Monday, 20 September 2010

Easy Like Sunday Morning

See nädalavahetus on tõeliselt lebo olnud. Oleme pikalt maganud ja lihtsalt puhanud. Eilne suurim tegu oli toidupoes käik ja nädala toidu ettevarumine. Täna koristasime oma tuba ja vannituba. Nüüd mõni meist vahib jalgpalli ja mina naudin internetis hulkumist klaasi veiniga. Idüll :)

Friday, 17 September 2010

Asjatoimetused kesklinnas

Täna oli asja kesklinna ja seetõttu võtsin töölt vaba päeva. See tähendab, et peale aastavahetusel kolmenädalast puhkust on mul vaid üks päev veel vabaks võtta kuni mai alguseni. Oh well..

Asja kesklinna oli tegelikult mu kallil kaasal, ma käisin moraalseks toeks ja telefone hoidmas. Nagu ma mainisin, siis jõulud ja aastavahetuse veedame New Yorkis ämmal külas. Kui ma nüüd tagantjärgi mõtlen, siis piletite ostmine ilma viisadeta ja asjadea oli üpriski suur risk. Minul probleemi ei ole, täitsin oma ESTA vormi ilusti ära ja vastus tuli kohe tagasi, et terrorist ma ei ole. Minu teine pool aga pidi sinna viisa saama. Täitis pika pika taotluse interneti teel ja siis tuli kohapeal intervjuul käimas. Seda viimast me täna tegimegi. USA saatkonda ei ole aga inimestel lubatud tehnikat võtta, isegi sealsed töötajad ei tohi oma mobiiltelefone kaasa võtta. Kes aga ikka kesklinna ilma telefonita läheb.. Sedasi käisingi mina kaasas telefoni hoidmas, kui teda grilliti.

Ärkasime vara-vara ja leidsime saatkonna ilusti üles. Kui mees sealsest turvakontrollist läbi läks, suundusin mina Oxford Streeti poole ja siht oli leida Starbucks. Cappuccino ja kaneelirull olid taevalikud. Raamat oli ka kaasas, millest ma tervelt kaks lehekülge lugesin. Nimelt silmadel oli raske hommikul läätsedega kohaneda ja seetõttu ei olnud pilk just kõige teravam. Peale seal istumist käisin elus esimest korda Selfridges. Jah, ma olen siin kaks aastat elanud ja ei ole kordagi seal käinud! Minu jaoks oli see natukene liiast. Vaateaknad ja valik on muidugi super. Kuid pood oli üpriski tühi, kui ma seal olin ja tundsin end natukene ebamugavalt. Kui eesmärk on šopata, eks siis oleks tunne teisem. Käisin veel paarist poest läbi, ostsin natukene veel meiki ja läksin meest ootama.

Tema sisenes saatkonda 9:30 ja leppisime selle kõrval olevas pargis kell 11 kohtuda. Poolteist tundi istusin külmal pargipingil, kuulasin muusikat ja mängisin Mahjongi. Siis tuli šokolaadi isu ja käisin Twixi ostmas. Pool tundi sain veel istuda ja siis tuli ta lõpuks välja. Tahtis mind lollitada ja tegi kurba nägu, et ma pean üksinda minema USAsse. Ma nii naiivne ei ole ja nägin temast läbi. Aga jah, viisa olemas ja jõulude ajal oleme kindlalt kahekesi minemas :)

Lisaks käisime ühes tai kohas söömas, kus korra varem käisime. Seekord oli toit palju kehvem ja nii pea me sinna ei satu. Teine kord läheme ikka oma hea Mr Wu juurde hiinakat sööma.

Koju jõudes magasime sügavalt poolteist tundi. Siis oli vaja Specksaversis läätsedega kontrollis käia. Nimelt on meil proovi omad silmas veel. Poolel teel tuli mõnel meist meelde, et tšekid jäid koju, mida vaja oleks olnud. Sain natukene pahandada, et minu süü oli ja läksime koju tagasi. Sain uue aja kahe nädala pärast. How fun. Kodus siis natukene moositati mind, kui tunti süüdi minuga pahandamises ja ülejäänud õhtu oleme lihtsalt puhanud.

Varsti peab end magama ära ajama, sest homme on vaja jälle tööle minna. Reeded on lahedad vähemalt, sest on dress down day ja saab teksaseid kanda :) Nüüd saab kolm kuud järjest tööl käia ilma puhkuseta, et siis 21sel detsembril ära lennata. Vähemalt on, mida oodata!

Sunday, 12 September 2010

Tõeline nädalavahetus.

See nädalavahetus on meil lõpuks ometi kodune. Alguses mõtlesime Thamesi festivalile minna, aga täna oli palju mõnusam voodisse jääda. Raamatuid on hirmus suur hunnik, mis lugemist tahavad ja oleks aega raha ka rohkem kokku hoida.

Eile olin ma ka kodune, sest ootasin meie külmiku saabumist. Saabus õigel ajal ja täiesti üksinda sain selle kastist välja, pestud ja tööle. Nüüd on meil oma toas oma külmik, milles on meil palju ruumi vaid enda asjadele ja puhas on ka meie standardite kohaselt.

Eile tegin leiba ka. Sainsburys müüdi mingit vahvad leivajahu, millele tuli ise kodus vaid õli/võid ja vett lisada. Lasksin taignal poolteist tundi kerkida. Nii palju ma sõtkuda ei viitsinud nagu juhendis kirjas oli, aga see selleks. Tegin väikesed ümmargused pätsikesed, mis 15 minutit ahjus küpsesid. Ja voila, väga hea leib. Mitte tõeline eesti tume leib, vaid siinne wholewheat bread. 60 penni eest väga hea toode. Täna tahaks kiire poeskäigu teha ja vaid mõned asjad osta, kuid neid leivajahusid peaks paar tükki juurde ostma.

Kuna meil juhtus vastavaid aedvilju kodus olema, tahtsin ratatouille tegemist proovida. Ei teinud ilusat ahjurooga, vaid potihautise. Välja tuli sama segadus nagu siinsel pildil (ma ei viitsinud ise pilti teha, seega kasutasin netist leitud pilti siin). Lisaks riisi ja väga hea tuli. Kindlasti tuleb kordamisele :)

Head nädalavahetust kõigile ja leidke aega ka lihtsalt olesklemiseks!

Wednesday, 1 September 2010

Tehtud töö ei taha enam tegemist

... või vähemalt ma loodan.

Mõnel päeval oleks targem lihtsalt end voodis teki all peita ja mitte välise maailmaga kokku puutuda. Tööl oli pika nädalavahetusega paaalju kirju kokku kuhjunud. Asusin kohe nendega tööle. Esimene klient telefonil oli mingi asshole, kelle ma kiirelt teise osakonda edasi suundasin. Mul oli pooleli oma viie kaebuse uurimine, millest kahele sai vastus saadetud. Üks kaebus muutub aina jaburamaks. Ja neljanda kohta oli üks meie Area Manager täielik asshole oma eelarvega. Sellega tegelen homme. Lisaks oli vaja kolmekesi üle sajale kirjale vastata. Mida ma usinalt tegin. Ja niiii paljud neist on/olid järjekordsed kaebused jaburatel teemadel. Kell 9 jõudsin tööle ja lõuna jõudsin alles kell 14:30 süüa, mil ma samal ajal kirju kirjutasin. Esimene nädal ilma meie juhatajata ja ühe vähema liikmega oli ikka karm. Ja siis mu buss ei ilmunud kohale ja pidin järgmist ootama. Töölt lahkusin kell 17 ja koju jõudsin 18:15. Ei ole lahe.

Kahjuks ei usu, et see nädal eriti paremaks läheb, sest nädalavahetusest jäi veel palju kirju alles ja eks neid kuhjub juurde. Aga eks raskused ole nende ületamiseks. Kuid täna ei olnud mul kohe üldse tuju stressi taluda ja olin päev otsa natukene nukras ja vaikses olekus. Tujukas nagu ma olen. Aga küll saan üle :)

Üks hirmus palav matkapäev

Cooper on hetkel lasteaiast puhkusel ja ma kahjuks ei ole kõige osavam ema, kes alati suudaks ta päeva ära sisustada kahjuks. Ühel ilusal...