Friday, 18 December 2020

Seikleme Uus Meremaa lõunasaarel, uue kodulinna otsingutel

Kaks nädalat tagasi pakkisime kõik meie asjad jälle kokku ning asusime teele. Sihtkohata. Natukene kreisi, nagu alati, aga meid ei hoidnud midagi kinni ka. Cooper on nüüd koolist puhkusel, meile ei meeldinud meie elukoht absoluutselt, kuna kolisime sinna tagasi vaid äia haiguse tõttu, oli aeg edasi minna. Kaalusime mitmeid kohti, kuid suureks teguriks meie jaoks oli kuritegevus (meie endises linnas oli mitmeid tulistamisi politsei suunas üsna hiljuti, ei tahtnud, et lapsed sellises keskkonnas üles kasvaks), mistõttu suundusime hoopis tagasi lõunasaarele.

Kaasas oli meil ustav kaubik ja telk, seiklus alaku! Camper Mate äpp on super abiks olnud tasuta ja odavate matkaalade leidmisel.

Sel korral sõitsime mööda mitmeid imekauneid kohti, mida ma veel näinud polnud. Jagan pilte vähekene allpool kiirete kirjeldustega, aga panen põhijutu siia kirja. Christchurch meile meeldis ning seal oleks päris mõnus olnud. Tahtsime väga aga ka Queenstowni näha, kui juba teel olime ja mõtlesime, et käime vaatame ära, kui ei sobi, siis proovime end Christchurchis sisse seada. Vahepeal käisime läbi veel ka Dunedinis, mis meile kohe üldse ei meeldinud, kuigi nii paljud seda kiidavad. Alexandra meeldis mulle aga väga, kohe nii mõnus väikelinna tunne oli. Kuid siis saabusime Queenstowni ja armusime koheselt. See on meie koht! 

Hirmutas küll see, et igalt poolt kuuled, kuidas siin on üüratult kallis ja elamisi pole üldse saadaval. Kuid proovisime. Käisime mõningaid meie eelarves olevaid elamisi vaatamas. Vau, üks oli niiii super, uhiuus maja, aga ausalt oleks see isegi liiga suur olnud ja seda oleks nüri olnud mingite teise ringi mööblitega täita. Lisaks oli see linnast väikese sõidu kaugusel. Käisime vaatamas ühte teist kolmetoalist korterit, mis on QT kesklinnast umbes 5 minutilise jalutuskäigu kaugusel. Elamine polnud küll superluks, aga hubane ja meie jaoks piisavalt väike. Eelnevates majades oleme olnud 4toalistes ja alati on 1-2 tuba täiesti kasutamata ja siis ma veedan üle mõistuse aja igalt poolt tolmu koristades, mida ikka jagub. Selle teise jaoks andsime sooviavalduse sisse ja ootasime. Mul sisetunne ütles, et see on meie. Phil nii ei arvanud. Ootasime mitu päeva ja ei midagi, seega kaotasime lootuse. 

Otsustasime, et läheme Christchurci tagasi, kuna seal on paaalju suuremaid maju väga soodsa üürihinnaga. Asusime teele, pidime enne vaid auto esiklaasis oleva mõra ära parandama. Tund aega sõidetud ning tuli kõne kinnisvarabüroost, et see väike korter on meie, kui me tahame! Tuli ülikiirelt teha otsuseid, mis me siis teeme. Kas elada imelises Queenstownis, kuid väiksemas ja natukene vanemas elamises, või suundume Christchurci, kus saaks uhkema elamise, aga ilmselt oleks elu natukene igavam. Tundsime, et see on ikka nii super võimalus saada jalg Queenstowni, et otustasime korteri vastu võtta ning esmaspäeval kolime me sinna sisse! Keerasime kaubiku ümber ja tulime tagasi. veetsime öö hotellis, siis 3 ööd veel telkimisalal (leidsime super koha ühes väikeses linnas mitte liiga kaugel, kus täiskasvanud on 10 dollarit öö ja lapsed tasuta, muidu on freedom camping väga keeruline ja reguleeritud siin piirkonnas, kuna siin on metsikult turiste tavaliselt). Nii et algab uus elu uues linnas :D Nii palju kui ma uurinud olen, siis elamise teeb kallis siin vaid elustiil. Kui tõesti alati väljas süüa, pidu panna ja iga nädalavahetus midagi teha, on kallis. Üürid on siin üldiselt kallid, aga meil joppas nii super väga, et üür on isegi natukene väiksem, kui meie eelmises elamises. Ja oma 200 dollarit vähem, kui enamustes teistes kohtades, mis praegu saadaval on. Lisaks on imeline Queenstowni kesklinn oma aia ja järvega meil väikese jalutuskäigu kaugusel. Kool on 500m kaugusel ning selle kõrval on kaks lasteaeda, kuhu me Amberile ja hiljem ka Hunterile koha leida saame. Plaanis on elada üsna kokkuhoidvalt, käisime tiiru kaltsukates ja siin leidub ikka super asju. Ma sain endale MacPaci pardisulgedega talvejope 20 dollari eest, jumalast korralik! 

Järgmine kord annan ilmselt teada, kuidas meil läheb, kui me juba omas elamises oleme. Nii põnev! 

Mõned pildid ka meie viimasest paarist nädalast. Nautige!

Roaring Meg. Vesi on siinsetes jõgedes just nii imeline sinine.

Vaade Queenstownis järvele. Vau.

Sai täidetud ka pikaajaline unistus ja käisin Wanaka lavendrifarmis. 



Nii super koht see lavendrifarm ikka. Paar aastat tagasi lugesin selle kohta artiklit ja alati on hing sinna kiskunud. Olin nii rahul.

Cooper Wanakas.


Hunter Wanakas ronimas.

Amber Wanakas ronimas.

Kohvi Wakatipu järve kaldal.

Queenstowni Aed, väga armas koht. Sokid kärul kuivavad :D

Lapsed ühe freedom campingu koha peal lustimas.

The Remarkables. Väikesed künkad.

Päris hea vaatega mänguväljak.

Sain ka korraks kleidi selga ja oma matkaselli riietest välja. Tol päeval käisimegi elamisi vaatamas.

Lindis Pass. Mõned hetked peale kõnet, et elamine on meie. Õnneks jõudsime sellise imelise vaateni ära sõita, kust varsti otsa ringi keerasime ja tagasi suundusime.

 

6 comments:

  1. Elu nagu seiklus :) Nii äge oli lugeda! Loodan väga, et teil saab olema Queenstownis täpselt nii äge, nagu praegu tundub! Praegu tundub küll kõik täpselt teile sobivat :)

    Kuule, aga te võtsite ju kassi hiljuti, kuidas tema kogu selle reisimisega vastu peab? Ma ise kogu aeg mõtlen, kuidas tahaks tulevikus hästi palju reisida ja/või pikemalt välismaal elada, aga mu kolm kassi on praegu ainult 4-aastased ja loodan, et elavad veel pikalt-pikalt... Autosõitu ei kannata nad üldse, ehkki vb kui pikemate sõitudega harjutada või kui oleks nt tiny house on wheels ja nad saaks mõnusalt "kodus" olla, ehkki see kodu liigub... Äkki oleks parem? Mul tuttaval on kassipoeg, keda on väikesest peale harjutatud rihmaga ringi käima ja ta käibki neil reisidel kaasas nagu koer :D

    Nii kaua kavatsen muidugi Pärnus paikne olla, kuni lastel kool läbi ja oma elu peale lähevad, selleks ajaks on kassid 12 :) Aga Kardo tädi kass näiteks elas 19-aastaseks... Et jah, välismaa tulevikus kutsub, aga kõik mu eluplaanid keerlevad ümber me karvaste pereliikmete, keda ma kogu südamest armastan... Tahaks VEEL ROHKEM kasse... :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vabandust, et NII pikalt vastusega aega võttis! Oleme lõpuks ometi maailmaga taas ühenduses.

      Kass oli meil ilusti kaasas ja üllatavalt hästi pidas vastu. Reisi ajal oli oma reisikastis, või kuidas iganes seda eesti keeles ei kutsuta. Palavusega aitas üks geelist alusmatt, mis mõnusalt jahedaks tal olemise tegi. Esimesed paar päeva kasutasime mingit looduslikku rahustit ka, mille loomaarsti käest saime, millega ta vaid magas. Kuid pärast paari päeva polnud meil seda vajagi, sõidu ajal pikutas ilusti täitsa ise. Ta ei ole meil just kõige aktiivsem kass nagunii, seega talle selline unelemine ja sõitmine täitsa meeldis. Kui matkaaladel olime, siis lasksime tal kas kaubikus või telgis ilusti ringi jalutada ja end sirutada. Meil oli käimisrihm ka, aga kahjuks sellega ta eriti sõber ei olnud. Selga laskis panna jne, aga kui sellega õue sai, siis hakkas üsna kiirelt tirima igasugu uute lõhnadega, seega sellega me väga igaks juhuks ei riskinud.

      Ma tahaks ka veel kasse kunangi, aga veel reisida tahaks ka, kui lapsed suured ja välja kolinud, tuleb tasakaal leida :D

      Delete
  2. Heihopsti. Mulle meenus ükspäev, et ma võtsin sinuga tükk aega tagasi ühendust, aga kuna vastamisega läks vist pikale, siis ma unustasin su jälle ära! Kuni nüüd meenus jälle :D. Minu lastelt on paar eestikeelset lasteraamatut on ära anda, kui sul veel huvi on. Ma olen Invercargillis, sinust 2.5 tundi lõuna suunas, paneks nad kas postiga teele või tooks nad sulle kohale, kui järgmine kord Queenstownis olen. Kui sa mulle oma telefoninumbri või e-posti aadressi saadad 021 036 7084, siis äkki saan sinuga ühendust võtta ja loodetavasti ei unusta sind aastaks jälle ära :D.

    Ja kui ei ole huvi eestikeelsete raamatute vastu, siis on ka okei, anna aga teada :)

    Mann

    ReplyDelete
  3. Ma olen nii uhke ja õnnelik, et saan olla siin, et jagada seda tähelepanuväärset, imelist ja erakordset tunnistust, ma lihtsalt ei suuda praegu uskuda, et mu endine on siin koos minuga, palub kõiki oma halbu tegusid ja räägib mulle, kuidas ta tundis end kogu aeg tühjana ta oli ära, jättis mu maha ja tegi mulle nii palju haiget pärast lahutust, mis juhtus mõni kuu tagasi. Ja kogu see ime juhtus kohe pärast seda, kui ma palusin dr EGWALIlt abi, olen täna maailma kõige õnnelikum naine, ma ütleksin, et mul on endine jälle kõrval. See on ime minu ja mu pere jaoks ning igavene nauding ja rõõmsameelsus. Ma olen praegu nii õnnelik ega tea, kui palju väljendada oma tänu ja tunnustust dr EGWALI -le. Soovitan teda väga, kui vajate viivitamatut abi, kuna see on tagatud, usaldage mind.
    Saatke talle täna e -kiri /dregwalispellhome@gmail.com või kaudu
    WhatsApp: +2348122948392

    ReplyDelete
  4. Ootame uusi postitusi! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh! Mu läpakas läks ammu katki ja pole nagu väga millest kirjutada. Aga oleme elus ja terved ning lõpuks jõudsime ikka Christchurch'i! Ehk lähipäevil võtan kokku ja ajan end mehe arvutisse natukeseks, kui huvilisi on 😊

      (Olen ikka Mari, vaid vähe teine kasutaja uues telefonis)

      Delete

Seikleme Uus Meremaa lõunasaarel, uue kodulinna otsingutel

Kaks nädalat tagasi pakkisime kõik meie asjad jälle kokku ning asusime teele. Sihtkohata. Natukene kreisi, nagu alati, aga meid ei hoidnud m...