Asjatoimetused kesklinnas

Täna oli asja kesklinna ja seetõttu võtsin töölt vaba päeva. See tähendab, et peale aastavahetusel kolmenädalast puhkust on mul vaid üks päev veel vabaks võtta kuni mai alguseni. Oh well..

Asja kesklinna oli tegelikult mu kallil kaasal, ma käisin moraalseks toeks ja telefone hoidmas. Nagu ma mainisin, siis jõulud ja aastavahetuse veedame New Yorkis ämmal külas. Kui ma nüüd tagantjärgi mõtlen, siis piletite ostmine ilma viisadeta ja asjadea oli üpriski suur risk. Minul probleemi ei ole, täitsin oma ESTA vormi ilusti ära ja vastus tuli kohe tagasi, et terrorist ma ei ole. Minu teine pool aga pidi sinna viisa saama. Täitis pika pika taotluse interneti teel ja siis tuli kohapeal intervjuul käimas. Seda viimast me täna tegimegi. USA saatkonda ei ole aga inimestel lubatud tehnikat võtta, isegi sealsed töötajad ei tohi oma mobiiltelefone kaasa võtta. Kes aga ikka kesklinna ilma telefonita läheb.. Sedasi käisingi mina kaasas telefoni hoidmas, kui teda grilliti.

Ärkasime vara-vara ja leidsime saatkonna ilusti üles. Kui mees sealsest turvakontrollist läbi läks, suundusin mina Oxford Streeti poole ja siht oli leida Starbucks. Cappuccino ja kaneelirull olid taevalikud. Raamat oli ka kaasas, millest ma tervelt kaks lehekülge lugesin. Nimelt silmadel oli raske hommikul läätsedega kohaneda ja seetõttu ei olnud pilk just kõige teravam. Peale seal istumist käisin elus esimest korda Selfridges. Jah, ma olen siin kaks aastat elanud ja ei ole kordagi seal käinud! Minu jaoks oli see natukene liiast. Vaateaknad ja valik on muidugi super. Kuid pood oli üpriski tühi, kui ma seal olin ja tundsin end natukene ebamugavalt. Kui eesmärk on šopata, eks siis oleks tunne teisem. Käisin veel paarist poest läbi, ostsin natukene veel meiki ja läksin meest ootama.

Tema sisenes saatkonda 9:30 ja leppisime selle kõrval olevas pargis kell 11 kohtuda. Poolteist tundi istusin külmal pargipingil, kuulasin muusikat ja mängisin Mahjongi. Siis tuli šokolaadi isu ja käisin Twixi ostmas. Pool tundi sain veel istuda ja siis tuli ta lõpuks välja. Tahtis mind lollitada ja tegi kurba nägu, et ma pean üksinda minema USAsse. Ma nii naiivne ei ole ja nägin temast läbi. Aga jah, viisa olemas ja jõulude ajal oleme kindlalt kahekesi minemas :)

Lisaks käisime ühes tai kohas söömas, kus korra varem käisime. Seekord oli toit palju kehvem ja nii pea me sinna ei satu. Teine kord läheme ikka oma hea Mr Wu juurde hiinakat sööma.

Koju jõudes magasime sügavalt poolteist tundi. Siis oli vaja Specksaversis läätsedega kontrollis käia. Nimelt on meil proovi omad silmas veel. Poolel teel tuli mõnel meist meelde, et tšekid jäid koju, mida vaja oleks olnud. Sain natukene pahandada, et minu süü oli ja läksime koju tagasi. Sain uue aja kahe nädala pärast. How fun. Kodus siis natukene moositati mind, kui tunti süüdi minuga pahandamises ja ülejäänud õhtu oleme lihtsalt puhanud.

Varsti peab end magama ära ajama, sest homme on vaja jälle tööle minna. Reeded on lahedad vähemalt, sest on dress down day ja saab teksaseid kanda :) Nüüd saab kolm kuud järjest tööl käia ilma puhkuseta, et siis 21sel detsembril ära lennata. Vähemalt on, mida oodata!