Hiigelpostitus meie viimase aja tegemistest

Elu on tõesti rohkem käima hakanud ja olen meid rohkelt kodust välja ajanud, mistõttu ei ole taaskord arvutiaega. Harjutan koduse ema rolli, sest tööle sai teada antud, et pärast oma emapuhkust ma tagasi ei lähe. Eks me oleme nüüd ka teises linnas, aga ei ole plaanis Bradfordis endale veel tööd otsida ja olekski täiskohaga kodune ema mõnda aega. Seetõttu otsib P hetkel meeleheitlikult endale uut ja tasuvat tööd, mis maksaks kõik maksud ära ja millega saaks mähkmeid ja süüa osta, kui minu emapalka enam ei tule (novembris ongi viimane palk ja siis ka vaid pool kuud). Aga ma olen kindel, et ta selle õige töö endale saab ja oma väikest põnni me veel lasteaeda ei pea panema. Ideaalis ei tahaks teda sinna ennem teist eluaastat panna.

Enivei, mis me siis vahepeal kõik teinud oleme?

Mängugrupp

Olen meid kolm korda kohalikku mängugruppi viinud. See toimub kaks korda nädalas, esmaspäeval ja reedel, ning on täitsa tasuta. See võtab aset kohalikus Community Centre's, mis asub mugavalt täpselt üle tee, seega ei ole isegi kaugele minek. Cooperile meeldib seal täiega ja ta on alati elevust täis, kui teisi lapsi näeb. Grupp on küll üsna väike, kord oli vaid kolm teist ema seal, tavalselt on umbes kümne ringis. Cooper on kõigist neist kõige pisem, järgmine vanuselt on üks 11kuune tüdruk ja ülejäänud teised jooksevad juba ringi. Tore on mul vahelduseks teisi täiskasvanuid näha, kuigi ma veel päris pikki jutuajamisi nendega maha ei pea, aga tore on ikka kodust välja saada. 

Esimene kord mängurühmas.

Seal on alati iga mänguaja lõpus väike snäkk ning Cooper sai esmakordselt söögitooli proovida. Andsin talle õuna nosida, mida ta natukene limpsis ja siis põrandale pildus.

Esimest korda kiigel

Eelmine nädal oli väga kena ilm ja käisin lähedal pargis jalutamas. Lähedal tähendab vaid 2km kaugusel. Seal mänguplatsist mööda minnes mõtlesin, et prooviks Cooperit kiigu sisse. Hea, et proovisin, sest kutile pakkus see palju nalja. Peakski järgmine nädal jälle sinna minema, kui ilma on.

Teel parki pilvi imetlemas.

Nalja kui palju!

Nom nom nom. Päris ketti limpsida ta ikka ei saanud, ma suutsin ta ennem sealt ära haarata, kui suu vastu ketti läks.

Jalutamas käimised

Kui ma muidu ei ole väga viitsinud kesklinna jalutada, siis viimase kahe nädala jooksul olen käinud lausa kolm korda. Kesklinna on umbes 4km, seega edasi-tagasi 8km pluss, mis ma kesklinnas edasi-tagasi tatsan. Küll sai paar pisiasja poest ostetud ja küll proovisin Starbucksis kõrvitsakoogivürtsi lattet (Pumpkin Spice Latte kõlab paremini ja ohhh kui hea oli). Kodutee on aga enamasti mõnusasti ülesmäge nagu pildil näha. Hea trenn, et ma rahus iga päev kooki süüa saaks.

Mütsiäri

Mõtlesin juba ammu rasedana, et koju jäädes tahaks hirmasti ise asju müügiks teha. Nüüd kuid hiljem ma lõpuks ometi teen seda! Panin oma märtsiemade gruppi kuulutuse üles ja koon usinalt mütse. Umbes 5 on ära saadetud ja oma 7 teist ema on hetkel nimekirjas oma järge ootamas. Hingehinda ei küsi, aga väikest taskuraha ikka teenin. Ühevärviline müts on 4 naela, triibuline 5 ning tüdrukutele heegeldatud lill peale on 50 penni lille eest. Saavad valida värvi jms ning õnneks on kõik kaasemadena väga arusaavad, et nad natukene peavad ootama, sest ma seda kõike Cooperi kõrvalt teen.

Hetkel ei ole veel kusagil mujal kuulutanud, sest päris mitukümmet inimest nimekirja ka ei taha, muidu ei jõua ma kõigile ära kududa. Kui märtsiemade mütsiisu otsa saab, küll siis kuulutan mujal ka. Praegu on aga supermõnus muudkui mütse valmis vorpida, lisaks on kudumine minu jaoks väga rahustav ja teraapiline tegevus.

Valmis ja poolikud mütsid.

Nööbi abil saab lille vahetada.

Üks vahva tutimüts.

Cooper sai endale ka vahelduseks uue mütsi, kui ma ootasin, et üks ema oma sooviga vastaks.

Söögitool

Eesti vanaema abiga sai Cooper endale lõpuks ometi ka söögitooli ning nüüd on talle palju mugavam lisatoitu anda. Tihti on see ka lisamängukoht, sest seal istuda ja lauda taguda meeldib talle hästi.

Lisasöögiga on küll aga nii ka naa. Üks päev üritasin talle esmakordselt püreestatud avokaadot anda. See jäi vaesekesel suulakke kinni ning ta hakkas täiega öökima. Enne, kui ma avokaado välja suutsin võtta näpuga oksendas ta aga vaese issi üleni täis. Avokaadot ma talle nii pea uuesti ei anna. Täna andsin enda porgandipüreed ka, aga see kippus samuti suulakke jääma, seega pean neid kindlasti kuidagi vedelamaks saama. Tahtsin küll pikka aega näputoitu anda, aga nüüd jääb mul talle seda andes tihti süda seisma, kui ta öögib jälle. Seega on ta nüüd mõnda aega enamasti poepüreesid nosinud isukalt kuni ma end kokku võtan ja kodused püreed paremaks timmin.

Esmakordselt uhkelt uues toolis.

Demonstreerib oma kaunist hammas.

Pool purki püreed ja suurim kogus biscotti't, mis ta siiamaani täitsa ise söönud on ilma öökimata.

Sügis

Sügise tulekuga sai kutt endale uue jope ka. Sellega on hea kärus musisuud teha.

Suure poisi käpikud, mis alguses maru maitsvad olid. Need ei ole enda tehtud, müts aga küll.

Märtsiemade kink

Ja lõpetuseks näitaks, mis ma lõpuks oma märtsiemade grupist kingiks sain. Selle sain alles eile postkontorist. Mu esialgne kingitegija lõpuks seda teha ei saanud ning seetõttu üks teine ema lahkelt tegi ise kingi. Meenutuseks, et kingituste tegemise idee oli see, et igaüks teeb kingituse ise. Mina sain niiii armsa kingituse ja mulle see nii meeldib :)