Saturday, 31 March 2012

Võimalikud muutused

Roger on kahjuks hetkel kodune, aga tema töökohtadele kandideerimine käib 24/7 ja kurb on vaadata, kuidas ta hetkel üsna nukker on. Agentuuri kaudu töötajate "rõõm", I guess. Igatahes, oma tööotsingutega sattus ta oma ühe endise firma peale, kes otsis klienditeenindajat. See ei oleks olnud töö temale, aga väga sobilik mulle. Saatsin CV ja saatekirja panin kaks õhtut kokku, mis sai väga hea. Täna sain neilt e-maili, et 13. aprillil oodatakse mind intervjuule.

Roger küsis, et kas ma tahan seda võimalust kasutada. Muidugi tahan! Jah, ma olen enda firmaga 4 aastat olnud ja kaks korda ametit vahetanud. Aga kui teine firma pakub rohkem palka töö eest, mis nõuab vähem vastutust ja stressi kui praegune, siis muidugi ma proovin seda saada.

Töö ise oleks kesklinnas ning ma saaksin väga head alet transpordil, mis oleks isegi odavam kui mu kuukaart bussisõidule, mida ma hetkel vajan. Firmaks oleks ATOC, mis tegeleb rongide ja rongifirmade haldamisega, umbes nagu BAA haldab UK lennujaamu.

Praegune töö protseduuride juhina ei meeldi mulle nagunii ja sellest edasi arenemine on kahtluse all. Tahetakse mind küll klienditeeninduse juhatajaks, kui praeguse juhatajaga peaks juhtuma, et ta ei saa seda tööd enam teha. Aga selle töö palk oleks jube väike võrreldes palgaga, mis klienditeeninduse juhatajad teistes firmades saavad, võrreldes stressi ja töömahuga. Ei tahaks ma ka kuhugi poodidesse koha peale juhatajaks minna hetkeseisuga, vaadates, kuidas meie uus UK boss neid muudkui vallandab või edutab. Aga uuest UK bossist peaks täiesti uue postituse tegema, sest ta oleks seda väärt :P

Nostalgia teemat jätkates

Kui kooliajal juhtus taskuraha üle olema, siis tihti ostsin peale kooli kohalikust A ja O poest kas moorapeasid või aleksandrikooki. Moorapeasid ma ükskord juba olen proovinud ise teha, seega oli viimane aeg aleksandrikooki teha. Lugedes koogi retsepti, tundus see ülikiire, mis sobis täiesti minu neljapäeva õhtusse, kui ma alles kella 19 ajal koju jõudsin.

Retsept oli tegelikult juba ammu-ammu välja prinditud ning tööl sai vaba aega sisutatud inteneti kommentaare lugedes, et kindlaks teha, et mul ikka kõik õnnestuks.

Taigna kokkusegamine käte abil võttis umbes 2-3 minutit. Selle ristkülikukujuliseks tükiks lahtirullimine kahe küpsetuspaberi vahel võttis juba rohkem aega, aga tulemus oli ühtlase paksusega ja õige kujuga.

Kook pidi ahjus vaid 15 minutit küpsema. Ahjust võetud koogi lõikasin kiirelt pooleks, määrisin ühele poolele vaarikamoosi. Teise poole pealetõstmine oli juba tegu, sest see pragunes NII kergesti. Palusin isegi Rogeri appi ja ta suutis esimese suure tüki eraldada. Lõpuks ladusin pealmise kihi esimese peale tüki kaupa ja olin üsna nukker.

Seejärel tegin aga valmis glasuuri ja elevdusin, sest kõik praod saab ju edukalt glasuuriga katta. Saigi! Tuhksuhkru-vee glasuuri värvisin toiduvärvidega, sest moosi värv ei tahtnud sellele üldse peale hakata. Peale puistasin veel kaunistusi, et ägedam oleks.

Lasksin koogil umbes 15 minutit külmikus taheneda ja läks söömiseks. Ma ei liialda, kui ma ütlen, et maitses just täpselt sama hea, või isegi parem, kui A ja O poe omad. Oh, ja need paar tükki, mis veel tänagi on alles, maitsevad veelgi paremini.

Roger ütles küll, et väga hea on, aga talle vist ei läinud liigne magusus peale, sest sõi vaid ühe tüki. Minusugusele suhkrumaanile aga tõeline pidupäev.  Kindlasti kordan varsti uuesti!

Monday, 26 March 2012

Kaneeli ja rosina keeks

Mul on mitmeid kokaraamatuid, aga üheks kindlaks lemmikuks on "The Hummingbird Bakery Cake Days", millega Roger mind eelmise aasta sügisel (või suve lõpus) üllatas. Mulle on tähtis, et retseptiraamatus on iga retsepti jaoks pilt olemas, sest ma pean nägema, umbes milline see toit ka välja tulema peab. Soolased toidud tulevad harva sarnased välja, aga õnneks küpsetised tulevad küll. Laupäevase masendusega tahtsin lisaks tavapärastele muffinitele ka keeksi teha ning kindlasti just sellest raamatust. Mulle on üldse viimasel ajal keeksid väga väga meeldima hakanud...
Kodus olevaid aineid vaadates jäi valik lausa kolme keeksi peale, aga otsustasin teha kaneeli ja rosina keeksi, mis läheb kohe kindlasti kordamisele.

Kaneeli ja rosina keeks


Koostisained:
190g võid
190g (u 300ml) jahu
190g (u 200ml) suhkrut
3 muna
1 tl küpsetuspulbrit
1/4 tl soola
25ml hapukoort
1 tl vanilje essentsi (mina küll panin umbes 1spl vaniljesuhkrut)
1 spl kaneeli
70g rosinaid (mina panin umbes peotäie, sest köögikaal mul veel puudub)

Valmistamine:
1. Pane ahi 170C juurde sooja ja valmista keeksivorm.
2. Vahusta omavahel toasoe või ja suhkur. Lisa ükshaaval vahustades munad.
3. Sega omavahel jahu, sool ja küpsetuspulber ning lisa kahe osa kaupa taignale. Viimasena lisa hapukoor ja vanilje essents.
4. Eralda umbes pool taignast eraldi kaussi ja lisa sellele kaneel. Teisele taignapoolele lisa rosinad ning kalla see taigna pool keeksivormi. Kalla kaneeliga taigna osa peale ning noaga aja kihte natukene segi.
5. Küpseta keeksi 50-60 minutit ja lase enne serveerimist jahtuda.

Tassi tee või kohvi kõrvale imehea ning minu meelest on keeksid veelgi paremad järgmisel päeval.

Rõõmsameelne ja tegus pühapäev

Kui eile olin must masendus, siis täna on hoopis teine päev. Ärkasin ja märkasin, sõin kooki ning keskpäeva ajal tegin meile mõlemale omletti ja jõin mitu mitu kruusitäit teed. Lõpetuseks natukene veel kooki.

Käisime seejärel Hayesis, sest poest oli vaja paar asja osta. Kuna väljas on juba üsna suvine +17C, siis lihtsalt t-särk ja õhukene jakk olid isegi natukene liiast. Hea ilma tõttu jalutasime, mitte ei läinud bussiga.

Kodus haaras mind asjalikkuse tuhin. Esmalt panin kartulid ahju küpsema. Seejärel otsisin panipaigast välja oma kohvri, mis on muidugi kõige tagumine asi ja paljusid asju pidin esmalt eest tõstma. Kohvrist otsisin välja mitmed riided, et vaheldust saada. Lisaks paar paari teksaseid, mis mul küll on üsna kottis võrreldes sellega, kui ma nad ostsin, aga kitsa t-särgiga oleks nad päris kenad. Eriti armsad on Montoni püksid, mis ma põhikooli lõpetamiseks kandsin. Kui lõpetamise päeval, kui ma olin 15aastat vana, olid püksid üsna kitsad, siis nüüd jääb ruumi ülegi. Success!

Kohvris seisnud riided panin pessu, sõime õhtusöögi ning asusin rõdu puhastama. Uusehitise tõttu on iga väiksema vihmaga rõdu liivaga kaetud. Pühkisin aknad ja põranda esmalt ära. Jah, isegi akendel oli selline liivakiht peal, et ma pidin neid esmalt harjaga pühkima. Seejärel küürisin uksepiidad (rõdule viib kaks suurt lahtikäivat ust), siis klaasid ning lõpus isegi rõdu piirded ja põranda. Ilmaennustus lubab järgmiseks nädalaks päikesepaistelist ilma, seega ehk püsib rõdu isegi paar päeva liivavaba.

Seejärel tegin kohvi ja puhkasin natukene, peale mida pesin meigipintslid ja siis asusin triikima. Meie triigime enamasti riideid vahetult enne nende selgapanemist, aga seekord triikisin ma oma 10 tööriiet. Homme panen näiteks seeliku selga vahelduseks, sest ilm juba lubab.

Peale suurt triikimist tegin ühe rummi-Coca Cola kokteili, lakkisin küüned ja asusin ühe tööpakkumise jaoks cover letterit kirjutama. Ma ei kandideeri väga aktiivselt ametikohtadele, aga too üks koht ühes Rogeri endise tööandjaga oleks super. Ma ei ole praeguses rollis nagunii eriti õnnelik ja praegune firma maksab üsna vähe.

Palgast rääkides, sain taas natukene palgakõrgendust nüüd finants aasta lõpus ja esimakordselt ka boonust. Boonus on minu ühe kuupalga suurune, seega tuleb praeguses olukorras vägagi kasuks. Nimelt, Roger on hetkel natukene kodune jälle ja tööotsingutel, mis on agentuuri kaudu töötajate "rõõm". Kui ta oleks tööl, siis ma raiskaks oma boonuse hea meelega kaua ihaldatud Gucci käekotile ja Miu Miu rahakotile, aga need peavad natukene veel ootama. Aga kunangi ma nad kätte saan!

Elu on muidu täitsa ilus jälle :)

Sunday, 25 March 2012

Minu head ja halvad omadused

Ma virisen palju, ma tean. Otsustasin aga oma kergelt veinise ja kooki täis kõhuga, et teeks ülevaate iseenda hetkelistest omadustes, nii headest kui ka halbadest. Ehk viie aasta pärast hea lugeda, kuivõrd erinev ma olin, või hoopis, et muffigi ei ole muutunud.

Negatiivsed esmalt, sest ma olen pigem pessimist (ka üks halb omadus):

- Ma virisen palju. Rogeriga ja blogis, mujal ma viriseda ei julge.
- Ma olen väga negatiivne. (Really?)
- Mul on superhalb mälu, nagu kuldkalal. Pidin just Rogerilt üle küsima, et me ju vaatasime kunangi Rootsi filme "Girl Who Played With Fire" ja "Girl Who Kicked the Hornets Nest", sest ma absoluutselt ei mäleta nende vaatamist. Lisaks vaadatud filmidele ei mäleta ma tihti, mida keegi mulle just öelnud on, mis ei tule näiteks tööl sugugi kasuks ja ma pean iga väiksema asja märkmikusse kirjutama, et tehtud saaks.
- Ma olen perfektsionist. Jah, see on halb, sest minu halva mäluga ja noh, lihtsalt inimene olemisega, ei ole ma alati perfektne ja see teeb omakorda tusaseks.
- Ma ei ole oma kehaga rahul. See on käinud aastaid ja praegu on sedasi, et terve töönädala söön ilusti putru veega ja palju aedvilju hummusega ning nädalavahetusel täidan end kookidega. Tihti peale koogisöömist teen harjutusi kuni jalad all tudisevad, et end mitte nii halvasti tunda. Pea küll ütleb, et mu figuuril ei ole absoluutselt mitte midagi viga, aga ma ei suuda siiski rahul olla.
- Ma olen üsna antisotsiaalne. Ma võin küll tööl ja sundolukordades olla üsna seltsiv, aga kui mul on valida, siis olen ma pigem vait ja omaette ja soovitatavalt ei lahku koduseinte vahelt.
- Ma olen väga tujukas. Rõõmus olemisest super masenduseni suudana ma muutuda sekunditega ja vastupidi.

Positiivsed:
- Ma olen oma lähedaste vastu väga hooliv. Ka paljude võõraste inimeste vastu. Ma tahan lihtsalt kõikide vastu hea ja hooliv olla.
- Ma küpsetan superhäid kooke. Ja teen üldse hästi süüa. I am my own worst enemy.
- Ma armastan lugeda. Mis siis, kui ma tihti peale lugemist raamatu sisu ei mäleta, aga ma usun, et see annab mulle tunduvalt rohkem, kui lihtsalt päev läbi Jeremy Kyle vaadata.
- Kui ma midagi VÄGA tahan, siis ma selle ka saavutan. Aasta algusest on siiski 4 kilo läinud...
- Mul on hea tervis. Haha, ma ei osanud enam midagi muud välja mõelda. Külmetus oli viimati umbes aasta tagasi ja isegi kui tahaks, ei saa töölt vaba päeva, et kodus lihtsalt haige olla, sest ma lihtsalt ei jää haigeks.
- Ma olen lihtsalt südamest hea inimene.

Depressed drama queen

Eile tabas mind must masendus. Esmalt oli tööpäev hirmus, sest nii meeletult palju oli teha nii klienditeeninduses kui ka protsessidega. Sattusin peaaegu natukene pahandusse ka, sest tahtsin ühte klienti väga-väga aidata, kes oli hädas meie enda kolleegi pärast, mitte oma süü tõttu. Tahtsin natukene sahker-mahker teha ja küsisin ühelt teiselt kolleegilt, kas ta mind sellega aidata saaks, too aga läks ülemusele kaebama. Midagi kuritegelikku tehtud ei saanud, aga ma ise ka imestasin, et mul isegi selline mõte pähe tuli. See ei olnud kusjuurest absoluutelt ilma omakasuta, tahtsin lihtsalt teist inimest aidata.

Peale tööd sain Rogeriga kokku ja peale paari sõna vahetamist läksime tülli ja kõndisime tänaval erisuundades minema. Mina põrutasin kohe bussi peale ja tulin koju, kus ma ülejäänud õhtu veetsin voodis küll magades ja küll lugedes. Roger tuli koju tund hiljem, paugutas uksi ja me ei vahetanud sõnagi. Samal ajal voodis omaette olles ma muudkui mõtlesin oma tobedast reegleid rikkuvast mõttest tööl ja tundsin nii meeletut häbi, et see ei lasknud mul üldse ollagi.

Mul on "imeline" omadus alati kõigel negatiivsel mind VÄGA mõjutada lasta. Kui midagi juhtub, siis ma alati mängin selle enda peas korduvalt üle ja see sööb rohkem ja rohkem hinge. Leidsin, et sellisel ülemõtlemisel on isegi inglise keeles nimi olemas. Mitte ei saa aru, miks ma ei oska elada üks päev korraga ja nautida väikeseid rõõme elus.

Tänase hommiku veetsin diivanil oleskledes, kohvi juues ja lõpetades "Girl Who Played With Fire" raamatu. Mingi aeg andis Roger esimesena alla ja tuli mind tüütama ja nüüd oleme me sõbrad jälle. Ta lahkelt eile isegi tusane olles ostis mulle pudeli veini, mis nüüd käiku läheb. Enne küpsetan muffineid JA keeksi ning kavatsen kõik täna korraga ära süüa. Muidu nädala algusest saadik olen taas dieedi-lainel olnud ja väga korralikult söönud, aga täna lohutan hinge toidu ja joogiga ja homme naudin salatit jälle.

Uskumatu, kuivõrd dramaatiline võin ma, üsna vaikne ja kinnine inimene, olla.

Tuesday, 20 March 2012

Ideal Home Show

Tänane päev oli töölt vabaks võetud ning ma mõnuga magasin poole 11ni. Ma olen see nädalavahetus väga tubli olnud, isegi keskööni suutnud üleval olla ja normaalselt ja pikalt maganud. Tavaliselt nädalavahetustel suudan ma maksimum kella 23ni üleval olla ja ärkan enne kella 8t.

Ärkasime, tegin mõlemale omletti hommikusöögiks ning asusime teele. Me ei ole sada aastat väljas käinud ja seetõttu käisimegi Ideal Home Showd vaatamas Earls Courtis, millele Roger kusagilt netist tasuta piletid sai (muidu maksab sissepääs £16.50). Vaatasime uhkeid mullivanne, erinevat mööblit ja kõike muud sisustusega seonduvat ja jalutasime siis kaks kätt taskus sama targalt sealt välja.

Seejärel käisime ja ostsime paar energiajoogi Tescost ning hakkasime pugistama muffineid, mis ma eile õhtul tegin ja kodust kaasa võtnud olin. Roger näitas oma esimest elukohta Londonis, mis oli üsna räämas hostel ning käisime ühel seal piirkonnas elaval sõbral külas.

Koju jõudsime kella 19 ajal ja ma olin NII väsinud. Tegin suure ahjuplaaditäie hakkliha pitsat, mis tuli väga nämma välja, magustoiduks kakaod ja nüüd ma siin olesklengi. Rammestus on peal, seega ma kohe kohe teen endale tassi teed ja suundun voodisse raamatut lugema ("Girl Who Played with Fire" on poole peal), et homseks tööpäevaks triksis-traksis ja värske oleks.

Monday, 19 March 2012

Kaunis orhidee

Meie armas orhidee on otsustanud õitsema hakata lõpuks ometi. Terve taime otsas on umbes kümme punga, mis ehk ka varsti varsti avanevad. Akna taga on aga tüüpiline vihane inglise ilm.

Sunday, 18 March 2012

Tšillin

Kolmapäev ja neljapäev olin tööl varajases vahetuses ja täiesti uskumatu, kuivõrd kiiresti tööpäev läks. Kolmapäeval peale tööd käisime Rogeriga isegi esimesel väikesel sörgil pargis.

Reede oli aga hoopis teine, sest siis olin hilises vahetuses, mis tähendab, et kontoris olin 10st 18ni. Ma olen aga tõeline nohik ja olin juba 9:20 kohal hommikul. Päev venis nagu tatt, sest jube aeglane oli. Mingi hetk tuli väike must pilv pea kohale ja mõtlesin, et mille jaoks ma küll iga päev raban. Et maksta makse ja oleks kus ööd veeta, kui ma just tööl ei ole.

Peale tööd kohtusin Rogeriga toidupoes ja 80 naela jälle läks. Vähemalt väga hõre külmik näeb natukene rõõmsam välja nüüd. Pool pudelit veini ja ma suutsin isegi südaööni üleval olla, mis on minu puhul tõeline edusamm.

Hommikul ärkasin pool 11, mis on taaskord suursaavutus minu jaoks. Tavaliselt nädalavahetustelgi ärkan 7-8 ajal, mis on üsna masendav. Tegin ülepanni pannkooke, mida ma ei ole aastaid teinud. Kui ma teengi pannkooke, siis on Roger alati väikeseid tahtnud, aga seekord tegin suuri. Vahele moosi ja uut šokolaadiga Philadelphia toorjuustu ning kõrvale kaks tassi kohvi ja nii hea oli. Jah, ma olen vaikselt kohvi jooma hakanud, see nädal olen isegi iga päev ühe tassi joonud.

Peale hommikusööki tegin kiire makaronisalati. Nüüd joon paar pokaali veini, lakin küüsi ja lihtsalt tšillin internetis. Hiljem teen vastlakuklite kukleid, mida me küll ilma vahukooreta sööks, paneme moosi või midagi muud vahele hoopis, aga nende sai on ju nii hea.

Ühesõnaga, või pigem lausega, eilne päev oli üsna jama, aga tänane on täitsa meeldib ja lahe :)

See nädalavahetus on mul muideks kolmepäevane, esmaspäeva võtsin töölt vabaks. Peale järgmist nädalat terve nädal tööl ja siis terve nädal kodune, jipii.

Thursday, 15 March 2012

Trinidadi toite proovides

Lisaks eesti toitude tegemisele otsustasin, et ma soovin ka rohkem kariibide toite proovida. See nädal olen juba kaks uut asja teinud, mis kohe kindlasti saavad koha meie tavapärases menüüs. Enamasti mulle küll meeldib uusi asju proovida ja vähe on neid toite, mida ma korduvalt teen.

 Esimene, mida ma tegin, oli Coconut Rock Buns. Küpsetamise asjade hulgas ootas oma järge pool pakki alles jäänud kookoshelbeid, mis kuu aja pärast aeguma hakkavad, seega oli vaja teha midagi, et neid ära kasutada. Thank God, sest seetõttu avastasin ma nende kakkude retsepti ja need olid kindlasti ühed parimad asjad, mis ma viimasel ajal küpsetanud olen.


Kariibide kookose kakud


Kogus: 6 kakku
Valmistusaeg: 30-45 minutit

Koostisained:
500 ml jahu
125 ml võid
125 ml demerara suhkrut
4 spl rosinaid
1 tl küpsetuspulbrit
2 muna
1 tl vanillisuhkrut
4 spl piima
125 ml kookoshelbeid

Valmistamine:
1. Pane ahi 190 kraadi juurde sooja.
2. Näpi toasoe või jahu sekka.
3. Lisa suhkur, rosinad, küpsetuspulber ja kookoshelbed ning sega jahu-või hulka.
4. Vahusta omavahel muna ja vanillisuhkur ning lisa taigna hulka.
5. Lisa vähehaaval piim ja sega kogu tainas kätega, kuni saad üsna kleepja kuid tihke taigna.
6. Lusika abiga jaota tainas kuueks kakus ja pane nad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.
7. Puista kakkudele peale veel natukene demerara suhkrut.
8. Küpseta 15-25 minutit, kuni kakud on pealt kuldsed ja krõbedad. 




Teisena ootasid oma järge kapis kikerherned ning pakk värskeid kartuleid. Hetkel on külmikus üsna hõre seis, seetõttu otsustasin kuidagi need kaks toiduainet ära kasutada ja tegingi oma esimese karri. Kõrvale tegin roti-leiba, mis on traditsiooniline Kariibide ja ning mõningate Aasia riikide leib/sai, mida tihti karride kõrvale süüakse. Närilistega ei ole siin absoluutselt midagi pistmist!

Kartuli ja kikerherne karri roti-leivaga (retsepti võtsin siit, aga siia panen kirja, kuidas mina seda tegin)

Koostisained:
Karri:
1 sibul, hakitud
2 küüslauguküünt, hakitud
1 tl tüümiani
1.5 spl karri pulbrit
500g värskeid kartuleid, kuubikuteks lõigatud
400g konserveeritud kikerherneid vees
1 spl kontsentreeritud tomatipastat
1 spl jahu (soovi korral)
soola, pipar, õli
Roti:
6 dl jahu
3 spl küpsetuspulbrit
0.5 tl soola
250 ml vett
õli

Valmistamine:
1. Esmalt valmista roti taigen, milleks sõelu jahu ja küpsetuspulber ning sega kuivained soola ja veega. Sõtku tainast umbes 5 minutit ja jäta umbes 20-30 minutiks tahenema.
2. Prae sibul ja küüslauk koos tüümianiga, kuni sibul on pehme (umbes 5 minutit).
3. Lisa karri pulber ning prae sibulaid veel umbes kaks minutit.
4. Lisa kartulitükid ning prae umbes 2-3 minutit.
5. Lisa purk kikerherneid koos veega ning lisa natukene rohkem vett, et kartulid oleks kaetud.
6. Lisa sool, pipar, tomatipasta ja soovi korral mõnda muud vürtsi. Mina lisasin kreooli vürtsikastet. 
7.  Hauta karrit 30 minutit ja soovi korral lisa jahu, et karri natukene paksem oleks.
8. Kuni karri haudub, jaga leiva taigen neljaks ning pane suur pann natukese õliga pliidile sooja.
9. Rulli 1/4 taigen jahuse laua peal panni suuruseks.
10. Prae taignaketast pannil mõlemalt poolt umbes 2 minutit. Samal ajal saad rullida lahti järgmise taignapalli ja seejärel prae see.
11. Valmis leivad pane paberile nõrguma kuni kõik on valmis.
12. Söö karrit ja roti-leiba koheselt peale valmimist. Traditsiooniliselt süüakse neid kätega - võetakse tükk leiba, millega haaratakse karrit. Mina aga murdsin tüki rotit ja panin sellele kahvliga karrit peale.

Rogeri meelest oleks karri pidanud olema veelgi vürtsikam ning kookoskreemi oleks pidanud ka lisama, aga seda meil hetkel kapis ei olnud. Teinekord lisan kindlasti terve vürtsikauna haudumise ajal, kookoskreemi ja kanaliha. Roti-leib oli tema meelest maitse poolest täitsa õige, aga leib oleks pidanud veel õhem olema, seega teinekord jagan taigna ehk hoopis kuueks.

Läheb kindlasti kordamisele, sest iseenesest valmist toit üsna kiiresti (vähem kui tunniga) ja oli supermaitsev.

Tuesday, 13 March 2012

Küpsised

Ma ei ole väga tihe küpsiste ise tegija, aga kui, siis ikka korralikult, et meie suur küpsiste tops ikka täis oleks. Kevadlille küpsised on kindlasti ühed mu lemmikud ning seetõttu otsustasingi neid paar nädalat tagasi ise teha.
Retsepti sain muidugi vanast ustavast Nami-Namist ja hea meelega teelks teinekord topelt koguse, kui vaid kaal lubaks :P Maitse oli täpselt selline nagu ma mäletasin. Ühtegi küpsisepressi mul ei ole, seega kasutasin oma kõige suurema auguga glasuuripritsi otsikut ning lilledest said pigem kettad.
Lisaks olin mõnda aega maleküpsiste retsepti vaadanud. Ise ma ei ole neid küpsiseid iial varem saanud, seega ei oska võrrelda, aga vähe usutav, et nad saaks veelgi maitsvamad olla, kui mul välja tulid. Ennast kiitmast ma ei väsi.

Enda tehtud küpsised kadusid meil tunduvalt kiiremini kui tavalised poest ostetud, seega ma väga tihti neid tegema ei hakka.

Antisotsiaalne

Ma olen viimasel ajal ülimalt antisotsiaalseks muutunud. Mulle kohe üldse ei meeldi inimestega suhelda kui mul valida on. Tööl suhtlen vabalt, aga just vabal ajal tahan ma vaid kodus olla. Rogeriga ma ikka suhtlen, ärge kartke, et ta mu vaikust pidevalt tundma peab, aga kui jutuks tuleb teiste sõprade külastamine, siis ma kohe üldse ei taha. Mitte, et meie sõpradel midagi viga oleks, aga ma lihtsalt ei viitsi ja ei soovi suhelda. Kodus omaette olla on ju nii hea ja lõõgastav.

Selline tuju on mul nüüd peaaegu kuu aega olnud. Ei tea kas see läheb varsti iseenesest üle või ma pean vaikselt oma vaimse olukorra vastu huvi tundma hakkama?

Sunday, 4 March 2012

Muutus

Kevadine stiilimuutus ka blogis, sest hall tundus nii igav ja üksluine.

Päikest!

Napoleoni kook

Kui tuleb isu, mis silmanägemise ära võtab, siis tuleb ju sellele alistuda. Kui tuleb isu Napoleoni koogi järgi, mida siin riigis ei tunta, siis tuleb aega varuda ja see valmis nikerdada.
 Retsept tuli muidugi Nami-Namist, mida ma väga täpselt järgisin.

Kihtide vorpimist ma natukene kartsin alguses, aga see oli koogi juures kõige kergem asi. Kihte sai ilusti 7 ja minu meelest tulid väga hästi välja.
 Keedukreemiga oli aga hoopis teine lugu. Järgisin küll täpselt retsepti, aga minu keedukreem sai ülimalt vedel. Seetõttu ka vaid pool kogusest läks koogi vahele ja kahjuks jäi kook natukene kuiv. Õnneks järgijäänud keedukreemi sai edukalt koogitükile taldrikul juurde lisada, kui söömiseks läks, et libedamalt alla läheks.
Maitse poolest oli minu meelest täitsa see õige Napoleoni koogi maitse ja ma olin endaga üsna rahul. Kooki jagus mitmeks päevaks ja isu sai sellest küll täis. 

Laupäev on lahe

Virisen, mis ma virisen, et elu on igav, aga nädalavahetusel mitte midagi teha on super. Duši all käia keskpäeval ja kell 1 avada üks väike õlu on lausa luksus.

On, mida oodata ka, sest nädal tagasi ostsin piletid Kanye Westi ja Jay Z kontserdile kuhu 18mail läheme kolmanda pulma-aastapäeva tähistamiseks. Cannot wait!

Amberi esimene läbi öö uni

Ajaloo huvides panen ruttu kirja, et Amber magas täna esmakordselt terve öö! Vanust 20 ja pool kuud. Eelmisel ööl ärkas ta vaid korra, ag...