Depressed drama queen

Eile tabas mind must masendus. Esmalt oli tööpäev hirmus, sest nii meeletult palju oli teha nii klienditeeninduses kui ka protsessidega. Sattusin peaaegu natukene pahandusse ka, sest tahtsin ühte klienti väga-väga aidata, kes oli hädas meie enda kolleegi pärast, mitte oma süü tõttu. Tahtsin natukene sahker-mahker teha ja küsisin ühelt teiselt kolleegilt, kas ta mind sellega aidata saaks, too aga läks ülemusele kaebama. Midagi kuritegelikku tehtud ei saanud, aga ma ise ka imestasin, et mul isegi selline mõte pähe tuli. See ei olnud kusjuurest absoluutelt ilma omakasuta, tahtsin lihtsalt teist inimest aidata.

Peale tööd sain Rogeriga kokku ja peale paari sõna vahetamist läksime tülli ja kõndisime tänaval erisuundades minema. Mina põrutasin kohe bussi peale ja tulin koju, kus ma ülejäänud õhtu veetsin voodis küll magades ja küll lugedes. Roger tuli koju tund hiljem, paugutas uksi ja me ei vahetanud sõnagi. Samal ajal voodis omaette olles ma muudkui mõtlesin oma tobedast reegleid rikkuvast mõttest tööl ja tundsin nii meeletut häbi, et see ei lasknud mul üldse ollagi.

Mul on "imeline" omadus alati kõigel negatiivsel mind VÄGA mõjutada lasta. Kui midagi juhtub, siis ma alati mängin selle enda peas korduvalt üle ja see sööb rohkem ja rohkem hinge. Leidsin, et sellisel ülemõtlemisel on isegi inglise keeles nimi olemas. Mitte ei saa aru, miks ma ei oska elada üks päev korraga ja nautida väikeseid rõõme elus.

Tänase hommiku veetsin diivanil oleskledes, kohvi juues ja lõpetades "Girl Who Played With Fire" raamatu. Mingi aeg andis Roger esimesena alla ja tuli mind tüütama ja nüüd oleme me sõbrad jälle. Ta lahkelt eile isegi tusane olles ostis mulle pudeli veini, mis nüüd käiku läheb. Enne küpsetan muffineid JA keeksi ning kavatsen kõik täna korraga ära süüa. Muidu nädala algusest saadik olen taas dieedi-lainel olnud ja väga korralikult söönud, aga täna lohutan hinge toidu ja joogiga ja homme naudin salatit jälle.

Uskumatu, kuivõrd dramaatiline võin ma, üsna vaikne ja kinnine inimene, olla.