Sunday, 21 June 2015

Šotimaal lõpuks käidud

Eelmine nädalavahetus oli meil üsna spontaane ja lahe. P võttis endal reedese päeva töölt vabaks ning mõtlesime, et kindlasti tahaks midagi teha. Olime bussipeatuse poole teel, kui ta ütles, et rendiks hoopis auto nädalavahetuseks ja läheks kuhugi. Mõeldud-tehtud. Õnneks lähedal olevast autorendist sai ta pärast internetist avalduse tegemise auto kahe tunni pärast kätte. Seni saime ruttu kesklinnas Cooperile uut turvatooli ostmas käia, millel pidi P küll ise järgi käima, sest Mothercare pidi kindlaks tegema, et see meie autosse ilusti istub. 

Kuna P pidevalt igatseb merd, siis oli lihtne otsus, et läheme mere äärde. Kiire paaritunnine sõit Scarborough'sse algas.

15 minutit sõitu ja Cooper kustus kohe ära. Meil on kindlasti endal ka uuesti autot vaja.


Natukene enne Scarborough't tuli meeletu mereudu. Terve päev oli ilust ja päikesepaisteline olnud ja mere äärde jõudes me enam eriti palju merd ei näinudki. Vähemalt lõhnas nagu meri ja sellise uduga oli ka tegelt päris lahe.


Scarbrough muuli pealt, natukene on näha :)
 


Auto oli meil veel kaheks päevaks ja muudkui mõtlesime, kuhu järgmisena minna. Terve õhtu vahtisin kaarti ja ei suutnud ära otsustada. Mõtlesime, et läheks kuhugi kaugemale lausa ööseks. Hommikuks otsustasin ära, et läheme Edinburgh'i. Kolmas korda proovisin Šotimaale minna, ehk läheb õnneks (esimene kord proovisin, kui ma Cardiffis elasin, siis jäi bussireis viimasel minutil ära, teine kord proovisime aasta tagasi, aga siis võeti auto poolel teel käest ära). Leidsin mingi odava hotelli, kuhu saime üheks ööks toa £50 eest ning broneerisin selle ilusti enne ärasõitu ära.

Nagu naksti, 5. minutit pärast ärasõitu Cooper magas:


Terve sõit kodust Edinburghi oli üle 3. tunni pluss vahepeatused. Cooper oli üllatavalt tubli ning hakkas virisema vaid siis, kui ta ära väsis, aga magama minna ei tahtnud või piima tahtis, mida mul kaasas polnud. Tagasi sõites olin targem ja ostsin Aptamil'i RPAd, mis vähemalt toatemperatuuril seisis.

Mängib mu tahvelarvutil ja naudib sõitu jalad ristis. Sokid tõmbas endal ise jalast, et mugav oleks.
 Šoti piiril peatusime ja tegime ilusti pilti. Sealt Edinburgh'i oli lühikene sõit ja viisime asjad hotelli ära.


Õhtusöögiks ostsime ühest väikesest putkast friikaid ja taignas küpsetatud kana. Taignas küpsetatud vorste saime ka, mis pildil, aga mulle hästi ei meeldinud. Kala oli küll imeline.


Vaade meie õhtusöögi paigast.
Käisime kiire tiiru Edinburgh'i kesklinnas ka, aga rohkem plaanisime järgmisel päeval teha.

Cooper Edinburgh'i lossi taustal.

Hommikul vargsasti suundusime kesklinna avastama ning käisime The Elephant House'is hommikust söömas. See on see kohvik, kus J K Rowling esimesed Harry Potteri peatükid kirja pani, mistõttu oli seal üsna palju inimesi väikeste märkmikutega inspiratsiooni saamas.

Cooper ei suutnud kuidagi paigal olla.
Edasi läksime lihtsalt jalutama ja linnaga tutvuma.

Edinburgh pilvisel päeval.

Ronisime mäe otsa. Samal ajal toimus Race for Life, mis on siinne heategevuslik jooks rinnavähi jaoks.

Cooper marsib mäest alla issi abiga.

Loodus!

Väike uudistaja.



Kohustuslik Šotimaal. 
Kui uni murrab...

Üks miljon naela. Ma arvasin miskipärast, et see rohkem ruumi võtab, aga päris kohvrisse see küll ära ei mahuks.

Edinburgh'i loss. 

Viimasena tahtsime Calton Hill'il käia ja imetleda vaadet linnale enne kojusõitu.

Vaade Calton Hill'ilt.



Super!

Mina ja mu väike kallis.



Edinburgh hakkas meile juba selle väikese reisi jooksul väga meeldima. Palju palju kenam, kui Ingismaa meie meelest. Nüüd tuleb mõelda ja planeerida, kas tahame sinna ka natukeseks kolida, ennem kui me kunangi Uus Meremaale ära läheme...

10. ja 11. hammas


See nädal sai Cooper endale juurde lausa kaks uut hammast, mis lõpuks ometi end igemest välja pressisid. Asuvad ta parema poole ülemises igemes. Tema vasakul poolel on näha hammas nr. 9, mis kahest kohast väljas on. Järgmisena tundub, et tuleb välja kaheksas hammas ülesse, kus hetkel keskel veel hammas puudub. Saaks see juba läbi, hammaste tulek on hirmus kogemus tervele perele.

Ahjaa, Cooper on usinalt endal juba esihambast killukese ka välja löönud. Absoluutselt ei tea, kuidas, aga arvestades, kui kohmakas ta vahepeal on ja igasugu asju endale suhu topib, ei imesta. Minusse, sest ma lõin väiksena suure tüki oma ees olevast piimahambast välja ja kui jäävhambad sain, siis olin ka tubli ja suutsin ühest ülemisest esihambast killu välja lüüa. Loodan, et Cooper oma jäävhammastega küll tublim on.

Wednesday, 17 June 2015

Meie kõigi ööuni pareneb

Kui veel paar nädalat tagasi pani Cooper natukene hullu ja oli öösiti lausa 4-5 korda üleval, siis nüüd on ta järsku nii hästi magama hakanud. Ma isegi julgeks öelda, et magab öö läbi. Magama läheb küll üsna hilja, näiteks eile uinus alles kell 21:10 (mul jäi 10 minutit Game of Thrones'i vaatamata!). Ärkas alles kell 5:30, jõi natukene piima ja siis põõnas lausa 7:30ni. Enamasti tänu sellele, et issi äratuskell alles siis helises. Ärkab küll korra veel esimeseks hommikusöögiks üles umbes 5 ajal, aga minu jaoks on magama minekust selle ajani järjest magamine super. Palju parem, kui ärkamine kell 1-2, siis uuesti kell 4-5 ja siis kell 6 ärgata. Oleme kõik palju rohkem puhanud :)

Tuesday, 9 June 2015

Depressiooni lõpp

Käisin täna arsti juures arutamas seda, et ma antidepressantide võtmist tahaks lõpetada. Tegimegi koos kava, mille järgi ma iga nädal natukene kogust vähendan järgnevad 4 nädalat ja siis loodan, et saan ilma hakkama. Iga 2 nädala tagant tahavad mind igaks juhuks näha ka, et mu hea tuju ikka kestaks. Tunnen end küll hoopis teise inimesena, kui ma olin kuus kuud tagasi ning loodan südamest, et ma end sama hästi tunneks ka ilma hea tuju rohuta.

Mõned uued asjad Cooperile

Cooperil on nüüd piisavalt taldrikuid, kausse ja lusikaid-nuge-kahvleid mõneks ajaks. Otsisin esialgu internetist küll lusikate komplekti, aga Amazoni kaudu leidsin need taldrikud ja kausid ka. IKEA omad. Tassid olid ka sama ilusad ja värvilised, aga kuna poiss veel tassist ei joo ise, siis neid ei hakanud tellima veel. Pilt ei ole küll maailma parim, aga värvid on väga ekrsad, peaaegu neoonid.


Kuna lõpuks tundub, et suvi hakkab meile ka tulema, ostsin Cooperile paar uut riiet ka. Aitäh vanaemale Cooperi garderoobi sponsoreerimast! Kõik riided ASDA George'ist, mille lasteriided mulle väga meeldivad, soodsad ja väga kvaliteetsed.


Kutt poseerimas:


Suur poiss ärkab ise üles

Mainisin eelmises postituses, et päevasel ajal magab Cooper meie voodil, patjadega ümbritsetult ning tavaliselt hõikab või niheleb, kui üles ärkab. Eile ta lõunaune ajal tegin ma teises toas koolitööd arvuti taga ning P mängis telekamängu. Ühel hetkel kuulen, kui P ütles: "Hey, buddy!" (Tsau, sõbrake!). Kahe sekundi möödudes läksin vaatama poisse ning nad juba istusid elutoas. Mõtlesin, et kuidas nad nii kiirelt magamistoast sinna said. Tuli välja, et Cooper oli ise vaikselt üles ärganud, voodist alla roninud ja elutuppa tatsanud. Suur poiss ärkab ju ise üles :D

Ilustuseks pilt Cooperist voodi peal joogat tegemas.

Sunday, 7 June 2015

Minu argipäev koos Cooperiga

Minu päev algab tavaliselt kell 6, kui Cooper ärkab. Mõnikord arvab ta, et me võiks natukene varem üles tulla, harvemini saan 7ni voodis olla. Logeleme 10-15 minutit voodis ja ärkame, siis võtan Cooperi oma voodist meie voodile ja kaisutame. Vahepeal olen ta juba viimase söötmise ajal ta meie juurde võtnud, tavaliselt kui see 4-5 ajal on ning ta esmalt natukene liiga värske tundub. Meie voodis uinub aga natukeseks veel.

Kui me end lõpuks voodist välja ajame, siis esmalt vahetan Cooperi mähet, mis enamasti küll on jõudnud püksid ka natukene niiskeks teha. Seejärel läheb veekeetja tööle, sest päris inimeseks muutun ma alles pärast kahte tassi kohvi. Siis kas panen mina teleri tööle või nibistab Cooper selle käima ning hommikuti vaatame alati Milkshake lastehommikuprogrammi, kus näidatakse 3. tundi igasuguseid multikaid. Cooper neid küll päris pikalt ei vaata, aga tavaliselt multikate algusmuusikate ajal ta tantsib küll. Lisaks sealsed saatejuhid vahepeal laulavad ja tantsivad, mis talle meeldib.

Ärkame ja märkame.
Päris korralikku hommikusööki me tihti ei söögi. Ma ikka järjepidevalt Cooperile annan puuvilja näksida ja muid asju, aga toolis tervet einet ta tihti ei söö (kuigi ma teda ikka pea iga hommik sinna sööma üritan panna). On minusse ja P'sse sellega, sest me kumbki väga hommikul sööjad ei ole. Rohkem hakkab kutt alles 2-3 tunni pärast nosima. Ma väga ei muretse, sest öösiti ärkab ta veel mõned korrad ja saab natukene piima, et ju ta siis näljane ei ole. Veetops ja näksitopsik on alati põrandal olemas ning ta teab, kus külmik on :)

Hommikuti oleme natukene laisad (P läheb enamasti kella 7 ajal tööle ära) ning tavaliselt kella 9 ajal või nii käin ma pesus. Cooper on alati minuga samal ajal vannitoas kaasas, seisab vanni kõrval ja üritab enda käsi märjaks saada. Seejärel käime toidupoes, mida ma teen umbes üle päeva. Kord nädalas natukene suurem toiduost ning siis veel paar korda piima-saia juurde ostmas. Jalutuskäik poodi ja koju tagasi on kokku 5km, seega päris hea matk. Koduteel saab toidukraami täis kärut mäest üles ka lükata, mis on mul trenni eest.

Toidupoest koduteel croissant'i nosimas.

Poest koju jõudes aitab Cooper alati ilusti asjad kärust välja tõsta ja külmkappi. Kotte ta tihti küll ise tõsta ei jõua, et kööki viia, seda teeme koos. Külmikusse tahab ta ka absoluutselt kõik asjad panna, ka kuivained. Need tõstan ma hiljem vaikselt ise külmikust välja ja kappi.

Siis on aeg lõunat süüa, mida me teeme koos. Pärast seda Cooper kas läheb kohe lõunaunele või mängib veel tunnikese. Lõunaunele läheb ta 12-14 ajal, täitsa oleneb päevast. Uni kestab kõige tihedamini 3 tundi, vahepeal vaid 2. Üks päev magas ta lausa 4 ja pool tundi ja üllataval kombel sai õhtul ka normaalsel ajal magama. Mainima peab ka seda, et selle nädala neljapäeval oli esimene päev, kui ta üldse ei maganud lõuna ajal. See oli üsna väsitav.

Lõunauni.
Viimase kuu aja jooksul või nii olen tihti Cooperiga lõunaajal koos magama hakanud. Siis suudan õhtuti vähemalt rohkem kui kella 8ni üleval olla. Kui ma temaga koos ei tukasta, siis kõige tihedamini võtan hetke endale, vaatan telerit ja heegeldan või lakin küüsi. Kui ma eriti tubli olen, siis teen ka koolitööd või koristan niisama natukene vaikselt elamist. Tihti küll 3. tunni lõpuks hakkab natukene igav. Lõunaune magab Cooper alati meie suure voodi peal. Panen vaid padjad äärte peale, et ta end maha ei keerutaks.

Kui Cooper ärkab ja märkab, siis kaisutame ja mängime natukene. Loen talle korduvalt sama raamatut, kui ta soovib, mängime jalgpalli või peitust või Cooper mängib pottide ja pannidega. Väike snäkk lapsele ning siis asun õhtusööki tegema.

Õhtusöögi tegemise ajal on Cooper kõige tihedamini minuga köögis kaasas. Tihti mängib nende pottidega, mida ma ei kasuta parasjagu ning teeb nende sees ka süüa (tavaliselt paneb köögirätiku poti sisse ja siis segab seda lusikaga). Teinekord tahab ta kõvasti mind aidata või tuleb just siis suur isu süles olla. Aga tehtud me kõik saame ja enamustel päevadel teen ma kooki ka.

Cooper aitab süüa teha.
 P tuleb töölt olenevalt päevast 6-7 ajal. Siis on Cooper suur issikas ja ma naudin natukene lihtsalt istumist. Kui kõik on söödetud, siis pesen nõud ja oleskleme niisama ehk mängime Cooperiga. Tal on suur isu meid alati näppu mööda teistesse tubadesse vedada või peame talle korduvalt raamatuid lugema jälle.

Raamatukoi.
Cooper läheb magama enamasti kella 8 ajal, kuid see oleneb täiesti, kui unine ta on. Kindlat magamaminekuaega tal ei ole, aga ta ise saab ka aru, kui ta uniseks hakkab jääma ning käib siis mikrolaineahju ees hüppamas, et piima saada. Ta saab öömähkme alla, pidžaamad selga. Kui piim soojaks saab, siis tavaliselt võtab Cooper selle enda kätte ja sammub mu ees arusaadavalt magamistuppa. Ukse peal saadab veel issile õhumusisid ning magamistoas läheb ilusti voodi juurde ning vahepeal paneb ukse ka kinni ilusti. Kui ma ta voodi peale tõstan, siis ta ilusti viskab pikali ja on piimajoomiseks valmis. Kui ta voodisse saamine on lihtne, siis tihti terve protsess nii lihtsalt ei lähe. Kui silm hakkab looja minema, siis on vaja natukene unega võidelda ka, aga tavaliselt uni ikka võidab lõpuks. Selle jaoks pean ma küll mõnikord teda süles hoidma ja edasi-tagasi jalutama, et ta maha rahuneks ja unisemaks jääks. Keskmiselt võtab Cooperi magama saamine umbes 30-40 minutit. Magama jääb ta meie voodil ja kui meie magama läheme, siis tõstan ma ta enda voodisse, mis on minu voodipoole kõrval.

Kaunis ööuni.

Kui Cooper lõpuks magab, siis ma kas teen koolitööd või vaatame P'ga mõnda filmi. Kui ma just väsinud ei ole ja kohe pärast Cooperit voodisse ei lähe. Magama ei oska ma aga enam ilma raamatut lugemata minna. Õnneks Kindle'ga saan pimedas ka lugeda, et ma teisi ei segaks. Vahepeal jõuan lugeda tunnikese, teinekord vaid 10. minutit.

Cooper pole veel ühtegi ööd läbi maganud, seega pikalt ma magada ei saa. Paar nädalat nüüd armastas ta lausa umbes viis korda öö jooksul ärgata. Paar korda sain ta magama sellega, kui ma ta selga paitasin, teised korrad tahtis ta natukene piima juua. Eile öösel ta imekombel ärkas vaid ühe korra ja isegi natukene ei vigisenud vahepeal. Ma ise ka imekombel magasin mitu tundi lausa järjest, tavaliselt ärkan ma ka ise miskipärast paar korda üles, kui külge keeran. Ausalt ei tea enam, mis tunne võib olla 7-8. tundi järjest magada.

Laiskleme.

Ja siis algab uus päev jälle ja teeme enam-vähem kõike täpselt samamoodi uuesti. Reedehommikuti oleme kella 9:30st 11:30ni üle tee mängurühmas, kus Cooper saab teiste lastega mängida. Nädalavahetused väga teised ei ole, sest P on tihti liiga väsinud, et midagi väga teha või on ilm ülikehv välja minekuks. Jube "põnev" elu meil, aga selline ta hetkel on ja igavlemiseks väga aega ei jää :)

Cooper mängurühmas isa mängimas.

Uus kujundus

Ei mäletanud enam, kuna viimati siinset kujundust muudetud sai, seega oli viimane aeg natukene oma väikest lehte värskendada. Tahtsin midagi heledat ja kevadist ja pärast 5minutilist otsimist leidsingi. Loodan, et teile, mu kallid lugejad, ka sobib :)

Amberi esimene läbi öö uni

Ajaloo huvides panen ruttu kirja, et Amber magas täna esmakordselt terve öö! Vanust 20 ja pool kuud. Eelmisel ööl ärkas ta vaid korra, ag...