Mõned päevad võiks kesta igavesti

See nädalavahetus on näidanud, et mulle veel ikka meeldib hommikul pikalt põõnata. Mingi aeg oli tunne, et ma nagu vanainimene ärkan varavalges ka nädalavahetustel, aga täna sai kell 10 end voodist välja veeretatud. Seejärel nautisin 15 minutit oma hommikukohvi ja alustasime elamise küürimisega.

Roger taaskord koristas kööki ülimalt korralikult, mis tähendab, et iga väiksemgi pind sai ära pestud, kaasaarvatud kapiuksed. Seetõttu jõudsingi ma sama ajaga ära koristada vannitoa, magamistoa ja koridori, kui tema kööki ja elutuba koristas. Vähemalt on nüüd elamine HÄSTI puhas.

Peale seda tegin värskekapsasuppi, sest juhtus lihtsalt palju juurikaid olevat ja suppi ei ole sada aastat teinud. Supp ise on ju nii lihtne, sisse läks vaid porgand, suvikõrvits (squash, mitte see roheline, ma ei teagi, kas sellel eestikeelset nime on), kartul, kapsas ja puljongit ja muud vürtsi. Kartsin küll, et Rogerile ei meeldi, sest ta on korduvalt öelnud, et ta kapsast ei söö. Aga milline naine ma olen, kui ma ei suuda oma meest sööma panna ka toitu, mis varem vastumeelne oli? Igaks juhuks tegin eile ise tehtud saiast ahjus röstitud juustusaia tomatiga, kui supp peale ei lähe. Õnneks söödi ära terve kauss suppi ja sai ka ning kiideti. Kahju on ainult sellest, et ei ole sobivat purki, et suppi tööle lõunaks kaasa võtta homme...

Peale söömist käisin pesus ja siis tuli nii rammestus peale, et ma lihtsalt läksin magamistuppa ja lugesin vaikuses raamatut tunnikese. Kallis kaasa käis küsimas, kas ma midagi soovin ja nii toodigi mulle tass kohvi ja küpsised lausa voodisse ära. Juhtusin siis aga peatüki vahele blogisid üle lugema ning leidsin hästi toreda DIY blogi ja tuli nii isu midagi ise ka teha.

Otsisin üles ühe pooliku liniku, mida ma ükskord alustasin ja asusin heegeldama diivaninurgas. Pool linikut on valmis (rohkem kui siin oleval pildil) ja ma juba mõtlen, kust lõnga juurde osta, sest väga tahaks endale talveks üks ilus kampsun teha ja mütsi kudumise peaks ma ka ära õppima.

Nüüd sai just endale pool pitsat sisse aetud ja üks cupcake ning suundun taas diivaninurka heegeldama. Eks ma jätkan kuni käed krampi lähevad, sest ammu ei ole ju käsitööd teinud :)

Lõpetuseks näitaks ka kui ilusasti mu basiilik kasvab, ehk jõuludeks isegi saab midagi. Murulauk näeb hetkel küll veel välja kui muru, aga ma ei kaota veel lootust!