proovin sedasi pimesi ostmist. Ja vau! Suur kastitäis riideid ja nii korralikud! Keegi teine pakkus siis portsu vastsündinu riideid täiesti tasuta. Päris uhiuue beebi riideid oleks juurde vaja olnud, seega võtsin selle pakkumise ka vastu. Ja jälle oli tegemist ülimalt korralike riietega. Seega, enne Hunteri sündi oli tal korralik kapp riietega olemas ja nende jaoks ma ise kulutasin väga minimaalselt.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Mainiks ära, et siin antakse tasuta asju väga tihti ära. On neid, kes müüvad, aga ka neid, kes väga tihti lihtsalt annavad ära. Oleme ise samuti teinud näiteks kolides. Nii riideid, mööblit kui ka muud kraami. Enamasti käib see Facebooki kaudu, nii eraldi tasuta andmise (pay it forward, mis tähendab, et kellegi heateo tasuks teed ise kellelegi teisele edasi heateo) gruppides kui ka kohalikes emmede gruppides. Tuleb vaid silmad lahti hoida ja õigel ajal jaole saada.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Sedasi olengi ma hakanud meie lastele riideid saama täiesti tasuta. Kõik mis neile väikeseks jääb ja veel korralik on, läheb järgmistele edasi admiseks. Mõned üksikud riided siit sealt olen neile ostnud ka ning need panen tavaliselt ka edasi andmise pakkidesse, et järgmistele kasutajatele rõõmu teha. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Näiteks kui me Whangareisse tagasi kolisime oli meil väga minimaalne garderoob. Küsisin ise julgelt kohalikust emmede grupist, et kas kellegil oleks midagi ära anda või soodsalt müüa, sest muidugi on kõigil lastel samal ajal kasvuspurt. Mõne jaoks oleks ehk küsimine ülimalt piinlik, aga seda samuti tehakse siin nii tihti ja see on nii tavaline. Mainiks ruttu ka ära, et lapsed käivad siin kõik üldiselt üsna suvakalt riides ning lasteaias käiakse meelega vanemate ja rokasemate riietega, sest need saavad mustaks nagunii. Suurlinnades on see raudselt teistmoodi ja on meie vähe chillimas linnas ka neid, kes lapsed uhketes riietes lasteaeda saadavad ja siis kasvatajatele ütlevad, et nood silma peal hoiaks, et laps mustaks ei saaks. Mis on ju üsna jabur. Igatahes, küsisin ja vaid paari inimese käest sain NII palju asju ja nende eest nad midagi ei soovinud. Pakkisin meie väikeseks jäänud riided kokku ja andsin samuti edasi.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Näiteks eile just pakkus üks naine 2aastase poisi riideid ära anda. Hunter on meil hetkel umbes 18-24kuu riietes, mõned üksikud esemed on täpselt 1aastase suurusele, kuna ta on nii pontsu. Saime sellise hunniku:</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiDI3PgqLVDZQdlXzKk62YN6jFCqYKzsO96hbRkVnCoibEtNQRoIEeb_zDtB7CmXOg6JcAiVqfVStM-a9Jezo68wZgJLiCMDc9MPn8_kCPBPp8EjeV1VLdUQSlzxwLtedO7TxhzqJcy63e6/s1600/IMG_20200504_151915.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiDI3PgqLVDZQdlXzKk62YN6jFCqYKzsO96hbRkVnCoibEtNQRoIEeb_zDtB7CmXOg6JcAiVqfVStM-a9Jezo68wZgJLiCMDc9MPn8_kCPBPp8EjeV1VLdUQSlzxwLtedO7TxhzqJcy63e6/s320/IMG_20200504_151915.jpg" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Sorteerisin läbi ja paar asja läksid ära viskamisele, kuid enamus olid väga väga korralikud. Mõned lähevad juba nüüd selga ja enamus ootavad veel paar kuud kasvamist, kuid vähemalt oleme järgmiseks kasvuspurdiks valmis. Ja lähipäevil saan jälle meie väikeseid riideid sorteerida ja neist lahti saada.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Kuna ma ei ole pea kolm aastat tööl käinud ja midagi sisse ei too, siis ma ise tunnen, et see on vähemalt minu viis panustada meie majapidamisse. Väga vaesed me ei ole hetkel, kõhud on täis ja maksud makstud, aga ega me päris priisata ka ei saa. Lisaks on taaskasutuse teema mulle aina rohkem hingelähedane ja ma tunnen hästi, et ma ei osta hulga masstoodetud riideid, sest need oleks ainsad, mida meie eelarve lubada saaks. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Samuti teen natukene koostööd ühe üsna uue heategevusorganisatsiooniga meie linnas, mis päästab kangaid-riideid prügimäele minekust. Teeme omakorda koostööd kohaliku Salvation Armyga ning sorteerime läbi riided, mis nad muidu prügimäele saadaks. Tihti on neist väga korralikke asju, kus vaid väike auk või väike plekk või puudub nööp. Meil on grupp vabatahtlikke, kes neist siis midagi uut teeb või nad ära parandavad. Mõned riided, kusjuures, on lihtsalt täiesti korralikud ja meie jaoks arusaamatu, miks nad äraviskamisele mõeldud on. Kuid selle jaoks me neid päästamegi! Palju läheb asju teistele heategevusorganisatsioonidele ning vabatahtlikud ise saavad ka mõned esemed, kui midagi silma jääb. Oma mudilastele olen sealt paar asja saanud. Näiteks Amberile ühe talvejope, mille sisemine vooder oli natukene katki, kuid väljastpoolt oli väga korralik. Parandamine võttis mul mingi 5 minutit ja lapsel jope olemas. Veebruaris avasime just oma väikese poekese ka, kus me ümbertehtud esemeid müüme ja algus, enne koroonat, oli väga edukas. Minu panus on ribadeks lõigatud t-särkidest uute asjade tegemine, heegeldan ja koon neist igasugu asju. Paar naist teevad sama ning õmblejaid on meil ka üsna mitu. Vahva seltskond ja me teeme midagi head, mis on super.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Lõpetuseks mõned pildid näitamaks, mida lapsed siis kannavad ka. Päris kaltsakad nad ei olegi :)</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjeJZuaa4w9DHrCT5D4lj7cEXZayCZop_2CiwjVopRaGwSydcEL0ABAB3KzHW6d0MIxw_M03gpLSSvx0r0C-g0V5bXUD4iZ4zplo-MUbxDs55t9H9Py2qzg5Kwna-zmypBOWkW0POhbfmi9/s1600/IMG_20200424_114025.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjeJZuaa4w9DHrCT5D4lj7cEXZayCZop_2CiwjVopRaGwSydcEL0ABAB3KzHW6d0MIxw_M03gpLSSvx0r0C-g0V5bXUD4iZ4zplo-MUbxDs55t9H9Py2qzg5Kwna-zmypBOWkW0POhbfmi9/s400/IMG_20200424_114025.jpg" width="300" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7SdATkXg_vNC1WvSEYr88KOVeH_ThqyAjuzrkBxQARGBnjPuzuiCiYSwYhUiMnopq-ZfY0185nTDovHOWDu_7JS4rD7pV_xmpHH98BjbN4Qq7seWf9Bm8qhGwX4AA8DGsVVFef6D1JKgZ/s1600/IMG_20200418_124129.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7SdATkXg_vNC1WvSEYr88KOVeH_ThqyAjuzrkBxQARGBnjPuzuiCiYSwYhUiMnopq-ZfY0185nTDovHOWDu_7JS4rD7pV_xmpHH98BjbN4Qq7seWf9Bm8qhGwX4AA8DGsVVFef6D1JKgZ/s400/IMG_20200418_124129.jpg" width="300" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjhGMg6-SbIJZI47RIKcg-z2sT4EAdq8AWyc_-8gL1D9tTKpc_GfB1MrW03k1xAYsddFqjMXAKQRkRsD_tr6Q0A8LPAWVKx2wtKYjWzWNKTA_qn_k8Hxe6J1OaQ73c7ax-uu85yXJfHLayz/s1600/IMG_20200408_132558_1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjhGMg6-SbIJZI47RIKcg-z2sT4EAdq8AWyc_-8gL1D9tTKpc_GfB1MrW03k1xAYsddFqjMXAKQRkRsD_tr6Q0A8LPAWVKx2wtKYjWzWNKTA_qn_k8Hxe6J1OaQ73c7ax-uu85yXJfHLayz/s640/IMG_20200408_132558_1.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhcnvs95Kv04FRekGHnpBBFDYw9zXzV3HXiqcwu6t8TP8olioUUA68-xWn23yAo1RSZHTV7TRPkTtwV6l7iUzWM-OmucZ2vmz3KsYalOcac9Pgu9KeFYPPoDGJzgzWbksBlo1UhgNPDTSea/s1600/PhotoGrid_1586306441800.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1201" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhcnvs95Kv04FRekGHnpBBFDYw9zXzV3HXiqcwu6t8TP8olioUUA68-xWn23yAo1RSZHTV7TRPkTtwV6l7iUzWM-OmucZ2vmz3KsYalOcac9Pgu9KeFYPPoDGJzgzWbksBlo1UhgNPDTSea/s400/PhotoGrid_1586306441800.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi5cadrGxpPCplOTKXNUHtJQkdmUVIdO3gS-VQLk_bI0qFTpO_mGbHYy2hFTFY2sThxn6X31JlKS0iOdw0oTqCs_inshBfK1ERXOFlyFkq5tSTZhg5U9n1WrrCkjWyGtF-JHHKzI9ksvaNW/s1600/IMG_20191201_111503.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi5cadrGxpPCplOTKXNUHtJQkdmUVIdO3gS-VQLk_bI0qFTpO_mGbHYy2hFTFY2sThxn6X31JlKS0iOdw0oTqCs_inshBfK1ERXOFlyFkq5tSTZhg5U9n1WrrCkjWyGtF-JHHKzI9ksvaNW/s400/IMG_20191201_111503.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
Marihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-7156351327212009583.post-68493748500723788252020-04-25T08:55:00.000+12:002020-04-25T08:55:23.524+12:00Iseennast leides<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Kui naine saab emaks, siis tihti tuleb teemaks, kuidas nad ei taha oma endist ennast kaotada, kuidas nad ei tunne nagu vana "mina" või kuidas nad mingil hetkel selle vana "mina" taaskord leiavad. See on minu meelest sama jabur, kui raseduseelse figuuri võimalikult kiire taastamine, sest olgem ausad, pärast rasedust ja lapse saamist ei ole mitte midagi enam endine. Kuidas saab olla sinu "mina" täpselt see, mis ta ennem oli, kui sul on juures hing, kelle eest hoolt kanda. Enamasti peaks prioriteedid ikka täiesti muutuma ja see on täiesti normaalne. Muutus ei ole halb! Me ei pea olema täpselt sama mõtteviisiga 30selt kolme lapse emana, nagu me olime 20selt vallalisena. Mitte, et me 20selt halvad oleks olnud, pigem täiesti normaalsed 20sed. Kuid muutust ja arengut peaks pigem tähistama ja nautima, mitte arvama, et maailma lõpp on, et me pole vanad "minad".</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJRWZglqaACRo6mlGiNYgam7SM_ZOewztOEoyl-OeQv9CgvMFwGOUrYw6p1rpnzv42je1v3z4B-bgUoKVTPCjyBtlfTv7RqdOYJ_Iq_ThrJliZXEaCeAPJl54bV6zS1iLve6nuTz1LYeVj/s1600/Mari-+blurred.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="778" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJRWZglqaACRo6mlGiNYgam7SM_ZOewztOEoyl-OeQv9CgvMFwGOUrYw6p1rpnzv42je1v3z4B-bgUoKVTPCjyBtlfTv7RqdOYJ_Iq_ThrJliZXEaCeAPJl54bV6zS1iLve6nuTz1LYeVj/s640/Mari-+blurred.jpg" width="308" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Viimaste kuude jooksul olen ma hakanud palju rohkem tähelepanu pöörama enda "minale". Pere pisim aina kasvab ja reaalsus on see, et ühel päeval ma enam ei ela selles beebimullis ja ei ole lihtsalt ema. Aga kes ma siis olen? Mis on see, mida ma hindan? Mis teeb mind tõeliselt õnnelikuks? Tunduvad nagu üsna lihtsad küsimused, aga kui neile tõsiselt keskenduda, siis nad nii lihtsad ei olegi. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Tegin Myers-Briggsi isiksusetesti, mille tulemus minu jaoks oli INFJ. Uurisin just, et see test on täiesti eesti platvormidel ka olemas, ning selle saate teha <a href="https://www.perzonality.com/et/isiksusetuubi-test/">SIIT</a>. INFJ on selle lehe järgi <a href="https://www.perzonality.com/et/sudametunnistusega-humanist/">"Südametunnistusega humanist"</a>. Lingitud artikkel on üsna lühike, aga inglisekeelseid kirjeldusi lugesin tõsiselt süvenedes rohkelt. Tore oli kogeda äratundmisrõõmu ja arusaamist. INFJ on nimelt üks haruldasemaid isiksusetüüpe, mis seletab, miks ma nii tihti tunnen, et ma ei ole teistega samal lainel. Seda on raske seletada, aga ma tihti tunnen, et ma ei sulandu seltskonda. Ma ei oska, ja tihti ei taha, n-ö väikejuttu teha. Mu huvid on tihti teistest väga teised. Mind tihti lihtsalt ei huvita, kuidas kellelgi suvalisel läheb, mis tähendab, et sõprussuhteid luua on mul üsna raske. Samas ma ei tunne, et mul olekski palju sõpru vaja. Ma naudin üksi olemist ja mul on mu pere, kellest täiesti piisab, mul ei ole rohkem selliseid lähedasi inimsuhteid vaja. Kui nad juhtuvad, on tore, aga ma ei VAJA, et mul rohkelt sõpru oleks. Ei, see ei tähenda, et ma eriline oleks, ma olen lihtsalt teistmoodi. Emotsionaalne introvert, kes tunneb palju ja mõtleb pisiasju üle. Nii vabastav oli aga mõista, et ma ei ole katki ja ma ei ole imelik, et ma rohkem teiste moodi ei ole. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_jYlYV8rkQhJt9xX1jWdhRSAeJsVxbrIDtmrNo1h8do9AUORz1_wOvo3JK9CaGsTrlFln49opcHa6sseWzosOMvne7XXYr_tp7woAiPIfMeKZ73hNvxvkpfhZbzEDHil0_k8L8XXCDch-/s1600/Sarah+Kuhn+INFJ+Woman+on+Instagram_+%25E2%2580%259CConfession+time_++%2523infj++%2523infjlife++%2523infjproblems++%2523infjpersonality%25E2%2580%259D.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="612" height="313" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_jYlYV8rkQhJt9xX1jWdhRSAeJsVxbrIDtmrNo1h8do9AUORz1_wOvo3JK9CaGsTrlFln49opcHa6sseWzosOMvne7XXYr_tp7woAiPIfMeKZ73hNvxvkpfhZbzEDHil0_k8L8XXCDch-/s320/Sarah+Kuhn+INFJ+Woman+on+Instagram_+%25E2%2580%259CConfession+time_++%2523infj++%2523infjlife++%2523infjproblems++%2523infjpersonality%25E2%2580%259D.jpg" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Isolatsiooni alguses registreerisin end tasuta lühikursusele nimega Budism ja Moodne Psühholoogia, Princetoni Ülikooli kaudu. Olen väga hakanud tähele panema, kuidas midagi nagu suunab edasi ja et ehk juhus ei olegi alati juhus. Nimelt üks koolikaaslane, kelle sotsiaalmeedia postitusi ma tavaliselt ei märkagi, jagas <a href="https://www.freecodecamp.org/news/ivy-league-free-online-courses-a0d7ae675869/">linki </a>tasuta mainekate ülikoolide internetikursustele. Vaatasin nimekirja, mõtlesin, et kui lahe, aga selleks mul raudselt aega ei ole. Kuid meelest ei läinud ning registreerisingi end lõpuks ülalmainitud kursusel. Ma ei teagi, miks ma selle valisin. Psühholoogia mulle meeldib, aga budismist ma eriti palju ei teadnud. Kuid hakates kursust läbima oli tõeline lambipirni hetk, et budism on nii sarnane sellele, mida ma hindama olen hakanud, nagu lihtne elu, minimalism jne. See on lihtsalt nagu samm edasi samas teemas.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Ei, ma ei hakanud üleöö budistiks, aga selle kohta õpin ma edasi ja see tõesti võlub mind. Usust õppimine ei tähenda ka seda, et ma iga päev tundide viisi selle kohta loeks, vaid siis, kui ma selleks aega leian, mida mu mudilaste kõrvalt meeletult ei ole. Samas mulle meeldib, et mul on siis aega selle kõige üle mõelda. Leidsin ka eesti keeles päris hea sissejuhatuse budismi huvilistele - <a href="https://www.budakoda.ee/sissejuhatus-budismi/tee/">SIIT</a>. Kõike ma järgima ei hakka, kuid mitmed selle mõtteviisid tahan ma enda puhul rakendada küll. Sellest kõigest rohkem, kui ma rohkem ise mõistan. Mediteerimist ja joogat tahan ka väga proovida, aga 24/7 lastega koos olles on need veel võimatud. Üks hommik proovisin ühte superlihtsat ja lühikest joogavideot. Nii kui lapsed nägid, et ma midagi teistmoodi tegin, ronisid nad mul sõna otseses mõttes seljas. Iseenesest liigutused mulle meeldisid, aga kahjuks jah hetkel ei ole seda omaette olemise aega. Kuid ma uurin selle kohta edasi ja küll kunangi tuleb ka aeg, kui ma oma päeva rahuliku joogaga alustada saan ja päeva rahustava meditatsiooniga lõpetada saan. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Samas mõistsin, et minu jaoks on kudumine-heegeldamine nagu omaette meditatsioon. Kui ma tunnen end pingelisena, siis need tegevused maandavad mind väga hästi. Neid tehes ma tihti ei mõtle maast ja ilmast vaid keskendun käesolevale tegevusele ja puhkan hinge.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvvKFtuS9budvvl8s8Ixo_eFHYOC0riXIScYR7PQYQu7_G9fAcxS8JPis47zwZe3E7JA7wASB9h3f1aoovR4-glUw1xF733hFZDs9QsKeoLdI5TFT0tE5GGP1mcm6uYXhmYIBMLV16Ywgc/s1600/Mari-9.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="778" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvvKFtuS9budvvl8s8Ixo_eFHYOC0riXIScYR7PQYQu7_G9fAcxS8JPis47zwZe3E7JA7wASB9h3f1aoovR4-glUw1xF733hFZDs9QsKeoLdI5TFT0tE5GGP1mcm6uYXhmYIBMLV16Ywgc/s640/Mari-9.jpg" width="308" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
See teekond oma sisemaailma avastades ei ole alati lihtne. Tuleb võtta samm tagasi ja mõista, mis on meie head ja vead ja kuidas neid kõige paremini rakendada. Kuid see teekond end avastades on põnev ja väga positiivne.</div>
Marihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-7156351327212009583.post-31011891533245351962020-04-03T08:04:00.003+13:002020-04-03T08:04:40.560+13:00Koroonapäevik Uus Meremaalt<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiODWu-PIvgK7E_OUbKi5dkPqFuhiXB3pu3nNBoChduj90O9Le9zkyW3ssCt159F2Wqj6YkrOfgwHT_jB_osMcEuYSQwrdqgWZETTonAz-D029TwUMbA3K2d-XJDPbqn57c61AbOB-14x56/s1600/IMG_20200328_092106.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiODWu-PIvgK7E_OUbKi5dkPqFuhiXB3pu3nNBoChduj90O9Le9zkyW3ssCt159F2Wqj6YkrOfgwHT_jB_osMcEuYSQwrdqgWZETTonAz-D029TwUMbA3K2d-XJDPbqn57c61AbOB-14x56/s640/IMG_20200328_092106.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Lammas all paremas nurgas.</td></tr>
</tbody></table>
Ajaloo huvides ei saa mitte kirja panemata jätta preagusest COVID-19 pandeemiast. Täitsa lõpp, mis meie elu jooksul ikka toimub, tõeline ajalugu. Ja üsna hirmus ajalugu.<br />
<br />
Esimesi uudiseid sellest lugeda oli üsna absurdne. Tollal polnud meil siin maakera kukla all veel ühtegi tuvastatud haiget, kui Hiinas oli hullus ja Euroopas viirus aina rohkem levimas. Siis hakkasid vaikselt tulema, esmalt 5 juhtu, paar veel, mõni päev ei ühtegi. Pikalt olid nendeks vaid sisse reisinud inimesed. Tänaseks (3aprillil) on testitud ja kinnitatud haigeid 723 ja vaid üks surm. Paranenud on üle 90 inimese, mis on samuti super.<br />
<br />
Me olime väga heas positsioonis selles mõttes, et saime teiste riikide peal näha, mis toimub ja meie riigil oli aega selleks valmistuda. Mistõttu kuulutatigi meil üsna varakult välja neljas tase ning kõik läks lukku. Esmalt suleti koolid-lasteaiad, mõni päev hiljem tuli pommuudis, et kuulutati välja tase 3 ja kahe päeva pärast tuleb tase 4 (see oli siis 25märtsil, mu nimepäeval, ning vähemalt 4 nädalaks). See tähendab, et kõik peavad olema oma kodus (va hädavajalike tööde tegijad) ja vaid hädavajalikud teenused on saadaval. Kodu ja selles olevaid inimesi kutsutakse siin mullideks ja teiste mullidega kokku saada ei tohi. Politseil on võim inimesi arestida, kui nood mingeid kokkusaamisi korraldavad. Üldiselt loetu põhjal on meil üks karmimaid garantiine. Kõik aga selleks, et viirus võimalikult ruttu kontrolli alla saada ning et me võimalikult ruttu tavaellu naaseda saaks. Ma olen sellega isiklikult väga nõus.<br />
<br />
Toidupoed on muidugi avatud, kuid neiski on suured piirangud. Mina ise poes käinud ei ole, P on garantiiniajal selle töö enda peale võtnud. Esmalt lubatakse poodi vaid teatud arv inimesi, mis tähendab, et poodide uste taga on enamuse aja pikk pikk järjekord, sest inimestel peab 2 meetrit vahet olema. Meie ostame oma toidud enamasti Pack N Save poest, kuhu väga kiirelt lisati kaitse-ekraanid töötajate ja ostjate vahele ning igasugu lisaseinad. Väga super minu meelest. Hullu ostlemist tuli siin samuti ette, mistõttu on enamustel asjadel kahe asja limiit. Mis tähendab küll näiteks, et meie pere peab tihedamini poes käima. Kaks pätsi saia kestab meil maksimum 2 päeva. Samuti joome me sojapiima ja see tuleb vaid liitrites pakkides. Külmikut meil hetkel ei ole, kuna liha ja muid loomseid tooteid mitte tarbides oleks meil see üsna tühi. Sojapiima alati tarbime päevaga ära ja riiulil olles on see täiesti okei. Jahu on küll üks asi, mida pole nädal otsa kusagilt poest leidnud. Täitsa hulluks ajab, sest ideaalne aeg lastega küpsetamiseks ja emotsioonide ära söömiseks. Üks päev küll lasksin kaerahelbed läbi köögikombaini ja tegin ise jahu, et õunakrõbetikku teha. Leidlik peab olema ja väga hea tuli välja. Lisaks, kui P toidukraami koju toob, siis ma alati puhastan selle antibakteriaalse vahendiga üle. Igaks juhuks.<br />
<br />
Mida me siis teha tohime? Mitte eriti palju! Kodust välja võib minna jalutama vaid kodu ligidal, kuhugi terviserajale või randa selleks sõita ei tohi. Enamus poed on kinni, osta saab vaid eluks vajalikke asju. Esmalt olid ka kõik riiete poed kinni, kuid nüüd mõned internetipoed tehakse lahti, sest talv tulekul ja eks selleks ole riideid vaja. Toidukohad on endiselt suletud, kiirtoitu kusagilt endale koju tellida ei saa. Mul oli kogemus üks päev apteegis käia, mis oli üsna ulmeline. Hunter sai endale väikese infektsiooni ning arstiga telefoni teel konsulteerides saatsid nad retsepti apteeki, kust ma kreemil järgi käisin. Apteeki sisse ma ei saanudki, neil oli laud ukse peal ees, töötajatel kindad käes ja maskid ees. Küsiti mult ukse peal, mida soovin ning toodi see kätte. Väga sürr oli.<br />
<br />
Kuna me oleme muidu väga kodune pere nagunii, siis muidu see meid väga hulluks ei aja. Meil on piisavalt suur maja, et kõigil on ruumi. Meil on oma väike aiake, kus lapsed ringi joosta saavad ja kus me värsket õhku nautida saame. Sel ajal korteris istumine oleks küll surm. Õnneks ilmaga on meil ka vedanud ning mõnus 23-24kraadine sügisilm päeval. Cooperile on seletatud küll, miks me kodus oleme, aga tal on sellest üsna savi. Ega me kodus sellest liialt ei räägi ja teda seetõttu ärevaks tegema ei hakka. Koolist on tal õppimist kodus ka, kuid pigem on see, et tee palju jõuad. Iga päev kindlaid asju tegema ei pea. On paar vihikut kirjatöö ja matemaatika jaoks ja mõned raamatud lugemiseks. Väga lastesõbralik variant. Palju ma tal ei käse teha ja kahe teise puugiga on see raske ka, kuna nad on alati seljas ja ma ei saa kahjuks suurema poisiga lihtsalt istuda ja õppida. Muidu mulle see meeldiks, kui saaks temaga vaid rahulikult istuda.<br />
<br />
Kolme lapsega kodus muidugi sel ajal igav ei hakka. Hoopis vastupidi, pärast oleks puhkust vaja! Teen interneti kaudu tasuta kursust ka lihtsalt huvi pärast, teemaks Budism ja psühholoogia. Väga põnev. Üldse olen sel perioodil hakanud rohkem uurima vähe hingelisemate teemade kohta, nagu näiteks Budism, mediteerimine jne. Minimalism ja lihtne elu on mulle paar aastat hingelähedased olnud ning tundub väga õige järgmine samm. Päris Budistiks ma üle öö ei hakka, kuid neil on palju väga häid õpetusi, mida oma elus rakendada. Mediteerimist ma samuti veel proovinud ei ole, kuna mul lihtsalt ei ole üksinda aega hetkel. Harva saan isegi vetsus üksinda käia! Kuid loen ja õpin ja küll kunangi proovin ära ka.<br />
<br />
Tänaseks poolteist nädalat oldud, kaks ja pool vähemalt veel, kui just seda perioodi ei pikendata. Saame vabalt hakkama :)Marihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7156351327212009583.post-60386948231095236092020-04-03T07:16:00.000+13:002020-04-03T07:16:09.100+13:00Kuuene Cooper<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Meie kõige suuremal pisikesel oli ka lõpuks sünnipäev ning nüüd on ta juba kuuene. Vaadates alumist pilti, küll on alles kasvanud! Selle karu tõi P talle päev pärast sündimist, kui ta meile haiglasse järgi tuli. Amber ja Hunter ei saanud midagi, esiklapse rõõmud.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjIvtMpN33OpUvr20iggeuYOU1C_3MNmb4sWlJEUuYaQC7_ejrt1BH6hOFrcWJGaHLVOSCFlrzmU6CDnbfoh8ner8cmjQfJHtCdZndQYXIMiPDW9wE7FnMJkpMNPVRXJTMhBCNaFdV3-NNM/s1600/PhotoGrid_1584938266554.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1280" data-original-width="1600" height="512" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjIvtMpN33OpUvr20iggeuYOU1C_3MNmb4sWlJEUuYaQC7_ejrt1BH6hOFrcWJGaHLVOSCFlrzmU6CDnbfoh8ner8cmjQfJHtCdZndQYXIMiPDW9wE7FnMJkpMNPVRXJTMhBCNaFdV3-NNM/s640/PhotoGrid_1584938266554.jpg" width="640" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Päris pidu pole Cooperil endiselt veel kordagi olnud. Pole peret ligidal ja ta pole veel ühes koolis piisavalt pikalt olnud, et sealt sõpru koju kutsuda. Koolis on ta nüüdseks jälle veebruari algusest saadik käinud. Meil on kodu ligidal kolm kooli, mis on jalutuskäigu kaugusel, sest ma ju endiselt ei sõida. Üks tavakool ja kaks kirikukooli. Tavakool meile ei sümpatiseerunud. Katoliiklik kool on üks linna parimaid algkoole, kuid neil polnud vabu kohti mitteusklikele. Viimane valik oli Seitsmenda Päeva Adventistide kool. Tegemist pisikese ja koduse kohaga, umbes 40 õpilast (1-8klass), kuhu tundsime, et Cooper oma natukene õrnema hingega sobiks hästi. Maksab natukene, aga see on seda väärt. Tal tekkisid väga ruttu oma sõbrad, kuigi enamus õpilasi mängivad tihti koos. Õppimine läheb samuti hästi, ta õpetaja on korduvalt maininud, kui hästi ta loeb. Oleme selle valikuga väga rahul.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhoZ54RvTKBOAwC5rlkSSU765g2znGi2ZQFyhtzgQMhoiLQHT4kS8Vxq00sbxZBreSmVBoos9UpS-6YVm0xnzyWEnWYtHv2wbYe5XrZnvbNOlPcsR99MZr2-Gu4-TODBGf60d_ufDcbA8VB/s1600/IMG_20200322_194717.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhoZ54RvTKBOAwC5rlkSSU765g2znGi2ZQFyhtzgQMhoiLQHT4kS8Vxq00sbxZBreSmVBoos9UpS-6YVm0xnzyWEnWYtHv2wbYe5XrZnvbNOlPcsR99MZr2-Gu4-TODBGf60d_ufDcbA8VB/s640/IMG_20200322_194717.jpg" width="480" /></a></div>
<br />
Kuuene Cooper on endiselt toiduga ekstreemselt valiv. Seega kooki sünnipäevaks ei saanud, kuna ta ei söö ühtegi kooki. Selle eest, minu rõõmuks, meeldivad talle minu kaneeliküpsetised ning õige pool-eestlasena tellis ta endale hoopis kringli pidupäevaks. Tähtsale päevale kohaselt tegin selle kuuekujulise.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQDq2u7y5_BWhF8d9vCjlqbNROHK80JBZWzMVQ8TiOMtr6mjajtfQyFEvOPSasSPJ36xc9DAHwlU_P8Qr63v3F7HusXUtFG1sUcaF8FGLee4bev7K9NFtNowm9bUCb1wiwcfoqwoZ3ktb7/s1600/IMG_20200323_173034.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQDq2u7y5_BWhF8d9vCjlqbNROHK80JBZWzMVQ8TiOMtr6mjajtfQyFEvOPSasSPJ36xc9DAHwlU_P8Qr63v3F7HusXUtFG1sUcaF8FGLee4bev7K9NFtNowm9bUCb1wiwcfoqwoZ3ktb7/s640/IMG_20200323_173034.jpg" width="480" /></a></div>
<br />
Milline kuuene Cooper on? Esmalt mainiks ära, et me iga päev imestame, et kuidas ta meil nii hästi välja kukkunud on. Eriti kui ta väiksema õe ja vennaga tegeleb. Ta on nii rahulik ja leplik nendega, aitab hea meelega jne. Tõeline super suurem venna. Muidu ongi üsna asjalik meil, kuigi ega ma palju tal teha ei käse kodus ja naudib lapsepõlve.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjzMePFx2JCdMswV0KwI0Lkoqx3hFncca15pVKuRAQZtTzhgfUbFZ2tAok6z4HwMnHcyurqyjffIOpMTiTPq5pgWl_NpVt7kk0YnGcr5IKihAMuH4SZ1ZkDTZc8S9iY1Ihwz9G7YfPVg7bV/s1600/IMG_20200323_172924.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjzMePFx2JCdMswV0KwI0Lkoqx3hFncca15pVKuRAQZtTzhgfUbFZ2tAok6z4HwMnHcyurqyjffIOpMTiTPq5pgWl_NpVt7kk0YnGcr5IKihAMuH4SZ1ZkDTZc8S9iY1Ihwz9G7YfPVg7bV/s640/IMG_20200323_172924.jpg" width="480" /></a></div>
<br />
Huvidest meeldivad talle eelkõige videomängud ja superkangelased. Kui väiksena oli ta suur autode fänn, siis nüüdseks on tal neist sügavalt ükskõik. Tal on imeline kujutlusvõime, mida ka ta õpetajad korduvalt maininud on. Tihti teeb ta ise jutukesi, mis tähendab, et ta läheb kuhugi natukene omaette ja siis mängib terve näitemängu maha, enamasti küll teemades mingi võitlus. Näiteks üks päev koolitööd tehes (kuna koroona tõttu on meil koolid kinni hetkel, millest teen eraldi postituse) pidi ta mõtlema loomi, kes djunglis elavad. Tavaliste loomade asemel tegi ta oma versioonid, gorillast sai gorilla ja elevandi segu, ahv oli ka mingi teise loomaga segatud jne. Täitsa põnev, mis tal kõik sealt peakese seest välja tuleb.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhUHH5ye9IlG71WUa7TLpTQP_v14ekpcdUFwa_ZxHWCDsLcHZ-Hd-UbxkS9evWPVAO1MKca_OIsUQmh1xqIsK4WPhcB4M-cH-QeQfmXjtgkfj-l1E0H0KA57OBzt2Zh-6uMXOY247pwuC1-/s1600/IMG_20200322_150816.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhUHH5ye9IlG71WUa7TLpTQP_v14ekpcdUFwa_ZxHWCDsLcHZ-Hd-UbxkS9evWPVAO1MKca_OIsUQmh1xqIsK4WPhcB4M-cH-QeQfmXjtgkfj-l1E0H0KA57OBzt2Zh-6uMXOY247pwuC1-/s640/IMG_20200322_150816.jpg" width="480" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Suur videote fänn on ta meil ka ning jälgib üsna mitut YouTuberit, kes enamasti mängude teemalisi videosid teevad. Hoian alati kõrva peal, et tegemist ikka lastesõbraliku videoga oleks. Issiga aeg ajalt üritavad oma videosid ka teha, aga issi on natukene aeglane nende kokku panekul. Muidu, kui ta videosid ei vaata ja jutukesi ei tee, siis üksinda ta väga palju mängida ei taha ja sunnib meid päevas korduvalt mängima. Eks paar korda teeme mängu ära, paari pisema kõrvalt, kes on parajad koaalad, on väga raske seda aega leida, aga natukene ikka leiame.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Sünnipäevakingiks sai ta Ryani roboti, millest pilti ei olegi. Seda tahtis ta poest juba kuude viisi. Muidugi nüüd, kui me lõpuks talle selle olime valmis ostma, ei olnud seda kusagilt Uus Meremaalt saada. Leidsime USA Amazonist, kust see topelt maksis, aga oli seda väärt. Lisaks sai ta naljade raamatu ja heegeldasin talle Kick the Buddy mängust Buddy, millega ta samuti super rahul oli.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Igati super poiss see meie esiklaps, kes on öelnud, et ta ei taha iial meie juurest välja kolida. Eks paarikümne aasta pärast vaatame, kas see lubadus tal pidama jäänud on :)</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<br />Marihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7156351327212009583.post-26863693012765195192020-03-17T11:08:00.000+13:002020-03-17T11:08:51.574+13:00Amber sai kolmeseks<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Jätkates sünnipäevakuu postitustega, nädal pärast Hunteri esimest sünnipäeva sai meie preili Amber kolmeseks. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgg_PlYn3zkUXJ3Wmk-D5jn33XAnB2oBDttPSpZ2H8rvU4Y5RrpywKgvzi6qvpSiyLEdK_Xz1cwpGm6rTuJxx1KjUzp1YW6S-gHKQArmyUNe3jxYGk1_2w6aQkrt2uOKVbwPOGDw79_mfrY/s1600/IMG_20200309_174358.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgg_PlYn3zkUXJ3Wmk-D5jn33XAnB2oBDttPSpZ2H8rvU4Y5RrpywKgvzi6qvpSiyLEdK_Xz1cwpGm6rTuJxx1KjUzp1YW6S-gHKQArmyUNe3jxYGk1_2w6aQkrt2uOKVbwPOGDw79_mfrY/s640/IMG_20200309_174358.jpg" width="480" /></a></div>
<br />
Endiselt on Amber meie pere tulesäde. Nii palju isiksust ja iseloomu, nii palju rõõmu ja emotsioone. Loodan, et ta jääb igavesti sama tugevaks isiksuseks! Mitte, et see muidugi ühte kolmeaastast kasvatades alati kerge oleks, haha.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBGkogz2zyGAO8p69XhQpDmyE1aE3ws5vXNlaGKMxpAWSQno4lqPk9OfSdFQXaEjKPznzT3aG-0p7s7bXGk8sHxIQlu9ZS-vXQhuOEbTHTN0MowWonZQqgPsIGxembsbSR2w3J0mOZSZKb/s1600/IMG_20200309_164409.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBGkogz2zyGAO8p69XhQpDmyE1aE3ws5vXNlaGKMxpAWSQno4lqPk9OfSdFQXaEjKPznzT3aG-0p7s7bXGk8sHxIQlu9ZS-vXQhuOEbTHTN0MowWonZQqgPsIGxembsbSR2w3J0mOZSZKb/s640/IMG_20200309_164409.jpg" width="640" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Kingituste osa pealt võtsime jälle vabalt ja nii tore oli näha, et laps päriselt ka mängib sellega, mis sai, mitte et kümnest mänguasjast pooled jäävad niisama seisma. Leidsin talle taaskord teise ringi poest Barbie, mis maksis $6, ja ta auto, mis oli vaid $12. Mõlemad justkui uhiuued, vaid karpe polnud ümber. Nüüd saan ma mõnuga Barbiele riideid teha :) Lisaks heegeldasin ma ise talle Baby Sharki padja. Laul ja need tegelased talle meeldivad ja padja üle oli tal isegi vist kõige parem meel, mis mul hinge soojaks tegi. Oi küll mulle ei meeldi mänguasju ja muid selliseid väiksemaid mitme osalisi asju nikerdada, aga laste rõõm on seda väärt. Nüüdseks oleme padjaga koos oma 500 korda laulnud.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwFby-yV75U4LA-H4A22fYfKR1lgzjw1zyLjLHini8reXsmOTLHT-5LbVnmeRC8AHGKbS8uP2a9_r45Nw56ilS0EhyXZWqMkbQW8wGIsh5usYXZ6W8EIId-6Bp0XJV2Snn97luJ2EBrAP8/s1600/IMG_20200309_174644.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwFby-yV75U4LA-H4A22fYfKR1lgzjw1zyLjLHini8reXsmOTLHT-5LbVnmeRC8AHGKbS8uP2a9_r45Nw56ilS0EhyXZWqMkbQW8wGIsh5usYXZ6W8EIId-6Bp0XJV2Snn97luJ2EBrAP8/s640/IMG_20200309_174644.jpg" width="480" /></a></div>
<br />
Paneks ka natukene kirja, mida meie kolmene oskab ja mida ei oska. Päris pikka juttu me temaga veel ajada ei saa, kõnet nii palju ei ole. Küll on ta sõnavara viimase kuu-kahega väga palju edasi arenenud. Kuigi päris lauseid ta kokku ei pane, on tal selged tähestik ning numbrid 1-10, ning mõlemaid oskab lugeda. Igale tähestiku tähele oskab sõna juurde öelda ka (a for apple, b for ball, jne). Lisaks tunneb värve ning lihtsamaid kujundeid. Päris naljakas on, et tunneb vabalt ära ja ütleb triangle (eesti keeles kolmnurk), aga ei ole meile I love you öelnud. Kuid küll see ühel päeval ka tuleb! Cooperilt me teame, et siis ta ju vait enam ei jää. Täna hommikul just üllatas iseseisva lausega, kui autosse istusime - 'It's raining' (Vihma sajab). Eks aeg ajalt ma ikka mõtlen, kas midagi on valesti, et ta veel päris juttu ei aja. Eriti, kui mõned teised nii kiirelt alles aastasena sõnu ütlema hakkavad. Aga üldiselt usun, et ta jõuab sinna omas tempos ja eks Cooper võttis meil ka pikalt, et rääkima hakata. Laule laulab ta näiteks palju ja pidevalt, mõned sõnad tulevad isegi täiesti õigesti välja, seega vaikust me temalt ei saa nagunii.<br />
<br />Ma usun, et kõne ja potil käimine on omavahel väga seotud. Mistõttu tuleb tunnistada, et ta on meil veel mähetes. Jah, tean, et kõik eestlased vangutavad pead ja ilmselt arvavad, et ma olen hirmus laisk ema ja kõik on minu süü. Cooperil lasksime samamoodi omas tempos kulgeta ja sai ka mähetest lahti. Amber tõrgub aga selle teemaga kohe eriti. Potil ta väga ei istu, suure vetsupoti peal aeg-ajalt küll, aga sinna pole ta iial mitte midagi teinud. Kui ilmad veel soojad olid (meil hakkab vaikselt sügis peale tikkuma), siis oli ta õues palju mähkmeta ja no ei mingit tunnetust mängimise ajal. Küll koristasin loike või korjasin kange veranda pealt. Majas sees ma tal lihtsalt pidevalt pükstesse pissida ei tahaks lasta, kuna tegemist on üürimajaga ja vaip peamises mängutoas seinast-seina. Lisaks Hunter veel roomab ja ilmselt käiks loigust ennem läbi, kui ma selle koristatud saan. Seega proovin vaikselt edasi ja ma olen kindel, et kui ta rohkem rääkima hakkab, siis ta potile ka saame. Cooper samuti hakkas just siis potil käima, kui kõnet rohkem tuli.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWDPSraibISbTcqZQHSuV1jTvQ0P6tEXAxcl1csfWR9uFzTk72cNi22CdYLMuYh-ueJEYHKvHv0BhsDGydh_w5Kb3n0NOGMXOj-SrXV8Tl4WbK4vjUB9YMUo72_Hrb295hnTf9Ons6dQvw/s1600/IMG_20200309_174435.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWDPSraibISbTcqZQHSuV1jTvQ0P6tEXAxcl1csfWR9uFzTk72cNi22CdYLMuYh-ueJEYHKvHv0BhsDGydh_w5Kb3n0NOGMXOj-SrXV8Tl4WbK4vjUB9YMUo72_Hrb295hnTf9Ons6dQvw/s640/IMG_20200309_174435.jpg" width="480" /></a></div>
<br />
Ja et teid veel rohkem šokeerida, siis tuleb kirja panna, et rinnapiima saab ta meil veel ka. Tunnistan, et varem vaatasin vanemaid imetavaid lapsi natukene viltu, aga ausalt meie enda jaoks tundub see lihtsalt nii loomulik. Kui natukene rohkem uurima hakata, siis pikalt imetavaid lapsi ja emasid on maailmas palju, kes pigem lasevad lapsel endal võõrutada, kui nood valmis on, mitte ei sunni neid võõrutama. Me oleme enamustes asjades lastega võimalikult looduslikud selles mõttes, et laseme neil omas tempos areneda ja toetame neid.<br />
<br />
Mainiks ära, et uni on endiselt teema, mida meie oma kodus eriti ei tea. Amber enamused päevad on uinakuta, aga kui teeb päevaune, siis pikalt (3h vähemalt). Teda varem äratada on tihti üsna võimatu. Täpselt nagu Cooper tavatses olla. Siis oleme lihtsalt õhtul vähe pikemalt üleval ja loodame, et järgmine päev on asjad normis jälle. Ööunne jääb ta ainult piimaga. See on meil armas rutiin, et ta ise ütleb 'milk, night night', annab issile ja suurele vennale musi ja siis tuleme tema ja Hunteriga magamistuppa, kus nad mõlemad end piimakooma joovad ja magama jäävad. Öösiti ärkab Amber veel endiselt umbes 1-3x. Alles hiljuti magas ta veel minu kõrval, aga umbes kuu on ta oma asemel meie voodi jalutsis olnud. Lihtsalt, et rohkem ruumi oleks, sest Hunter on minu ja P vahel ja kõik nad kasvavad. Enne seda ärkas ta veel rohkem, keskmiselt 5x, kuid omaette rohkema ruumiga on see natukene paremaks muutunud. Tavaliselt ärgates kas teeb häält ja ma lähen ruttu ta kõrvale, või roomab minu kõrvale, et kiirelt piima saada ja nii viie minutiga magab jälle. Tõstan siis ta oma asemele tagasi ja magan ise edasi. Olen pideva ärkamisega üsna harjunud, ilmselt ei oskakski rohkem kui 2h korraga magada.<br />
<br />
Suurim muutus sel aastal oli meil see, et Amber käib nüüd lasteaias! Oi, ma põdesin seda palju, aga oli tunne, et ta oli selleks valmis. Ja mul oli täiesti õigus. Lasteaias on ta hetkel 8:30-14:30, kuna riigi poolt saab 30h nädalas tasuta. Rohkem meil pole vajagi, täpselt sama aeg, mis Cooper koolis veedab (9-15). Alustasime kolme päevaga nädalas, et ära harjutada. Esimese nädala ta ikka nuttis, kui ma ta sinna jätsin. Ise hoidsin samuti pisaraid taga. Kuid ta rahunes aina rutem juba paari päevaga ja seal olles oli tal tegemist palju. Teisel nädalal oli natukene nukker, aga ei nutnud. Siis hakkas juba ilusti mängima minema. Nüüdseks teeb mopsuga musi, lehvitab 'bye' ja jätkab mängimist, kui ma minema lähen. Seal olles mängib ilusti ja naudib seal olekut väga, mistõttu nüüdseks on ta seal 5 päeva nädalas.<br />
<br />
Meie pere ainus väikepreili, kes on kõigi poolt väga armastatud :)Marihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7156351327212009583.post-83765324951353553142020-03-14T07:26:00.001+13:002020-03-14T07:26:12.006+13:00Hunter sai aastaseks!<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Küll aeg lendab, kui sul on suur pere! Kuidas nii pikalt jälle viimasest postitusest möödas on? Ausalt üle päeva käib peast läbi, et kirjuta midagi ruttu, ennem, kui meelest läheb. Näiteks nii on täiesti kirjutamata sellest, kuidas mu pere novembris-detsembris kolm nädalat meil külas käisid. Kuid selle vea parandan raudselt lähiajal. Tahtsin esmalt ruttu hakata lapsi kirja panema, sest märtsikuu on meie peres ju suur sünnipäevakuu.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhoFyeHjuRIeRJgOc0YpkC-FBobInW9MTqYcZNe0WERYXHKl6-r-t6kxP95FIX6iQVyw9nAPYoGzB66xU1NUky_pJCmeEem_32DrzRR5bKR-6sObjnm37HPNQaRD0g2DZxAURire97nF2wf/s1600/IMG_20200302_140212.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhoFyeHjuRIeRJgOc0YpkC-FBobInW9MTqYcZNe0WERYXHKl6-r-t6kxP95FIX6iQVyw9nAPYoGzB66xU1NUky_pJCmeEem_32DrzRR5bKR-6sObjnm37HPNQaRD0g2DZxAURire97nF2wf/s640/IMG_20200302_140212.jpg" width="480" /></a></div>
<br />
Sünnipäeva kuud alustasime Hunteri esimese sünnipäevaga. Vaesekene on tüüpiline kolmas laps, kellest ma nii vähe jaganud olen. Cooperiga sain iga hamba tuleku kirja jms. Kes mind näiteks Instagramis jälgivad (kasutaja @glowince), on tema üleskasvamist natukene rohkem jälgida saanud. Hambaid on tal muideks tänaseks päevaks lausa 7. Kolm tulid mõned kuud tagasi ära ja umbes kuu tagasi pressisid neli veel end umbes nädalaga välja. See oli väsitav nädal.<br />
<br />
Nii lahe on aga, kuivõrd erinevad on ühe pere lapsed. Ilusad ümarad on nad meil kõik beebina olnud, aga kui Cooper oli vähemalt 2aastaseni kiilakas, siis Hunteril on nii armas heleblond lakk. Korra oleme seda juba juuksuris trimminud natukene ka, kuid üsna mühinal kasvab.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgVtd1YiMvNr2fDMQRU-8mj6sqmLRKEdLPZNAUd-skanF1xjam14sWcgc0OII0bB9QHGi43WwSrhiQZx1rcZPmNXLI7AHo109w2x2rYCdcuMpmj6p96ESqQFL4ayyVRBu9jBJiZluSGz1P-/s1600/IMG_20200302_140258.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgVtd1YiMvNr2fDMQRU-8mj6sqmLRKEdLPZNAUd-skanF1xjam14sWcgc0OII0bB9QHGi43WwSrhiQZx1rcZPmNXLI7AHo109w2x2rYCdcuMpmj6p96ESqQFL4ayyVRBu9jBJiZluSGz1P-/s640/IMG_20200302_140258.jpg" width="480" /></a></div>
<br />
Oskustest kõige tähtsam selles eas on kõnidime, mis veel päris selge ei ole. Mõned sammud siin seal vaikselt tudisevalt teeb ja ise nii usinalt harjutab. Tavaliselt suudab vaid 2-3 ära teha, mõned korrad on natukene rohkem ka tulnud. Kuid küll ta varsti suurematel järgi jookseb, selles pole kahtlustki.<br />
<br />
Nii armas on näha teda ka aina rohkem mänguasjadega mängimas. Küll paneb asju ühest kohast teise, teiste asjade sisse, peale, jms. Millegipärast on tal eriline tõmme alati just nende mänguasjade poole, millega Amber mängib. Too ei ole aga kõige suurem jagaja ja paar korda on pisivenna siis ümber ka lükatud. Teistel kordadel otsib õde aga muu mänguasja välja, et venna tähelepanu mujale viia, mis on armas, kuid alati see ei toimi.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjqeUyKgS2XjDL7WVi2fFuYF46jiKB7SQTg77AbVpbDuZL7ktPIzMYRcXAjgwWjcTyAKxAJ3rVkbH2enJB53Ba05XUI_bj3kEbsQhRiLqx-jurOEvMZ6fQvybJGhiNvP7JvPKWxdgGPy6zJ/s1600/IMG_20200302_163259.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjqeUyKgS2XjDL7WVi2fFuYF46jiKB7SQTg77AbVpbDuZL7ktPIzMYRcXAjgwWjcTyAKxAJ3rVkbH2enJB53Ba05XUI_bj3kEbsQhRiLqx-jurOEvMZ6fQvybJGhiNvP7JvPKWxdgGPy6zJ/s640/IMG_20200302_163259.jpg" width="480" /></a></div>
<br />
Kui Cooperi kuhjasime esimesel sünnipäeval mänguasjadega üle, siis mõistus on pähe tulnud ning Hunter sai vaid kolm kingitust. Ülemisel pildil on näha üks väike padjakoll, mille ma talle ise kudusin. Hunteril on sellest üsna savi, aga Cooperile läheb hästi peale ja ta võtab selle aeg ajalt endale öösel kaissu. Väikesed kuubikud on ka päris asjalikud, poiss üritab neid üsna tihti ise torni laduda. Need sain teise ringi poest vaid $2 eest.<br />
<br />
Alumisel pildil on näha tegeluskuubik, mille ka skoorisin teise ringi poest $3 eest. Näeb välja nagu uus, töötab ilusti ja ma pidin vaid natukene tolmu ära pühkma. See läheb Hunterile ja Amberile väga hästi peale. Super leid. Kunangi kirtsutasin teise ringi poodide üle nina, kuid nüüd olen mõistnud, milliseid aardeid sealt leida saab ja pere suurenedes kahjuks rahakott suurenenud ei ole, seega väike viis kokku hoida ka. Lisaks väike ökoinimene on minus ka tekkimas, kes pigem vähem tarbib. Kuid see on teema teiseks korraks.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh-lbP1csKGIgzlkhyngcPuKWQAUeNTpSYWzl9o1e0nO9arPZ1WC-jlGysXHyrEsKQbWJGNGleCKPsR967sHNvDIdYU5ApBKdLeSORZvLtEvTC8XLrbTUaGWNKpkYlh1nd8NrDc6YW7ADzr/s1600/IMG_20200302_163430.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh-lbP1csKGIgzlkhyngcPuKWQAUeNTpSYWzl9o1e0nO9arPZ1WC-jlGysXHyrEsKQbWJGNGleCKPsR967sHNvDIdYU5ApBKdLeSORZvLtEvTC8XLrbTUaGWNKpkYlh1nd8NrDc6YW7ADzr/s640/IMG_20200302_163430.jpg" width="480" /></a></div>
<br />
Kaalu ja pikkust ma Hunteril ei tea, kuna regulaarselt ma teda kusagil kaalumas ja mõõtmas ei käi. Suur poiss on ta aga küll ning 1,5aastaste riided on täiesti parajad.<br />
<br />
Söögi poolest on ta raudselt meie kõige parem sööja. Sööb kõike ja pidevalt. Tõesti väga vähestel toitudel kirtsutab nina, ei oskagi kohe mõelda, mis talle meeldinud ei ole. Amber oli beebina ka üsna hea, kaheselt tegi kannapöörde pirtsutajaks, kuid Hunter on isegi selles eas rohkemate toitude sööja kui õde ees oli. Hoiame pöidlaid, et ta teiste järgi mingis eas liialt pirtsutama ei hakka. Cooper on meil alati pirts olnud ja üsna ekstreemselt. Piima poolest saab Hunter endiselt rohkelt rinnapiima.<br />
<br />
Une poolest on ta kõige rohkem ärkav laps meil ka. Öösiti ärkab no 4-5 korda vähemalt, mõnel ööl on veel rahutum. Pärast piima õnneks uinub üsna kergelt. Päevasel ajal teeb enamasti 2 uinakut, aga vaid ühe uinakuga päevi on samuti aina rohkem. Lutt on tal ka, mille järgi ta küll ei röögi, aga mis olemise tihti kergemaks teeb nt autos või kui oma tissi kätte tahan saada, et ninjana magava lapse kõrvalt plehku panna. Kuid ei usu, et see tal väga pikalt olema jääb, suur sõltlane pole.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiiI3oY_hQzPzQLbuOjZV2zJVtLYEW03TuoCPpghr0zCDjUXLvUyQqC300aMb5YIrSc1yt1ctkV70F3IYavvnxf2TvWai_cFSPV1C1TKu7bP5f-gRiivmuqRGI2cLOwiN7cNNiKOpgjpc7T/s1600/IMG_20200302_221231.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1066" data-original-width="1080" height="630" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiiI3oY_hQzPzQLbuOjZV2zJVtLYEW03TuoCPpghr0zCDjUXLvUyQqC300aMb5YIrSc1yt1ctkV70F3IYavvnxf2TvWai_cFSPV1C1TKu7bP5f-gRiivmuqRGI2cLOwiN7cNNiKOpgjpc7T/s640/IMG_20200302_221231.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
Paras issikas on Hunter ka, mis on armas. Amberil võttis paar aastat, ennem, kui issiga natukene lähedasemaks said (nüüd on superlähedased), kuna preili temaga üldse ei leppinud. Hunter on vähe leplikum ja nõuab mõlemalt tähelepanu. Põnev on ka vaadata. kuidas ta teiste lastega läbi saab. Cooperiga on nad alati suured semud olnud. Suur venna hoiab palju ning Hunter üritab temaga tihti mängida. Amberiga nii soojad suhted pole, kuid muutuvad aina paremaks. Alguses ei sallinud Amber teda üldse, nüüd juba, nagu eelnevalt mainisin, annab talle mänguasju jms. Aeg ajalt isegi mängivad imenatukene koos. Vähemalt päris pidevalt ei kakle.<br />
<br />
Oeh, meie pere imearmas pesamuna! Rohkem meil tõesti lapsi plaanis ei ole, seega vaadates, kui ruttu ta kasvab, teeb natukene emotsionaalseks aeg ajalt küll.<br />
<br />
<br />Marihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-7156351327212009583.post-60664277354394973772019-11-15T15:58:00.002+13:002019-11-15T15:58:34.575+13:00Kuidas me 2,5 kuud kaubikus elasime!<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Jah, lugesite pealkirja õigesti :) </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
See postitus sellest on küll üsna pealiskaudne üldistest asjadest, mis mul hetkel aega parajaks tehes pähe tulevad. Küsige julgelt kommentaarides pisiasjade kohta, mida teada tahaks ja ma teen neist eraldi postituse, kui rohkem aega leian.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Natukene taustalugu esmalt. Olen eelnevalt kunangi vist isegi siin maininud, et meid on pisimajad ja natukene teistmoodi elamine võlunud. Mida aeg edasi, seda rohkem lugesime-uurisime ka selle kohta, kuidas kaubikuid elamiskõlblikuks muuta ja kui paljud inimesed neis elavad. USAs on see super populaarne, enamus YouTube videod on sealt pärit. Kuid elades sellist elu ise, oli selge, et see on ka siin Uus Meremaal väga levinud elustiil. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Miks siis? Mida rohkem me Nelsoni ligidal elasime, seda rohkem saime aru, et sealses väikeses kohas saab hea töökoha küll vaid tutvuste kaudu või peab väga õnnelik olema, et midagi normaalset üldse reklaamitakse. Pl tööd küll oli, aga ei midagi sellist, mis teda eriti motiveeriks. Oli mõni aeg kiivikasvanduses ning viimane töö oli ühes kaubanduskeskuses. Kandideeris pidevalt neile vähestele parematele töödele, aga neist ei kuulnud iial midagi tagasi. Seega aina rohkem käis peast läbi mõte, et koliks jälle kuhugi. Samuti tahtsime rahaliselt natukene targemad olla ning üür on alati üks, kuhu peamine raha läks. Seega kaubiku renoveerimise idee oli vaja teostada. Mõeldud tehtud!</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Leidsime Mazda Bongo, mis on üsna pisike, kuid milles oli viis istekohta, mis on kaubikute kohta üsna haruldane. Kolm tagumist olid veel toolil, mis eest ära üles käis, mis oli eriti super. Palju videote vaatamist, hakkasime ehituspoest vaikselt materjale ostma ja ehitama. Meie kaubik sai ruumipuuduse tõttu küll üsna minimaalne võrreldes paljude teistega internetiavardustes. Köögi asemel oli meil lihtsalt väike matka-gaasipliit ning vetsus käisime avalikes, mida õnneks siin igal pool leidub. Pesus käisime ujulates, jõusaalis või aeg-ajalt üürisime hotellitoa. Ruumi võttis kaubikus voodi, mille all asusid kõik meie vähene maine varandus, kuna saime kõigest jälle rõõmuga lahti saada, mis me majas elades kokku muretsesime. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Esmalt suundusime omadega Wellingtoni, mis oli Nelsonist vaid väikese praamisõidu ja paaritunnise sõidu kaugusel. Magamiskohtadeks valisime vaiksemad tänavad-nurgatagused, kus keegi meid segamas ei käinud. Päeval veetsime palju aega väljas. Majas elades olime väga laisaks läinud ja käisime väga harva kusagil midagi tegemas, sest kodus oli kõik olemas. Nüüd käisime jalutamas, mitmetel mänguväljakutel, ujumas jne. Phil käis Wellingtonis mõnel intervjuul ja sai isegi paar head pakkumist. Ta oli ühel kohal peaegu alustamas, kui ta endine töökoht Whangareis tuli veelgi parema pakkumisega välja.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Tolleks ajaks hakkas meil imenatukene mustlaselust kopp ette ka saama ning olime hakanud ümbruses elamisi vaatama. Wellingtoni üürihinnad olid aga meeletud. See, mida me lubada saanud oleks, oleks P tööst oma 40 minutilise sõidu kaugusel olnud, mis taas väga ideaalne ei olnud. Teadsime, et Whangareis oleks rent odavam ning ka kaubikuelu, kui seda pikemalt elada, oleks mõnda aega kergem, seega asusime sinna teele.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Whangareis oli tõesto freedom camping palju kergem, kui suurlinnas. Palju kohti, kus eraldi parkimisplatsid kaubikutele ja teistele matkaautodele, kus olid vetsud, vesi jms. Põnev oli jälgida, kuidas tihti samad kaubikud meiega samades kohtades ööbisid. Täitsa vahva oli teada, et nii paljud samamoodi elavad ja me ei olegi päris segased. Turistid alati paistsid välja, kuna nad vedasid suvalistel parkimisplatsidel lauad-toolid välja, kui päris sedasi elajad olid palju salajasemad. Siiski tuli tunnistada, et selline elustiil on palju kergem ja põnevam, kui mööda riiki sõita, mitte ühel kohal pikemalt peatudes.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Üldiselt tekkis meil sellise elustiili suhtes love-hate suhe. Iseenesest oli väga lahe olla nii minimalistlik ja vabadus teha ja olla nagu tahame oli mõnus. Kuigi lapsed olid supertublid kogu selle aja, siis tundsime aina rohkem, kuidas neile on rohkem ruumi vaja. Üritasime iga päev ikka kusagil jalutamas käia, et nad end tühjaks joosta saaks. Need korrad, kui me öö hotellis või AirBnBs veetsime, oli nii armas näha, kuidas nad lihtsalt ringi jooksid. Seega otsus naasda tavalisse ellu oli eelkõige nende pärast. Oleks vaid mina ja P, siis oleks me sedasi vabalt pikemalt elada suutnud. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
P töökoht küll natukene venitas algusega, aga lõpuks sai ta tööle ära. Üksinda kolme lapsega väljas käik oli alati üsna karm, aga sain hakkama. Paar nädalat hiljem leidsime endale ka maja rentimiseks, kuhu me paar nädalat hiljem sisse kolisime. Oleme tänaseks päevaks siin kolm nädalat elanud ja tunnistan, et mustlaselu mind tagasi ei kutsu. Oli vahva seiklus, mis pani mind palju rohkem hindama aega oma pere ja lastega, aga oma köök on ikka parem :D </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Mainiks veel ära, et meie viimased ööd majata oli kõige hullem! Hunter oli juba nädal aega haige olnud ning ühel õhtul üllatas meid suurima oksega, mida me keegi iial näinud olime. Järgmisel, mis oli eelviimane majata olekust, ööl hakkas Amber toitu üles ajama. Oma hea mõned korrad öö jooksul. Oli terve päeva loid ja öökis mõned korrad lisaks. Mul tol päeval kõht muudkui valutas ja jooksime vetsu vahet. Seega päris viimaseks ööks pidime hotellitoa muretsema, et haigeid lapsi paremini hoida. Väiksemad muutusid natukene paremaks, kuid siis otsustas Cooper ka paar korda oksendada. Õnneks ta oli kõige vähem haige. See oli terve meie selle elu jooksul kõige suurem hirm ja nii täpselt viimasteks päevadeks sain selle ära kogeda. Majja tulek oli selle võrra veel parem. Nüüd on sellele tagasi mõtlemine küll üsna naljakas.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Lõpetuseks ports pilte ka meie väikesest seiklusest.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjEtf4lTxcU76oJEtpbPTACoDRz9nrfklSqhtahl4Zs_VlIG9Am0iCgiY6JXkFpJPKRyXFebftO11tGY0OfYGpSndHcqSlSaU3oCeu8UfIFB1vCIqnYvPFSImzqgPr8zMhnUX3Rd6vLWfwv/s1600/IMG_20191011_092528.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjEtf4lTxcU76oJEtpbPTACoDRz9nrfklSqhtahl4Zs_VlIG9Am0iCgiY6JXkFpJPKRyXFebftO11tGY0OfYGpSndHcqSlSaU3oCeu8UfIFB1vCIqnYvPFSImzqgPr8zMhnUX3Rd6vLWfwv/s640/IMG_20191011_092528.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgsA5CPEwuRp4wpLBnsduh28Nc-UGRSRoZEYcf5gqfW_e1TxVAYs5RzpR89pcU3k1MSBDo8nJpe06tq9OZEK_i8q7cdeOWVUIBLcOsSJi9mw03yduk4bPlTQO5BjJg9lsHKTXT6WLN7yrPw/s1600/IMG_20190915_101839.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgsA5CPEwuRp4wpLBnsduh28Nc-UGRSRoZEYcf5gqfW_e1TxVAYs5RzpR89pcU3k1MSBDo8nJpe06tq9OZEK_i8q7cdeOWVUIBLcOsSJi9mw03yduk4bPlTQO5BjJg9lsHKTXT6WLN7yrPw/s640/IMG_20190915_101839.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3spzreHodGt_DjgcvcLWBU5by-z0nUvUhwClY4h3l10NxlWTwH-yTYVhH2-kmEOzz4CHM7NcB1QIOSC0izCvuiy03HJeW4ujXroEe8vrJCcD8ekpCxM6y_4rsVpvZyODfZnUC3jz7HkbD/s1600/IMG_20190817_110434.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3spzreHodGt_DjgcvcLWBU5by-z0nUvUhwClY4h3l10NxlWTwH-yTYVhH2-kmEOzz4CHM7NcB1QIOSC0izCvuiy03HJeW4ujXroEe8vrJCcD8ekpCxM6y_4rsVpvZyODfZnUC3jz7HkbD/s640/IMG_20190817_110434.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtuoWTPFYg4qH6PntDXCpnbxpfJpKQ3QcVYceAFjBIj2l_dsY-qZRIgyys-BrqpA1LLWhs6J6iTBeDhTQvUsjTc5v2Ki6dtA1Ja2lzks9ScsU3ORNnZMydPYHSnzJ3LR5eRy09CjWqhVUt/s1600/IMG_20190823_173932.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1184" data-original-width="1600" height="472" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtuoWTPFYg4qH6PntDXCpnbxpfJpKQ3QcVYceAFjBIj2l_dsY-qZRIgyys-BrqpA1LLWhs6J6iTBeDhTQvUsjTc5v2Ki6dtA1Ja2lzks9ScsU3ORNnZMydPYHSnzJ3LR5eRy09CjWqhVUt/s640/IMG_20190823_173932.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgybWxEiWIwUx2mbkiAVIQS9jFexeFnUjH-p0vtuTJRAjlhqtjWKkV7NlSymEjBHeN9g_NXwr89ps2vuB-sRRK1ydQakMtmiHLWRVWp7AitLSJQPqUEHGaK7Zm_3j7FuGwhNiZl0zCe9tbF/s1600/IMG_20190824_145615.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgybWxEiWIwUx2mbkiAVIQS9jFexeFnUjH-p0vtuTJRAjlhqtjWKkV7NlSymEjBHeN9g_NXwr89ps2vuB-sRRK1ydQakMtmiHLWRVWp7AitLSJQPqUEHGaK7Zm_3j7FuGwhNiZl0zCe9tbF/s640/IMG_20190824_145615.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggJ_7Z9QEoF9vblUBOarMGU4VJOxvx5Oy4QccWu1IBq3_hJXssdWkzQ_z_7p5zyJK3ay8yUm-kLLLQ-nX-x0E0128NYUVfevxaRI8EnUNUYX5c8-oG2_Ek4gHQGM7HZD43UAwXtNjGUhwf/s1600/IMG_20190825_152945.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEggJ_7Z9QEoF9vblUBOarMGU4VJOxvx5Oy4QccWu1IBq3_hJXssdWkzQ_z_7p5zyJK3ay8yUm-kLLLQ-nX-x0E0128NYUVfevxaRI8EnUNUYX5c8-oG2_Ek4gHQGM7HZD43UAwXtNjGUhwf/s640/IMG_20190825_152945.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgiCsXradK93aBZfTsgAQGiDwKBXzPZ64GNR6vPGMpD7wJn07ADtAop5Xi3QKNQ08tw1aQ9yBhfsLABpeFkHWtW3MzZvN3bMqesRnHdzVZFcKfD1vsERODlAl18ecFQEI2ayqvYIYU2b164/s1600/IMG_20190827_074935.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgiCsXradK93aBZfTsgAQGiDwKBXzPZ64GNR6vPGMpD7wJn07ADtAop5Xi3QKNQ08tw1aQ9yBhfsLABpeFkHWtW3MzZvN3bMqesRnHdzVZFcKfD1vsERODlAl18ecFQEI2ayqvYIYU2b164/s640/IMG_20190827_074935.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhA2Hu_7tigmvsLWlhkGLTWK310KhRGiVMNr9S7cE_p1_0DEc_AE5Fc2hfTi38-7nQzpk0tocE46UEjC6XIsA5o18Vb44xzS-hJTty-OHTu1Za7gXRU7Utlt7YtCxWzyQzh_KKuV9iZO6oO/s1600/IMG_20190831_154257.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhA2Hu_7tigmvsLWlhkGLTWK310KhRGiVMNr9S7cE_p1_0DEc_AE5Fc2hfTi38-7nQzpk0tocE46UEjC6XIsA5o18Vb44xzS-hJTty-OHTu1Za7gXRU7Utlt7YtCxWzyQzh_KKuV9iZO6oO/s640/IMG_20190831_154257.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg20hgTqPy4vhUKhL-FALk-5_Os0TiBy4qCrd6X62zs6dsnS6E38lk5dzFVW-bmozOmIp9zJqEs1T6Mf6VWsD9ILgrv66Z0O760JzM9yGh4xFke-oOc5WCcV_HysXdI2W5GaRrwcn3Wvspm/s1600/IMG_20190901_183353.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg20hgTqPy4vhUKhL-FALk-5_Os0TiBy4qCrd6X62zs6dsnS6E38lk5dzFVW-bmozOmIp9zJqEs1T6Mf6VWsD9ILgrv66Z0O760JzM9yGh4xFke-oOc5WCcV_HysXdI2W5GaRrwcn3Wvspm/s640/IMG_20190901_183353.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEheU2Tl4HNhkQ55WtEHEAPLjLI3m0qtKTGUHd_4BYsDmY9VhyphenhyphenxUAZ_DF9V2CbKKCwF_-ipWBFHWXocandYFDweBZe5Oh5Fp-nbhpb5RdoRZnfPPsWRsp7Kq4w8HWPrKXAY-m8vU7SJbC87G/s1600/IMG_20190903_135939.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEheU2Tl4HNhkQ55WtEHEAPLjLI3m0qtKTGUHd_4BYsDmY9VhyphenhyphenxUAZ_DF9V2CbKKCwF_-ipWBFHWXocandYFDweBZe5Oh5Fp-nbhpb5RdoRZnfPPsWRsp7Kq4w8HWPrKXAY-m8vU7SJbC87G/s640/IMG_20190903_135939.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEheI_T6WoYRxGdY1JyNZDwvNUAiSziJAQLlqs0vtxKnE9jU4GZU-53OX7cEQE-Llmx08nBLI7AMQgZ5e5o0nZxpmPQjKgWd_z7Z9seiApm3hFH5aUSqeKY_0LKPqzBIU6eTvOwLxqpjdVB7/s1600/IMG_20190908_140436.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEheI_T6WoYRxGdY1JyNZDwvNUAiSziJAQLlqs0vtxKnE9jU4GZU-53OX7cEQE-Llmx08nBLI7AMQgZ5e5o0nZxpmPQjKgWd_z7Z9seiApm3hFH5aUSqeKY_0LKPqzBIU6eTvOwLxqpjdVB7/s640/IMG_20190908_140436.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiXOn-_03Y3c-PHQMctGwMoILtpnAeMCgzVroT8iy6q5e406weJyTvZMoGF0ve1LF6v2EMj6WDjg_1DQrbI2K4rYZTZLFmlXjP0ps_PpEyPkSOkvNIjXPVscqPaZdRXNNYi7BQ9AhkgzLo0/s1600/IMG_20190929_121103.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1201" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiXOn-_03Y3c-PHQMctGwMoILtpnAeMCgzVroT8iy6q5e406weJyTvZMoGF0ve1LF6v2EMj6WDjg_1DQrbI2K4rYZTZLFmlXjP0ps_PpEyPkSOkvNIjXPVscqPaZdRXNNYi7BQ9AhkgzLo0/s640/IMG_20190929_121103.jpg" width="480" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjHbnXfjZ7GoVqyxpnwBlGT_H142OJ9s7NX-cSvpUdMxcCgkJ12_i2-vZB3S7TosIoZGY44TtNDd7IJ6HGTAwwPP8SpTi13pbM7eywjChPKRiTZTxBYuk7ApRg0CPHotAeCOyNuOpn2GGlX/s1600/IMG_20190929_093225.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjHbnXfjZ7GoVqyxpnwBlGT_H142OJ9s7NX-cSvpUdMxcCgkJ12_i2-vZB3S7TosIoZGY44TtNDd7IJ6HGTAwwPP8SpTi13pbM7eywjChPKRiTZTxBYuk7ApRg0CPHotAeCOyNuOpn2GGlX/s640/IMG_20190929_093225.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgnKneCIhWYvtIx8jUAda9J2AF_gIkfCJZh9rfL1zHenEYNjqh9olSbpkPU8bC4-HjKHxa-F3eZBP1ID7zk4cuiAo22hUtyi-vcKZJaJhe27x1aDiGFhhRLwgiwD_gknHpWpCvyTTQLYgfU/s1600/IMG_20190930_150143.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1201" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgnKneCIhWYvtIx8jUAda9J2AF_gIkfCJZh9rfL1zHenEYNjqh9olSbpkPU8bC4-HjKHxa-F3eZBP1ID7zk4cuiAo22hUtyi-vcKZJaJhe27x1aDiGFhhRLwgiwD_gknHpWpCvyTTQLYgfU/s640/IMG_20190930_150143.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvyGa4I59fepBhqAj_SblnZQ-x3EzovzAuEYuvtKX5nHHOgT1BGnYBrHXf8s-ENRdPmI_9zXPeylscikaFrUs7mXYjr3LRh1IfRmr-hVUR3DH3aiVR5XaY6FRi7vGzg91vTZteZpodK3mg/s1600/IMG_20191024_143603.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvyGa4I59fepBhqAj_SblnZQ-x3EzovzAuEYuvtKX5nHHOgT1BGnYBrHXf8s-ENRdPmI_9zXPeylscikaFrUs7mXYjr3LRh1IfRmr-hVUR3DH3aiVR5XaY6FRi7vGzg91vTZteZpodK3mg/s640/IMG_20191024_143603.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
Küsige julgelt, mida veel teada tahaks! Me suundume paari tunni pärast järgmisele seiklusele. Nimelt, mu pere Eestist on siia poole esmakordselt teel! Me ei ole neid üle 2 aasta näinud ja ilusti mu sünnipäevaks, mis on homme, jõuavad nad kohale. Oleme nende kolmenädalaseks külastuseks Wellingtonis maja üürinud, sest kui nad tulemas olid, siis me veel arvasime, et oleme seal. Võrreldes Whangareiga on meil seal rohkem teha nagunii ja maja on üsna võrratu vaatega. Järgmise korrani!Marihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-7156351327212009583.post-77716963519517218242019-10-15T11:02:00.002+13:002019-10-15T11:02:25.825+13:007 kuud tandemimetamist<br />
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;">Ma olen alati arvanud, et imetamine on super loomulik osa laste sündides. Mul polnud mingeid eelnevaid eelarvamusi, kuidas ja kus ja kui pikalt keegi imetama peaks, see on iga oma otsustada. Seetõttu olin väga löödud, kui see mul esimese lapsega välja ei tulnud. Ta ei hakanud üldse imema rinnal ning tollane abi, või selle puudumine, oli kohutav. Kuus nädalat suutsin lisaks rpa'le pumbata, kuid see oli nii masendav ja piim kuivas kokku, kuna ma seda piisavalt tihti ei teinud. Ma alles hiljuti olen hakanud uhkust tundma, et ma niigi pikalt sain talle rinnapiima pakkuda, mitte ei räägi tast kui vaid mu rpa lapsest. </span></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;"><br /></span></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;">Õnn oli suur, kui Amber sündides ise ilusti haakus ja piima jooma hakkas. Temaga peale väikese hammustamise perioodi pole mingeid probleeme eriti olnud. Tänaseks päevaks on ta 2a7k vanune ja endiselt rinnast väga sõltuv. Ainus, kust olen kommentaari saanud, et kas tõesti veel tissi otsas, on Eesti perelt. Keegi teine pole iial midagi halvasti öelnud. Pigem vastupidi, öeldakse, et tubli olen, et nii pikalt imetanud olen. Avalikes kohtades ta seda enam ei vaja, pigem kodus ründab mind rohkem, seega ega väga paljud ei tea ka. </span></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;"><br /></span></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;">Ise kartsin natukene Hunterit oodates, et kuidas piima jagub jne, aga tuleb välja, et piima tootmine on minu <i>superpower</i>. </span></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;">Raseduse ajal kuivab see tihti naistel kokku, aga mul jagus seda piisavalt lõpuni välja. Paljud sel ajal sunnivad ise last võõrutama, kuid mina seda teha ei soovinud. Tahan lasta lastel ise otsustada, kunas nad enam piima ei vaja. Mõned korrad, kui olengi üritanud ei öelda, on olnud kohutavad. Päeval veel saan mõni kord tähelepanu mujale viia, aga mitte alati. Kuid magama minemiseks on preilil rinda vaja, muidu ta vaid nutab hüsteeriliselt, mis on tervele perele traumeeriv. Isegi Cooper ütleb, et anna talle piima, kui õde natukene viril on. Samuti mees on väga toetavaks selles suhtes saanud. Ta pole alati kõige suurem imetamistoetaja olnud, kuid nüüd, kui ma mainin, et tahaks, et ta natukenegi vähem imetaks, ütleb, et ta ju nii väike veel, las joob, kui ta tahab. Seega sedasi me vaikselt omas tempos edasi kulgeme ja ehk kooli minnes ta enam piima ei joo. </span></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;"><br /></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPhDnGchlBl6dyxKC3ZOUQpwxU9Vs-BhJUPY6uGj4AVDfN86ZTieD45YdosNvD33_CNADXdDEjl3PH-upQZFSlbE1k4MmOF8q40ukax_T3kzSB3fNIffIEgutMyCdfXrLF6NJUin10Mr85/s1600/IMG_20191013_222839_599.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1201" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPhDnGchlBl6dyxKC3ZOUQpwxU9Vs-BhJUPY6uGj4AVDfN86ZTieD45YdosNvD33_CNADXdDEjl3PH-upQZFSlbE1k4MmOF8q40ukax_T3kzSB3fNIffIEgutMyCdfXrLF6NJUin10Mr85/s640/IMG_20191013_222839_599.jpg" width="640" /></a></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;"><br /></span></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;">Kui Hunter sündis, oli rõõm suur, et ka tema võttis rinnale väga loomulikult ja kergelt. Kartsin, kuidas kahe lapse imetamine välja tuleb, aga seitse kuud edasi ja see on täiesti loomulik meie jaoks. Ei ilusta, algus oli raske. Eriti, kui beebi veel õppis haakuma ja kui mu enda emotsioonid tormilised olid. Usun, aga, et koos imetamine on Amberi venna vastu sõbralikumaks muutnud. Alguses ta üldse ei sallinud veel ühte, aga nüüd päris padja alla pidevalt peita ei ürita. Pigem lükkab poisi pea tissile lähemale, kui too viril on, mitte ei lükka eemale. Nüüdseks on meil une pealt selge, kes kus on, et kõik ühel ajal piima kätte saaks mugavalt. Mis on hea, sest mõlemad ärkavad üsna tihti, aga sellega olen ma nii harjunud,et teisiti ei kujutaks ettegi. </span></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;"><br /></span></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;">Mainiks ära, et kui Hunter sündis, siis Amber muutus samuti super kleepekaks, mis vaikselt paremaks muutumas on. Ka Cooper nõudis rohkem tähelepanu, aga vähemalt talle saab sõnadega selgeks teha, kui ma päris ei jõua või temaga lihtsalt samal ajal rääkida, et ta end liialt eemale lükatult ei tunneks. Toidust loobus Amber mõnda aega ka, kuna uue beebi superrammus piim oli ilmselt piisav. Tänu millele ta võttis üsna palju kaalus juurde. Toitumine hakkab nüüdseks jälle paremaks muutuma õnneks. </span></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;"><br /></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi5KKBZwk_MSLVwbMxPfPte1yc3V_sAF2ZrD21DHD6vng4rEuDdN50GPb1Ds4HakYGWhMv3kFfiNpuuMW1XbMfgu9ntO3T3cgiKEFA02Z9hf0LXsaLoTcUu01AA0wALtQUPEsB2N0UOXSix/s1600/IMG_20191010_183318.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1201" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi5KKBZwk_MSLVwbMxPfPte1yc3V_sAF2ZrD21DHD6vng4rEuDdN50GPb1Ds4HakYGWhMv3kFfiNpuuMW1XbMfgu9ntO3T3cgiKEFA02Z9hf0LXsaLoTcUu01AA0wALtQUPEsB2N0UOXSix/s640/IMG_20191010_183318.jpg" width="640" /></a></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;"><br /></span></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;">Ma ise olen füüsiliselt väga hästi hakkama saanud kahe lapse imetamisega. Vaid isu on meeletu. Ei, suurem kui meeletu! Kõik sööks ära, eriti magusa, samas kui kaal langes üsna kiirelt. Praeguseks on raseduse eelne kaal tagasi. Vaid rinnad on nüüd hiiglaslikud ja karta laseb, et kui enam keegi piima ei joo, siis pole neist midagi enam alles. Vähemalt tean, et suurendusi ma iial ei tahaks ja dekolteed mulle näidata ei meeldi. Aga eks see käib asja juurde koos venitusarmidega ja mul on selle eest kolm ilusat last näidata :)</span></div>
Marihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7156351327212009583.post-63054780202645385902019-10-10T17:13:00.001+13:002019-10-10T21:10:31.986+13:00Mis ma oma menüüst eemaldanud olen sel aastal? <span style="font-size: 1em;">Mulle on erinev toitumine alati huvi pakkunud. Eelnevalt olen kaalu kaotamiseks usinalt kaloreid lugenud, mis mulle alati sobis. Aasta alguses, kui veel rase olin, piirasin paar kuud süsivesikuid ja tegin palju ketogeenilise dieedi retsepte. See oli mõnus ja enesetunne oli tõesti nii hea, kuna süsivesikud, eriti sai, paistavad alati mu kõhu punni. Aga mulle meeldib ju küpsetada...</span><br />
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;"><br /></span></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;">Kui Hunter sündis, oli ta meeletult gaasivalusid täis ning kui ta oli 2nädalane otsustasin proovida piimatooteid vältida, et ehk ta hästi midagi ei talu, mida ma sõin. Olin super tubli ja ei söönud midagi, millel piim kasvõi vähegi koostises oli. Õppisin selle aja jooksul, et tihti kasutatakse veini ja siiri tegemisel piima proteiini või mingit kala põie osa. Üldiselt polnud üldsegi raske, kuna või ja sai, mida me tavaliselt ostsime, ei olnud piimaga tehtud. Tume šokolaad ja Oreo küpsised olid magusa isu puhul piisavad. Kaheksa nädalat pidasin vastu, aga kutil midagi ei muutunud küll. </span><span style="font-size: 1em;">Nüüdseks 7kuuselt on ta sellest välja kasvanud, ma ise arvan, et pigem suure survega piim tekitas gaase kõvasti.</span></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1em;"><br /></span></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;">Sel ajal luges P artiklit, et WHO sõnul on töödeldud lihatooted nagu vorstid, beekon, sink jms sama ohtlik ja vähki tekitav kui suitsetamine jms. See pani mind palju rohkem lugema ja uurima loomse toidu mõjust ja sellest, kuidas see toit meie toidulauale jõuab. Lugesin mitmeid artikleid, vaatasin mitmeid dokumentaale ning arutasin seda teemat sügavalt elukaaslasega. Tegime otsuse, et me ei tarbi enam looma- ja linnuliha ning hoiame ka piimast ja munast võimalikult palju eemale. Seda nii tervislikel kui ka eetilistel põhjustel. Mõeldud, tehtud ja see oli umbes 5 kuud tagasi. </span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfy1rL_HXDLrXWcx2wmL13vsD0Bj-7cGCP4GdG991yPTXXGulWx_r7AhBXdlsVN5VaGrfQsjCNSO6c6tKu0pC68kEBqzjT1aGIOumRjKgHfiwbkQ-jKH3oRfDrnJeIvnaLkkArUWjVlhbi/s1600/08ba500316f55bdd0f632f6fcf3656ac.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="387" data-original-width="580" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfy1rL_HXDLrXWcx2wmL13vsD0Bj-7cGCP4GdG991yPTXXGulWx_r7AhBXdlsVN5VaGrfQsjCNSO6c6tKu0pC68kEBqzjT1aGIOumRjKgHfiwbkQ-jKH3oRfDrnJeIvnaLkkArUWjVlhbi/s640/08ba500316f55bdd0f632f6fcf3656ac.jpg" width="640" /></a></div>
<div dir="ltr">
<br /></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;">Paar nädalat pärast seda otsust, sai P teada, et ta isal on vähk. See motiveeris meid veelgi rohkem end õigel rajal hoida ja oma pikaajalise tervise eest hoolt kanda. </span></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;"><br /></span></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;">Mingite siltidega me end ehtima ei hakka. Päris veeganid me pole, kuna aeg ajalt kala me siiski sööme. Päris igas toidus ma piima ja muna ei väldi, kui need koostisosadeks on. Ise ostan soojapiima ning muid peamisi piimatooted ei osta, nagu juust, jogurt, jäätis jne. Piimavabu asendusi, mis tihti üsna kallid, lihtsalt tihti ei osta. Proovinud oleme ja mitmed on väga head. Lemmikust jäätisepoest ostan nüüd hoopis sorbetti, mis neil on imehea ja maitseb palju värskem, kui piimajäätis. Ja kui küpsise isu peale tuleb, söön, mida soovin. Tihti valime küll energiapallid magusaks, aga kõike ma veel endale ei keela. Magus on just see, millest ma veel lahti ei saa. Veel! </span></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;"><br /></span></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;">Mõned kuud tagasi otsustasin kohvijoomise ka maha jätta. Lihtsalt, kuna tundus, et ma olin sellest ka nii sõltuvuses. Päeva peale jõin ikka palju, 5-6 suur tassi, mõnel päeval rohkem. Kohvivabana esmalt kolm päeva valutasin pead. See pani veel rohkem mõtlema, et kui halb see on, kui sellest võõrutamine nii hull on. Valisin taimeteed ning aeg ajalt kofeiinivaba kohvi. Nüüd me aeg ajalt küll lubame endale kohvikust päris kohvi ka, kuid mitte iga päev ja ma ei tunne, et ma seda nii vajaks nagu varem.</span></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;"><br /></span></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;">Vaatan The Game Changers filmi ära, kui see Netflixi tuleb, ja vaatan mida edasi menüüst välja jätta. Siiani on enesetunne super, liha absoluutselt ei igatse, pigem hakkab kõht keerama, kui poes lihaletist mööda minna. Kellelegi oma vaateid peale suruma ei hakka, jagan vaid seda, mida ise oma eluga teen 😊</span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhM9QCxvNnmJt-Ma6-_soBY7TVyEmh9Tb4joEWsZK3spwaOkvC0Bm22ZN4yrjJ32sSESNHMJfhP2uug_uyTX8lVyDtuktVZ1mB_nUeokbozSeGKahSH61eimHvRtdpCBwSOxbp1EtsSd72z/s1600/17ce6f1bff4a891bd586768be63498a2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="667" data-original-width="600" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhM9QCxvNnmJt-Ma6-_soBY7TVyEmh9Tb4joEWsZK3spwaOkvC0Bm22ZN4yrjJ32sSESNHMJfhP2uug_uyTX8lVyDtuktVZ1mB_nUeokbozSeGKahSH61eimHvRtdpCBwSOxbp1EtsSd72z/s640/17ce6f1bff4a891bd586768be63498a2.jpg" width="574" /></a></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;"><br /></span></div>
Marihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-7156351327212009583.post-83418351333691857882019-09-01T21:51:00.001+12:002019-09-01T21:52:05.714+12:00Lihtne elu ja minimalism <table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiRbVr0diSUU4Hh2JsKYBdzjrDD9plBh7CxekNPxWQRXix_h7m0NUv533AGWFH4p7QrnOYrucSEy-yIJaz1MTTvoa_ymSoN-1xCiebiQXqXMRi3ejvHoW9n1_ehoR92Xpgv51UQNhql45q0/s1600/IMG_20190824_145615.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiRbVr0diSUU4Hh2JsKYBdzjrDD9plBh7CxekNPxWQRXix_h7m0NUv533AGWFH4p7QrnOYrucSEy-yIJaz1MTTvoa_ymSoN-1xCiebiQXqXMRi3ejvHoW9n1_ehoR92Xpgv51UQNhql45q0/s640/IMG_20190824_145615.jpg" width="640" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Selle postituse ainus minu tehtud pilt. Teised kõik Pinterestist. </td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: 1em;">Lihtne elu ja minimalism on mind huvitanud juba sellest ajast, kui me esmalt Uus Meremaale kolisime. Juba siis hakkasin hoopis teisi asju enda ümber rohkem märkama, näiteks kui ilusad lilled kusagil kasvavad või kui kena taevas on. Eks märkasin neid ennegi, aga nüüd märkasin neid kohe rohkem ja sellised väikesed täheldused päevas tegid hinge soojaks.</span><br />
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;"><br /></span>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj0E3WlRu2BFIE31gXrK-ljoPc2_tSijaOKM6KJu7yV3uMFbq5K-EQVxhzsh9IdnOg_xhg8-_vE-xfeVtj5PRVcRZr-kpO359BXwRcsKwkcjE0DL-Kb9CUEKeiFKEXosA1rIqAhNV3pTzCP/s1600/decc0137c992422d76472a9922c29bc6.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="640" data-original-width="586" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj0E3WlRu2BFIE31gXrK-ljoPc2_tSijaOKM6KJu7yV3uMFbq5K-EQVxhzsh9IdnOg_xhg8-_vE-xfeVtj5PRVcRZr-kpO359BXwRcsKwkcjE0DL-Kb9CUEKeiFKEXosA1rIqAhNV3pTzCP/s640/decc0137c992422d76472a9922c29bc6.jpg" width="586" /></a></div>
<br /></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;">Lihtne elu tähendab minu jaoks just sellist elu, kus ma võtan aega, märkan rohkemat enda ümber ja hindan seda rohkem. Elu, kus ma teen pigem ise, näiteks rohkem kokkamist kiirtoidu asemel, mida ma olen alati teinud nagunii. Elu, kus ma joon tassi teed ja lihtsalt vahin aeg ajalt tühjusesse, nautides just seda hetke ja seda tassi teed. Elu, mille puhul ma vähem peapidi telefonis olen, mida ma eelmises postituses juba mainisin. Elu, kus ma ei pea igat päeva tegevustega täitma, vaid naudin lihtsalt olemist.</span></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;"><br /></span></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;">See viimane on eriti südamelähedane. Juba Inglismaa ajast tundus alati, et ma peaks laste päevi algsest lõpuni organiseerima ja iga päev kusagil käima. Ja muidugi siis kõik sotsiaalmeedias kirja panema, et kõik teaks, kui hea ema ma olen. Mul on mitmeid tuttavaid, kes iga pisikese tegevusega lastega internetti üles laevad, olgu selleks koos küpsetamine või mänguväljakul käik. Jah, igal on oma õigus teha, mida soovib, aga ma siiski ei saa aru, miks igat pisiasja on vaja teistega jagada. Ise aina rohkem hoian telefoni tegevustest eemal, et ma lastega ise aega veedaks, mitte ei vaataks neid läbi telefoni. Pilte ja mälestusi on tore ikka salvestada, aga päris iga pisiasja ju ei pea.</span></div>
<div dir="ltr">
<br /></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;">Maaelu oleks küll lihtsa elu ideaal, aga päris maal me veel ei ole. Kuid üritan ise kasvatada, mida saan, kui saan ning ajan oma asja edasi. Teen seda, mis hinge rõõmsaks teeb, mitte seda, mida kõik teised teevad. Küpsetan, koon, loen ja rohin edasi omas tempos. Idüll missugune. </span></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;"><br /></span></div>
<div dir="ltr">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh7K2PIz8-UNrYnyakFHoa0D-SATtQQ9cTxQDX4M8-7uPLeHAYDc5Sc2Wvu4TpXv3uPSk-UQZIXiYVGjrUBqUYnR3qQceQedBKWdQf4NAvfgzr6kJ9HxxAOBaAiQFY3ssAorx8NfAERpwT0/s1600/18f61d74e9fa4c2fe81047a62bc49d3f.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="552" data-original-width="736" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh7K2PIz8-UNrYnyakFHoa0D-SATtQQ9cTxQDX4M8-7uPLeHAYDc5Sc2Wvu4TpXv3uPSk-UQZIXiYVGjrUBqUYnR3qQceQedBKWdQf4NAvfgzr6kJ9HxxAOBaAiQFY3ssAorx8NfAERpwT0/s640/18f61d74e9fa4c2fe81047a62bc49d3f.jpg" width="640" /></a></div>
<br /></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;">Minimalism on teine teema, mis mulle väga sümpaatne on. See tahendab minu jaoks eelkõige vähemate asjade omamist. Steve Jobs oli näiteks minimalist. Ta elamises oli napilt mööblit ning ega ta garderoobki külluslik polnud, oli tihti samades teksades ja kõrge kaelusega mustas pluusis. Oma osa on selles mänginud ka see, kui tihti me ringi kolime. Nipsasjakesi lihtsalt ilu pärast kokku ei osta, kui võimalik, et kolime ja neist lahti saama peame. Seetõttu soetamegi asju vaid siis, kui neid tõesti vaja on. Whangareis elasime aasta ilma diivanit ja ausalt ei igatsenudki. Lastel oli ruumi terve ilm, keegi ei kukkunud iial diivanilt alla, kuna seda polnud, ja külalisi käis meil nagunii üliharva. </span><br />
<span style="font-size: 1.00em;"><br /></span></div>
<div dir="ltr">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi-VExEUVQPh8796jE0HshXm51zVNvq6lOn9IkA_biqjzKWc7GwnTz_exBl8QFfMGwpZydy6oUaO6EHNorn1PAkoVtKkBQlNKtYPnN4qHEsL10j8K7fp7HoLIEkweCzu592XqBNEKxhLckn/s1600/2aa32e3d942deb0a44abb3c9517d767c.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="720" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi-VExEUVQPh8796jE0HshXm51zVNvq6lOn9IkA_biqjzKWc7GwnTz_exBl8QFfMGwpZydy6oUaO6EHNorn1PAkoVtKkBQlNKtYPnN4qHEsL10j8K7fp7HoLIEkweCzu592XqBNEKxhLckn/s640/2aa32e3d942deb0a44abb3c9517d767c.jpg" width="640" /></a></div>
<span style="font-size: 1.00em;"><br /></span></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;">Oleme nüüd mõned nädalad natukene teisti elanud, millest räägin kunangi hiljem, ning see on ette näinud seda, et ma umbes 90% oma riietest minema viskasin-andsin-müüsin. Pidasin Marie Kondo't (organiseerimiskuninganna Jaapanist) meeles ning olin veel karmim. Täitsa lõpp, kuidas ma mõnest riideesemest kinni hoidsin, mida enam paar nädalat hiljem ei mäletagi. Mitu eset olid, mis ostsin enne P'ga sebima hakkamist ja me oleme üle 6a koos olnud... Ja mitu asja, mis enne lapsi olemas ja mis endiselt ilusad, aga imetav emana võimatu kanda (mõned kitsad minikleidid). Kõige põnevam asja juures on see, et kui ma nüüd ostangi midagi uut, siis saan ma endale täiesti uue garderoobi luua ning see palju paremini läbi mõelda. Eelnevalt olid mitmed esemed, mis väga hästi kokku ei läinud, mitmeid erinevaid stiile. Edaspidi hoiaks samadesse toonidesse rohkem ja sarnasemasse stiili (Pinteresti otsing "minimalistic style" annab ettekujutuse, mida eelistaks).</span></div>
<div dir="ltr">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<span style="font-size: 1em;">Minimalism ei tähenda kohe, et mul on vaid 10 riideeset, vaid pigem, et kõik on pikalt läbi mõeldud, mitte spontaansed aleostud. Kvaliteet, mitte kvantiteet. Kogume elamusi, mitte mammonat! Internetis jagavad oma kogemust mitmed ekstreemsed minimalistid, kellel on tõesti vaid 30 eset üldse kokku, aga see pole see, mida ma püüdlen. Eesmärk on küll see, et kui mind ühel päeval enam pole, siis ma ei taha, et mu lastel oleks majatäis träna, millest nad siis peavad lahti saama. </span></div>
<div dir="ltr">
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiEw0qux3Fwt_7v7hJd9s2APxjcP7PQaapr6Uvu2dL0fB5IkYLbyoa1NNUONCaTQI4XUXBh7hC7J3wikciT8p2Bd9F5fNj_A0njAO_8GwyBnWG8NCsaVpYl3P8SnlpPllgbhMNNA_vbBmsW/s1600/7cd673e0c5d3293d6a7fb3aded1c9614.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1104" data-original-width="736" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiEw0qux3Fwt_7v7hJd9s2APxjcP7PQaapr6Uvu2dL0fB5IkYLbyoa1NNUONCaTQI4XUXBh7hC7J3wikciT8p2Bd9F5fNj_A0njAO_8GwyBnWG8NCsaVpYl3P8SnlpPllgbhMNNA_vbBmsW/s640/7cd673e0c5d3293d6a7fb3aded1c9614.jpg" width="426" /></a></div>
<span style="font-size: 1.00em;"><br /></span></div>
<div dir="ltr">
<span style="font-size: 1.00em;">Sellest kõigest võiks nii palju edasi jahtuda, aga telefonil trükkides hakkavad sõrmed valusaks jääma. Järgmise korrani :) </span></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgwnnt81UWM-j69PbQOlzW7SSsiYDsfRwwwUD-y2AORJDFTQkcmV32bVu8AXw80KaSSiHZQcdcHBoAcfzJPpP_Xeal1VH5E6mfku7OFWspSkiLDqi2_ZQHodYtz1OO-DwQv83Y79ErKlLR9/s1600/97ac846b8bfda8294239e7f3b23a9bda.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="600" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgwnnt81UWM-j69PbQOlzW7SSsiYDsfRwwwUD-y2AORJDFTQkcmV32bVu8AXw80KaSSiHZQcdcHBoAcfzJPpP_Xeal1VH5E6mfku7OFWspSkiLDqi2_ZQHodYtz1OO-DwQv83Y79ErKlLR9/s640/97ac846b8bfda8294239e7f3b23a9bda.jpg" width="426" /></a></div>
<br />Marihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-7156351327212009583.post-18244257924904904932019-08-08T18:16:00.001+12:002019-08-08T18:16:25.738+12:00Viimase aasta muutused minu mõttemaailmasOlin eelnevalt kuulnud, et 30seks saades muutuvad tihti inimeste eluvaated jms, kuid ei uskunud seda. Tuleb aga tunnistada, et just sel aastal olen hakanud nii paljude asjade üle teisiti mõtlema ja väärtustan väga teistmoodi asju. Näiteks on mind lihtne elu (simple life movement) ja minimalism väga võluma hakanud ning mida ma meie igapäevalus üsna palju rakendama hakanud olen. Neist tahaks raudselt rohkem oma mõtteid jagada üsna varsti.<div>
<div>
<br /></div>
<div>
Üheks muutuseks on näiteks olnud minu internetisõltuvus, mille üle olen ma viimased kaks-kolm kuud väga palju arutlenud koos elukaaslasega. Kallid lugejad ilmselt ei usukski, et mis sõltuvus, kui siin on viis kuud vaikus olnud. Kuid just seetõttu on muutust vaja! Panen käe püsti ning tunnistan ausalt, et mul on sotsiaalmeediasõltuvus. Ma kontrollin Facebooki ja Instagrammi mitu-mitu korda päevas, ise seda peaaegu märkamatagi. Mind huvitavad liialt teiste inimeste elud ning ma lähen teiste arvamuste peale liiga tihti närvi, mis on idiootne. Viimane kuu, või nii, olen üritanud teadlikult palju parem olla selles ning ma ise olen tundnud, kuivõrd õnnelikumalt ma ise end tunnen, kui ma alateadlikult end alati teistega ei võrdle, kes end sotsiaalmeedias eksponeerivad. Seda kõike kirja pannes tundub see nii totter, aga tänapäeval on nii palju meid, kes on samas võrgus kinni ja ei saa silmi ekraanilt. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Et olukorda paremuse poole muuta, alustasin ma kerge digikoristusega. Lahkusin mitmetest gruppidest Facebookis, kus ma mõtetult aega veetsin. Lisaks ei järgi ma enam Instagramis üle 800 konto, vaid sorteerisin nad 200ni (suur number, aga pooled neist on kudumiskontod inspiratsiooniks). Olen ka ise palju vähem postitama hakanud, sest ma ei tunne enam, et ma PEAN seda tegema. Keegi ei käse, aga tahtmatult tuli tunne, et ma pean regulaarselt teistele teadma andma, kuidas ma elan. Kuigi ei pea. Just selle tõttu olen ma siin seda postitust kirjutamas, pärast mitmekuulist eetrivaikust. Isegi, kui ma siia midagi maha täheldanud ei ole, siis mõtlen ma nädalas korduvalt, et seda ja toda tahaks nii blogisse kirja panna. Kuid aeg läheb ruttu mööda lastega tegeledes ja siis puhkehetkel skrollin ma jälle sihitult Facebooki. Seega, aeg on muutuseks ja selle blogi ülesäratamiseks! Vaadates, et kuigi ma midagi siia lisanud ei ole, külastati seda lehte eelmisel kuul üle 1600 korra, siis ehk huvi teistel ikka on. Ja kui ei olegi, siis ma ise tunnen, et tahan seda kohta jälle, et end rohkem väljendada ja oma mõtteid kirja panna.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Kuigi viimased viis kuud on meil üsna vaiksed olnud, poolt ilma me läbi reisinud ei ole, pigem oleme vaikselt kodused olnud. Esimesed kolm kuud Hunteriga olid rängad ja kahest lapsest kolmele minek oli mulle väga raske. Samas, Cooper alustas koolis käimist, millest ju oleks põnev kirjutada. Ja muidugi sellest ka, kuidas meie pesamuna Hunter areneb. Ja ärme meie tulesädet Amberit unusta, kes küll veel juttu ei aja, aga tegusid teeb küll.</div>
<div>
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgSy7Q9hhHDTTkknx2dajorb72wehT1DKTOkM73QCfxEkF8MHgfuD63H1IvI8OWsC6uZ4PCcl8sMsr3oUyohEiTIZI-EGTIROAu1WnQuyen9Sj6ZTQ97iMuEADZLltRkJH-lMYnWUwUfcjE/s1600/IMG_20190730_221833.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1201" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgSy7Q9hhHDTTkknx2dajorb72wehT1DKTOkM73QCfxEkF8MHgfuD63H1IvI8OWsC6uZ4PCcl8sMsr3oUyohEiTIZI-EGTIROAu1WnQuyen9Sj6ZTQ97iMuEADZLltRkJH-lMYnWUwUfcjE/s400/IMG_20190730_221833.jpg" width="300" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kõik mu pesamunad kaisus.</td></tr>
</tbody></table>
<div>
Toitumine on veel üks, mis sel aastal väga muutunud on. Esmalt võlus mind keto-sarnane dieet, kuid sellest olen 180kraadise muutuse teinud ning nüüd ei tarbi me ei looma- ega linnuliha ning väga minimaalselt mune ja lehmapiima. See on olnud üle mitme kuu muutus ja õppimine ning oleme sellega väga rahul. Lisaks jätsin kohvijoomise paar kuud tagasi maha. Miks ja kuidas jne, sellest tahaks ka kunangi kirjutada. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Sel nädalavahetusel tuleb meie elus järjekordne suur muutus ja väike kolimine. Mis ja miks ja kuidas, see jääb esialgu väikeseks saladuseks. Ütleme nii, et üsna tavanormist erinev plaan, kuid mis aina rohkem üle maailma populaarsust kogub. Mõned ehk arvavad, et me oleme hullud, sest ma ise arvan seda natukene ka. Kuid proovime ennem uue elustiili ära ning loodame, et tuleb hästi välja, ennem, kui ma sellest laadutama hakkan.</div>
</div>
<div>
<br /></div>
<div>
Lõpetame ilusa talvise pildiga, mille tegin mõned päevad tagasi. Ei, päris lund meil siin kodu juures ei ole. Üritasime teha väikese tripi Christchurchi ja muidugi tublide täiskasvanutena unustasime ilmateadet kontrollida. Sõitsime ja lund hakkas vaikselt sadama, ja sadas ja sadas. Poolel teel (200km kodust, 200km Christchurchini) panti tee kinni, kuna liiga lumine oli ja me pidime koju tagasi sõitma! Mõned kilomeetrid kodust otsustas Cooper natukene oksendada, mis vähemalt andis kinnitust, et hea, et koju läheme. Siis ei oleks me peaegu koju jõudnudki ning bensiinijaama jõudsime vaid bensiiniaurudel, olles viimased kilomeetrid hinge kinni hoidnud, kas me ikka jõuame tagasi. Vähemalt sain üle kahe ja poole aasta lund taaskord näha ning nii halenaljakas reis oli, et vähemalt jääb tore mälestus.</div>
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhctc01jDAjHCujSTvOmEnhxmHv_ecVQw7E1t624PETGSeRjtHTf9z03fduC2gDvZJqhS4DC3_LYTRGe6MkG2ycBGV7bOBtwdQ8Q-QCgdy6-wYvKt5_7Zuhsxkb_54IC4DIqmOaS3JqxXdc/s1600/IMG_20190804_133926.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="900" data-original-width="1600" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhctc01jDAjHCujSTvOmEnhxmHv_ecVQw7E1t624PETGSeRjtHTf9z03fduC2gDvZJqhS4DC3_LYTRGe6MkG2ycBGV7bOBtwdQ8Q-QCgdy6-wYvKt5_7Zuhsxkb_54IC4DIqmOaS3JqxXdc/s640/IMG_20190804_133926.jpg" width="640" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Näeme varsti jälle, sest nii palju tahaks jagada!</div>
Marihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-7156351327212009583.post-27011975404648259832019-03-23T14:14:00.002+13:002019-03-23T14:14:34.814+13:00Kaheaastane Amber<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh0z40JeFbPcSuGBPpojAeKTJMohWNqtZjQx0Ln8_qwgtfwM08mgF9ztv5YzA92l3ccKpKCieC1onCz7rLW5yacX7HNIS2_ACa3CLxyx4zJSUxSPtqERiGUVXzOkbikr2P9QKqa-UkV5nTw/s1600/PhotoGrid_1552124729531.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1201" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh0z40JeFbPcSuGBPpojAeKTJMohWNqtZjQx0Ln8_qwgtfwM08mgF9ztv5YzA92l3ccKpKCieC1onCz7rLW5yacX7HNIS2_ACa3CLxyx4zJSUxSPtqERiGUVXzOkbikr2P9QKqa-UkV5nTw/s640/PhotoGrid_1552124729531.jpg" width="480" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Nädal tagasi sai meie pere pisipreili kaheseks ning viimane aeg on temast ka väike vahekokkuvõte teha. Selle aasta sünnipäevad on meil küll natukene väheerilised olnud, kuna meie uus pereliige eelistab öösiti karjuda magamise asemel, aga küll järgmine aasta teeme tasa. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Kinke sai Amber vaid paar - ehitusklotsid ning pildilolev rongirada. Nukkudega ta meil eriti ei mängi. Mitte, et meil kodus neid eriti olekski, aga mängurühmas samuti jäävad nood väga harva talle näppu ja kui, siis leiavad nad väga kiirelt oma tee põrandale. Viimati käies mängis Amber aga kahese kohta üsna pikalt taolise rongikomplektiga, mistõttu ta selle omale saigi. Kasutust on see palju leidnud, raudselt oli hea ost. Sünnipäeval me väga muud ei teinudki, mängisime palju koos, vaatasime vaid Amberi lemmikmultikaid ning õhtul sõime kooki.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhnJy06cO-RuwB9DKh4doCA0dPyihP1hBD3HL4q0j70tdR8t9_E7187c3QKyeOrxGPJLUFN8JxHvOGvBHq7lag3gtnaTM5_CDLX9Dm1ERQaqpfF4iqOfowH47Yft7oI0Ab7oSER7t-qlHms/s1600/IMG_20190311_115909.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhnJy06cO-RuwB9DKh4doCA0dPyihP1hBD3HL4q0j70tdR8t9_E7187c3QKyeOrxGPJLUFN8JxHvOGvBHq7lag3gtnaTM5_CDLX9Dm1ERQaqpfF4iqOfowH47Yft7oI0Ab7oSER7t-qlHms/s640/IMG_20190311_115909.jpg" width="480" /></a></div>
<br />
Amber on raudselt meie pere kõige elavam liige. Tihti mõtleme P'ga. et kust ta oma iseloomu ja särtsakuse küll saanud on, sest me oleme ise üsna rahulikud. Mine tea kust, aga igav temaga ei hakka. Kui tuju on hea, siis ikka sajaga, kui tuju on nukker, siis ikka on väga hull. Mingit vahepealset vaikne olemist tema puhul eriti ei ole. Kui on, siis on ta ilmselt väsinud või haige. Õnneks seda viimast on ta meil väga harva olnud.<br />
<br />
Ta on meil suur looduslaps, kes ainult vees elakski, kui saaks. Õues mängib üsna palju ning igal võimalusel otsib kõik lombid või veeanumad üles. Cooperiga võrreldes tundub ta natukene sportlikum olevat. Jookseb nagu tuul, viimase kuu jooksul on vaikselt hüppama ka hakanud, kuigi maast ülestõuset on vaid sentimeeter või nii, aga nii armas on vaadata, kui ta harjutab. Palli lööb väga täpselt, sama on viskamise ja püüdmise kohta. Eks näis, kas temast saab meie tuleviku spordilootus.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNiDkSlDO-536BGc7WsVZRTx9WcoViAFtCZ-X5WDSBeams_vid9erX6wkTJs1QbI8GHHAG74EgVtP84-ULt8xtbS65ih81XLkCoDXiIjj2Td-JJLIE4d47cnMFcW5QrqZLNm-aRc-EuhI8/s1600/IMG_20190316_100907.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="1200" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNiDkSlDO-536BGc7WsVZRTx9WcoViAFtCZ-X5WDSBeams_vid9erX6wkTJs1QbI8GHHAG74EgVtP84-ULt8xtbS65ih81XLkCoDXiIjj2Td-JJLIE4d47cnMFcW5QrqZLNm-aRc-EuhI8/s640/IMG_20190316_100907.jpg" width="480" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Söömine on tal teine lemmiktegevus. Raudselt palju vähem pirtsakas, kui ta suurem vend. Ja kogused on üsna mehised. Suur lemmik on riis India kanaga või spaghetid, tomatit nosib meeleldi, konservaprikoos meeldib ka väga ning puuviljadest nektariinid või apelsin. Ja palju palju muud! Hea meelega ootan, kui ma talle saan kunangi lasteaeda või kooli lõunat kaasa teha, sest saab vähemalt erinevaid asju proovida.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Imetab ta meil ka veel üsna palju. Ma hea meelega tahaks, et ta juba vaikselt vähem piima nõuaks, aga jõuga keelata ma ka ei taha, seega vaatame ja ootame, kuna ta ise sellest loobumiseks valmis on. Uue venna saabumisega on ta kohe eriti palju imetama hakanud, aga nii palju, kui ma teiste kogemusi lugenud olen, siis täiesti normaalne kohanemisperioodil. Aeg ajalt, kui ta piima nõudma tuleb, siis saan ta tähelepanu millelegi muule suunata, kuid kui see ei toimi, siis hüsteeriline nutt on suur tulema, kui ta kohe nüüd ja praegu piima ei saa. Seega imetame aga rahus edasi ning loodame, et ta mingi aeg ise seda vähem tahab.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Imetamisega käsikäes on magamine. Lõunaunesid teeb ta vaid ühe, mis on enamasti 2-3 tundi pikk. Ajalt täiesti oleneb, mõni kord on keskpäeval magamas, teinekord veab kella 15ni välja. Ööuni algab tal tavaliselt kella 22 ringis. Kui ta aeg ajalt jääbki miskipärast varem magama, näiteks 19-20 ajal, siis on garanteeritud, et mingi aeg on ta öösel paar tundi üleval. Ööuni läks tal alles nii 20-21 kuu vanuselt natukene paremaks, enne seda ärkas ta iga 1-2h tagant. Siis hakkas ta vaid 2-3x öö jooksul ärkama. Magab meie voodis, minu ja P vahel. Jaanuaris ma proovisin teda väikesel pesal põrandal ning oli veel parem, tihti ärkas vaid korra ning päris mitu korda magas läbi öö. Nüüd väikevennaga on meil asjad natukene teised, ta on voodis tagasi, aga mina ja P seal korraga ei ole, vaid oleme väikese kisakõriga elutoas. P on tihti pikalt üleval ning kutsub minu vaid, kui kutil kõht tühi on ning kui ta lõpuks voodisse läheb, siis magan ma viimased paar tundi diivanil, kui saan. Proovisime korra kõik ühes toas ka, aga kuna Hunter on meil üsna vali, siis äratas ta Amberi väga kiirelt üles ning kahte korraga üritada kussutada on natukene raske. Praegu on Amber hakanud taas pigem 2-3 korda öö jooksul ärkama, kuid eile öösel oli seda vaid korra, ehk hakkab vaikselt paranema. Magama läheb ainult minuga, tissitab mõnda aega, siis keerab selja ja paari minutiga magab. Samuti öösiti on piima vaja, et magama tagasi minna, muidu nutab haleda häälega, kui issi teda lohutada üritab.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhJkGWrBiHCILihSvgdcbosuuanI1INSCtvhH_c8WQmLCLnZ_wkf9cwBiK5CnYJO_TVfF_LNbW0nIbEsZzmAuEhlrXgugTmVD6ABPaw-mBpYVnjiQkRPhHnpqgXbGi7ySibsKl7LvwLDe3D/s1600/IMG_20190316_101552.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="480" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhJkGWrBiHCILihSvgdcbosuuanI1INSCtvhH_c8WQmLCLnZ_wkf9cwBiK5CnYJO_TVfF_LNbW0nIbEsZzmAuEhlrXgugTmVD6ABPaw-mBpYVnjiQkRPhHnpqgXbGi7ySibsKl7LvwLDe3D/s640/IMG_20190316_101552.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
Kõnet tal veel eriti ei ole, vaid väga üksikud sõnad. Temaga olen vaid inglise keeles rääkinud, lootes, et ehk ta hakkab varem rääkima, kui Cooper seda tegi, aga hoopis vastupidi. Aru saab ta imehästi ja kehakeelega väljendab end suurepäraselt. Veel me ei muretse, kuna üksikud sõnad hakkavad ikka vaikselt tulema. Viimane uusim on "no" ("ei" eesti keeles), mida ta isegi vaikselt õiges kontekstis kasutab. Näiteks täna just imetasin Hunterit ja teda samal ajal ning mingi hetk näitas ta näpuga Hunterile ja ütles "no", haha. Kuna kõne ja potilkäimine olevat omavahel seotud, siis mähetes on ta meil endiselt ja pole ühtegi märki, et ta sellest loobumiseks veel valmis on. Kui aeg ajalt pärast vanni palja pepuga natukene aega on, siis märkamatult võib põrandal loigukese kusagilt leida. Suvel oli ta meil üsna palju täiesti paljalt väljas ja siis sain paar korda lausa pabulaid muru pealt koristada. Küll ta selle ka omas tempos ära õpib.<br />
<br />
Vähemalt lutti meil enam pole! Selle suur fänn polnud ta kunangi, kuigi mingis vanuses aitas see mul oma tissi ta käest lahti saada. Mingi aeg aga polnud seda enam aga üldse vaja ning niimoodi pole ta nüüd kuid lutti vajanudki. Ühtegi mänguasja tal ka ei ole, millesse ta kohe eriti kiindunud on. Sest tal on ju mina :)<br />
<br />
Ükski päev pole meie väikese tähekesega igav!Marihttp://www.blogger.com/profile/06418686726866557873noreply@blogger.com1