Viimasel ajal on blogimine natukene unarusse jäänud, sest millestki väga kirjutada ei ole, kuna midagi erilist me ei tee. Seega mõtlesin, et teeks siis pika postituse sellest, milline meie tavaline igav nädal välja näeb. Et te päris igavuse kätte ära ei sureks, lisasin ka portsu armsaid pilte Cooperist.
Nädalat alustaks ma reedest, sest see on mul nagu esmaspäev, kuna sel ööl on esimene tööpäev.
Hommikul ärkame ja märkame. Äratus on tavaliselt 6-7 ajal, kui Cooper eelmisel päeval päevaund ei teinud. Kui ta eelneval päeval maganud on, siis meeldib talle pigem kella 5. ajal ärgata. Mina joon mõned tassid kohvi, Cooper saab hommikusööki, mis enamasti on röstsai või puuvili-jogurt, vahepeal pannkook. Putre-helbeid ta endiselt keeldub söömast, kukub öökima isegi siis, kui mind näeb putru söömas. Mõndadel hommikutel on väga tasakaalus eine (ma peaks koomik olema):
Seejärel üritan ma ruttu pesus ära käia, enne kui me kuhugi läheme. Viimasel ajal aga iga kord, kui ma dušivee jooksma panen, lippab Cooper vannituppa, võtab endal püksid jalast, sest sellega saab ta ise hakkama, ja hakkab pluusi ära kiskuma, et minuga koos pessu tulla. Seetõttu enamasti nüüd pesemegi end hommikuti koos.
Kodus lõunatame ning kella 13ks läheb Cooper reedeti lasteaeda. Lasteaias on ta kella 18ni, kuigi ma tavaliselt lähen talle 20-30 minutit varem järgi. Mina samal ajal kodus üritan kõigest väest magada ja eelolevaks öövahetuseks jõudu varuda.
Minu töö algab enamasti kell 21:30 ning P sõidutab mu kella 21ks ilusti tööle. Cooperi peame seetõttu üleval hoidma, aga üsna tihti uinub ta autos koju sõites ja siis on P'l lihtne ta lihtsalt autost voodisse kanda.
Laupäeviti ja pühapäeviti pärast öötööd, mis lõpeb kell 8, eelistan ma kella 12-13ni üleval olla, et siis sellest kellaajast umbes kella 19-20ni magada. Tunnen, et see on talutavam, kui näiteks otse töölt tulles magama minna, kella 15ni magada ja siis enne tööle minekut mitmed tunnid ärkvel olla.
Meie "pisikene" tühi ja pime kontor öösiti. Esmaspäevahommikud on alati valusad, kui kõik tuled põlema lähevad ja kõik nädalavahetusest värsked inimesed tööle kepsutavad.
Hommikuti mõnikord lasen P'l lisauinaku teha, kuni ma Cooperi järgi vaatan, või vahepeal käime autoga toidupoes. Toidupoes peab Cooper viimasel ajal nende sõitudega ka sõitma, seega ei ole see mingi kiire käik:
Teine lugu on küll olnud nende nädalavahetustega, kui P on pidanud tööl olema. Siis pidime lapsehoidja palkama, keda üle 6. tunni päris ei tahtnud, sest muidu ei oleks mul raha silmas pidades väga mõtet tööl käia. Lasteaiast ja lapsehoidjatest tahaks aga lähiajal eraldi postituse teha.
Esmaspäeviti on aga vähe teine graafik. Cooper käib siis hommikuti lasteaias, kella 8st 13ni. Selle aja jooksul ma magan 3-4h, et siis sel õhtul inimlikul ajal magama minna. Tihti on see küll aga otse pärast Cooperit kella 20 ajal.
Esmaspäeva pärastlõunatel ja teisipäevadel meil midagi suurt planeeritud ei olegi. Kui vaja, siis jalutan Cooperiga toidupoodi, mis on kokku üle 5km jalutamist (2,7km sinna, 2,7km toidukraamiga ülesmäge tagasi). Esmaspäeviti enamasti võtame üsna vabalt ja mängime lihtsalt kodus ja kuhugi mujale ma meid ei säti.
Teisipäeval on mul tavaliselt energiat rohkem ning vahepeal käime isegi mänguväljakul. See küll on viimasel ajal harv olnud, sest ilmad on nii halvad, aga on lootust, et ehk kevad kunangi ikka tuleb.
Siis on ka vähemalt energiat, et poiste nädalavahetuse läbu ära koristada. Õnneks Cooper on alati väga abivalmis.
Ja kaisutame ka hästi hästi palju, sest tööl käies tuleb niiiii hirmus igatsus ta järgi peale. PS! Ma sain uued prillid :)
Kolmapäevad nüüd just nii väga sisutihedamad ka ei ole teistest päevadest, kui ma kodune olen, aga pärastlõunatel käime Small Talk mängugrupis. See on täpselt samas lastekeskuses, kuid selle grupi põhiline suund on laste kõne areng. See Cooperil veel väga palju arenenud ei ole, aga eks me ikka harjutame ja üritame õpetada. See mängugrupp on 13st 14:30ni. Seega pärastlõunal asjatame kodus, teen õhtusöögi, mängime veel natukene ja siis läheb Cooper magama. Pärast seda koon ja vahin telekat või teen koolitööd või lähen ka ise supervara magama.
Neljapäeviti on sama igav, kui teistel päevadel. Kui vaja, käime toidupoes ja oleme kodus niisama vahvad. Näiteks joonistame või värvime (mina küll samal ajal enamasti koon või teen süüa):
Eks mõni kord tuleb isu ka midagi vähe rohkemat teha ja siis seikleme koduligidusest kaugemale ka, šoppama, mängutuppa või muuseumisse vms.
Neljapäeviti üritan ma õhtuti natukene pikemalt ärkvel olla, et ma reede pärastlõunal piisavalt väsinud oleks, et uinak teha ja öötööks jälle rohkem jõudu oleks. Terve nädal alati tundub nagu suur valmistumine nendeks kolmeks ööks tööl.
Koolitööd olen viimasel ajal väga palju jõudnud töö juures teha, sest mõned ööd on nii väga igavad olnud ja tõesti tööd pole olnud. Muidu aga üritan ikka natukene siin ja seal ära teha ka nädala sees olevatel õhtutel, pärast Cooperi magama minekut.
No ja siis samamoodi reede hommikul mängurühma, pärastlõunal Cooper lasteaeda ja ma koju magama ja õhtul tööle. Ja sedasi need nädalad kõik mööduvadki!
Tere Mari! Loen Sinu blogi juba pikka aega aga pole kunagi kommenteerinud. Minule küll oli täiesti vahva lugeda Sinu ja Cooperi argielust, ega tegelikult ju meie igapäevaelus palju väga ekstreemseid üllatusi ei juhtugi. Olen alati huvitatud Inglismaa olustikustja vaatan huviga milliseid riideid Cooper kannab. Ta on Sul väike armas sell! Toredat kevadet teile kõigile !
ReplyDeleteOi aitäh, kui armas. Ega ta mul mingi kõva moevend väga ei ole, üsna lihtsad laste riided tavaliselt seljas :)
Delete