Kui kunangi oli probleem, et polnud, millest regulaarselt kirjutada, kuna meie elus väga midagi ei toimunud, siis nüüd on hoopis vastupidi - tegemist on palju ja aega ei ole kirjutada. Mitte, et meil nüüd nii aktsiooni täis elu oleks, aga eks juba kahe lapse järgi vaatamine ja nende elus hoidmine on topelt-töö.
Kiire ülevaade, mida me viimase kuu aja jooksul teinud oleme.
Käisime paar korda mere ääres:
Värskes õhus vannis käinud:
Cooper laskis lõpuks ometi oma parukat lõigata:
Paar korda oleme ujulas käinud:
Ja igal võimalusel linnas jäätist söömas käinud:
Ja mänguväljakul mängimas:
Kodus samuti vaba hetke väga ei leidu. Pidevalt on pesu, mida pesta, ma ausalt tunnen end pesulana vahepeal. Koristada on alati vaja, sest kui meil väiksemgi puru kuhugi pikemalt jääb, siis leiavad pisikesed mustad sipelgad oma tee selleni. Kõik pereliikmed tahavad alati süüa ka! Siis saabub õhtutund, kui ma võin lõpuks tunnikese istuda ja puhata enne magamaminekut ja siis kipun ikka heegeldama-kuduma, mitte ei haara käsi arvuti järele. Kuid oleme endiselt elus ja ausalt ma iga päev mõtlen, et peaks midagi kirjutama. Ju paar lugejat veel on alles ka ja endal ka aastate pärast armas meenutada.
Mina olen alles ;)
ReplyDeleteSiin veel üks allesjäänu :) Ja head uut aastat!
ReplyDelete