Thursday 28 December 2017

Vaiksed jõulud


Möödas on meie esimene soe jõul. Tegelikult nii soe ei olnudki, kuna laupäevast teisipäevani oli pilvine ja sadas enamuse päevast, kuid ega päris lumetormi ka õues ei olnud. Kuna soojad jõulud on minu jaoks hirmus imelikud, siis päris kuuske ei tahtnud. Eks selle üheks põhjuseks oli ka see, et Amber oleks raudselt seda korduvalt ümber tõmmanud. Paar päeva enne jõule ostsime väikese laua peale panekuks ikka ära, aga üle pingutama kaunistustega ei hakanud.

Väga palju me kinke ei teinud ja pere väga ei külastanud, veetsime jõulud vaikselt kodus lastega mängides. P vanaema sai endale alloleva liniku, mille diameeter lõpuks sai 70cm, kui üritasin väikese liniku teha. P isa ja ta naisele viisime kingid nädalavahetusel, kuid õigel päeval neid vaatama ei viitsinud minna.


Sel aastal olid esimesed jõulud, millest Cooper tõeliselt aru sai. 1detsembrist käisid tal ilusti igal hommikul päkapikud ning ta muudkui rääkis jõuluvana tulekust. Jõulupäeva hommikul ootasidki jõuluvana lumised (suhkrused) jalajäljed põrandal ja poiss oli nii elevust täis, mida oli nii imeline näha.


Kingituseks sai ta Cars 3 filmi manti, mille suur fänn ta on ja millega ta terve päeva ilusti mängis.



Amber sai ka paar kinki, millest tal oli süüüügavalt savi :D

 
Üldiselt mängides ja süües meie jõulud möödusidki. Isegi teler ei olnud enne kella 18t töös. Nüüd paar päeva hiljem veel toibume toidust ja üritame pühademeeleolust igapäevaellu jälle ümber lülituda.

Detsembri tegemised



Kui kunangi oli probleem, et polnud, millest regulaarselt kirjutada, kuna meie elus väga midagi ei toimunud, siis nüüd on hoopis vastupidi - tegemist on palju ja aega ei ole kirjutada. Mitte, et meil nüüd nii aktsiooni täis elu oleks, aga eks juba kahe lapse järgi vaatamine ja nende elus hoidmine on topelt-töö.

Kiire ülevaade, mida me viimase kuu aja jooksul teinud oleme.

Käisime paar korda mere ääres:







Värskes õhus vannis käinud:

 Kuu alguses käisime maamessil (seal võtsin osa käsitöökonkursis, aga midagi ei võitnud, seega pikalt sellest ei räägi):



Cooper laskis lõpuks ometi oma parukat lõigata:



Paar korda oleme ujulas käinud:


Ja igal võimalusel linnas jäätist söömas käinud:


Ja mänguväljakul mängimas:


Kodus samuti vaba hetke väga ei leidu. Pidevalt on pesu, mida pesta, ma ausalt tunnen end pesulana vahepeal. Koristada on alati vaja, sest kui meil väiksemgi puru kuhugi pikemalt jääb, siis leiavad pisikesed mustad sipelgad oma tee selleni. Kõik pereliikmed tahavad alati süüa ka! Siis saabub õhtutund, kui ma võin lõpuks tunnikese istuda ja puhata enne magamaminekut ja siis kipun ikka heegeldama-kuduma, mitte ei haara käsi arvuti järele. Kuid oleme endiselt elus ja ausalt ma iga päev mõtlen, et peaks midagi kirjutama. Ju paar lugejat veel on alles ka ja endal ka aastate pärast armas meenutada.



Monday 11 December 2017

9kuune Amber


Teise lapse needus, et iga nädal kõiki pisisaavutusi kirja ei pane, aga Amber meil ikka areneb. Võrdluseks Cooperi 9 kuu postitus. Amber on natukene aeglasem, kui Cooper, aga see sobib meile täiesti :)

- Pole aimugi, palju Amber kaalub. Kodukaal näitas viimati 10kg.

- Tal on kaks hammast (all) ning kolmas on kohe-kohe läbi igeme tulemas.

- Roomab ja käputab nüüd juba 2-3 nädalat vabalt ringi. On hakanud end asjade najale põlvili tõmbama, aga päris püsti vaid paar korda. Lõpuks ometi õppis istumise ka ära.

- Sööb isuga ja kõike! Puuviljad lähevad eriti hästi peale, eriti maasikad. Cooperist tunduvamalt parem sööja. Amber on edukalt 6kuuselt alates näputoidu peal olnud ja saab igasugu toiduga ka vaid kahe hambaga hakkama.

- Tissitab veel korduvalt öösel-päeval.

- Öösiti ärkab endiselt iga 1-2h tagant, kuid on paar 3h und ka teinud viimasel nädalal. Püsin veel edukalt elus. Päevasel ajal teeb enamasti 2 uinakut, mõnel päeval 1, mõnel 3.

- Ta täiega armastab õues ja vees olemist. Üritab kogu aeg õue roomata ning vannis käik on päeva parim osa.










Tervitused ja uudis!

Tervitused kaugelt maalt! Viimasest postitusest on üle aasta ja ma otsustasin, et ma isegi ei vabanda selle pärast. Viimasel aastal olen üld...