Brexit

Elu on vahepeal vaikselt edasi kulgenud töö ja rahuliku koduse elu saatel. Nagu ilmselt ka Eesti meedias juttu olnud on, siis meil eelmine nädal toimus Brexit ehk referendum Euroopa Liitu jäämise või lahkumise poolt. Enamus neist, kes valimas käisid, otsustasid, et UK peaks EList väljas olema. Mis tulevik toob, väga ei tea, eks näis.

Mina, kui Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, valida ei saanud. Kui oleks, oleks ma muidugi jäämise poolt hääletanud. Paanikat ma tulemuse üle küll ei tunne, sest ühtegi sisserännanut nad asjata välja viskama ei hakka, kui siin juba pikalt oldud. Tulevaste muullaste sisse saamine ehk on natukene raskem, aga kes seda ka teab, päris Põhja-Koreaks UK vast ei muutu.

Kõige rohkem on kogu referendumi juures muret tekitanud inimeste reaktsioon. Reede hommikul, kui kõik valimistulemused teada said, oli mu Facebook täis palju ahastust ning mitmed täitsa Britidki olid mures, kas nad peavad ära kolima, et oma lastele parem tulevik tagada. Absoluutselt mitte ükski mu sõpradest-tuttavatest sel sotsiaalmeedialehel ei jõisanud, et juhuu, oleme EList väljas. Samas tean, et nii mõnedki hääletasid välja, kahjuks tihti küll kõiki poolt- ja vastuargumente mitte lugedes.

Siinses meedias on üsna palju kavastatud, kuidas marurahvuslased on siinsete eurooplaste ja ka teiste muullaste vastu ülimalt rassistlikud olnud. Küll ollakse vastikud toredate poola ettekandjate vastu, öeldes, et miks sa nii rõõmus oled, kui varsti minema pead. Lisaks on juhtunud piisavalt seda, et ka Indiast (ja paljudest muudest maadest väljaspool ELi!) pärit inimesed saavad samuti sõimu tänaval, et nad varsti minema peavad. Näitab, kui asjatundmatud paljud siinsed elanikud kahjuks on.

Valimistejärgselt on alla astunud meie peaminister David Cameron, küll mitte koheselt, ning mitmed muud üsna tähtsad poliitikud. Hoiame nüüd hinge kinni, et kes selle tähtsa rolli järgmisena endale saab. Lisaks tahab Šotimaa taaskord referendumi pidada, et muust UKst iseseisvaks riigiks saada ja taas ELi liikmesriigiks saada. Eks näis, on ajalooliselt põnev aeg selle riigi jaoks.

Väga detailidesse ma ei hakka minema, sest ausalt ma neid väga ei tea ja suurt uuringut ma kogu teemasse teinud ei ole, sest see ei olnud minu otsus. Ma ei arva küll, et UK järsku keskaega langeb ning ebakindlus mõjutab alati valuutakursse jms nagunii.

Meie oma pikaajalist tulevikku siin riigis nagunii ei näe. Loodame väga-väga lähiaastatel piisavalt raha kokku säästa, et mõnda aega Eestis elada, et Cooper end natukene rohkem eestlasena tunneks, ning siis Uus Meremaale ära kolida ja P perele ligidamal olla.