Halloweeni filmiõhtu

Halloweeni-teemaliselt soovisin ma eile õudukat vaadata. Teismelisena ma armastasin õudukaid ja vaatasin neid meelsasti ihuüksi südaöösiti. Ja läksin peale seda rahus magama. Viimasel ajal on aga minu taluvus vähe nõrgemaks läinud. Põhjuseks võib olla, et mu mehel meeldib mind hüppama ajavatel kohtadel hirmutada. Ja kohe kindlasti see, et ta mind "The Exorcist"i vaatama meelitas. See film tekitab mulle jätkuvalt külmavärinaid, kui sellest mõtlen. Ja minu väga lahke abikaasa armastab filmi jubedamaid kohti tsiteerida. Ei ole eriti lahe.

Viimaseid õudukaid, mis ma vaatasin ja mis mind küll hirmutas, aga samas mulle see meeldis, oli "Paranormal Activity". Ahjaa, ma ei hakkagi filmide pealkirju tõlkima, sest mul ei ole aimu, kuidas need Eestis tõlgitud olid. Igatahes film ise oli päris vinge ja ma ootan huviga "Paranormal Activity 2"te, mis kuuldavasti ka päris hea on.

Tagasi eilse õhtu juurde. Ma tahtsin näha midagi hirmsat, kuid mitte midagi, mis mul magada ei laseks. Valisime 2010. aasta versiooni "A Nigthamre on Elm Street" , mille originaalset versiooni ei ole ma iial näinud. Ma kannatan veriseid õudukaid paremini kui psühholoogilise sisuga, seega ei olnud probleemi. Pärast filmi julgesin isegi vabalt vannitoas käia üksinda :P Eks ma vaikselt treenin oma taluvust taas, sest ilusatest filmidest on ka kopp ees.