Majandamisest

Panin kõik selle nädala jooksul pangakontolt maha tulevad arved märkmikusse kirja, tegin mõningad arvutused ja tulemus oli ikka paras tujurikkuja. Ega kasuks ei tule, et meie telefoniarved ka eelmise kuuga £100 rohkem on (Eesti reis) ja see on kindlasti midagi, mida me piirama hakkame ning Skype rohkem kasutama teistes riikides elavate pereliikmetega.

Õnneks Rogeri pangaarve nägemine tekitas natukene jälle rõõmu, sest saame vabalt ju siiski hakkama, lihtsalt sääste ei ole veel nii palju kui ise sooviks. Mille jaoks me nii väga siin säästame? Et lihtsalt mustadeks päevadeks oleks raha kõrvale pantud ning veebruarikuus tahaks Trinidad ja Tobaagos ära käia ja see reis ei oleks sugugi odavamate killast kahjuks.

Nagu ma juba eelnevalt mainisin, järgmine kuu oleme karmid ja ei osta ühtegi nänni. Selle nädala sees käib Roger ühe sõbraga Costcos hulgimüügis ja varume siis odavamat toitu jms septembrikuuks. Rohkem kodustehtud toitu lõunasöögiks ja oma igareedesest veinist ilmselt loobun ka, sest iga natukene ju aitab.

Ma ei ütleks, et ma olen maailma parim majandaja, aga mulle igatahes meeldib kõigil arvetel silma peal hoida ja selle kõigega täiesti vabalt hakkama saada.

Järgmine eesmärk on mul oma panka vahetada ja credit ratingut tõsta, et me ühel heal päeval ka päris oma kinnisvara suudaks soetada.

Väike puhkus lõpemas

Eile käisime tuttavate kahenädalast pojakest vaatamas ja oli mõnus õhtu väikese veini seltsis. Lapsuke oli nii armas ja nii ülimalt pisike ja vanemad olid niiii väsinud, aga siiski külalislahked. Eriti naljakas on veel, kui paari meespool muudkui piiras meid, kuna me lapsi saada kavatseme ja naispool muudkui soovitas oodata kui aeg valmis on. Õnneks sellistele lasteküsimustele saan ma alati oma vanusega vastata ja siis on kõik sellega päri, et me võime veel oodata :)

Täna on minu viimane kodune päev kahjuks, Roger on terve selle nädala kodune. Küll ma olen kade... Ma palju parema meelega läheks kooli kui tööle, ausalt kohe. Ma suisa igatsen kooliasjade ostmist, ilusaid vihikuid ja pastakaid jms. Lisaks Rogeril hakkab vist üle viskama, kuidas ma viimasel ajal ainult Discovery Channelit ja muid dokumentaale vaatan, sest ega ükski tarkus ju üleliiast ei ole.

Täna siis koristame korteri korralikult ära ja peab rahad selle nädala arveteks ka valmis panema, mis homme kõik otseülekandega pangaarvelt maha tulevad. Lisaks peame lõpuks Council Taxi ka maksma hakkama, mis on ka üle mõistuse kirves... September tuleb meil igatahes täiesti ostuvaba ja ostame vaid eluks vajalikke asju nagu toit, transport ja hügieenitarbed. Ei ükski pulst ega küünelakk ei tule meie elamisse juurde. Kui septembri üle elame, siis oktoobri üritame ka võimalikult karmid olla, sest vahepeal me ikka ostame natukene liialt asju minu arust.

Eile tegin just tiiru oma riietel üle, panin mõned suvised riided kohvrisse ja panipaika ja võtsin mõned sügisesed riided sealt välja ja ausalt, mul ei ole midagi hädasti nii pea vaja. Vähemalt nüüd on kapp ka ilusti korras ja kõik on kergesti leitavad.

Hommikukohv hakkab lõpema, aeg end siis koristamise lainele ümber lülitada.

Toidulainel

Eile alustasin oma pika nädalavahetuse esimest päeva toidublogisid lugedes ja toidupoe nimekirja koostades. Kuidagi väga mõnus hommik oli, vihma sabistas õues, aga see ei seganud. Olgu, natukene segas, kui me üritasime poest koju saada ja muidugi kui me koju jõudsime lõpuks niisketena, siis vihm lõpes ja päike tuli välja.

Igatahes, eile sai end natukene köögis jälle tõestatud ja panen siia ka meie menüü kirja.

 Esmalt, on mul tükk aega kartulipannkookide isu olnud. Olen neid enda elus vist vaid korra saanud, kui ema neid tegi ja meeles on, et nad olid superhead. Järgisin täpselt retsepti, aga kahjuks ei olnud tulemus selline nagu ema tegi. Oleks neid ilmselt kauem pidanud praadima, et nad krõbedamad oleksid ja kindlasti on ka asi selles, et minu ema tegi neid puupiidil, mina aga elektrilisel. Tehtud said ja söödavad olid ka, aga vaeval ma neid uuesti lähiajal tegema hakkan.

 Lisaks oli mul vastupandamatu isu tzatzikit teha, mille retsepti sain siit. Tzatzikid sain esmakordselt Cardiffis, kui kreeklannast elukaaslane seda tegi ja mulle maitses väga. Kartsin küll natukene selle tegemist, kuid panustasin kvaliteetsete koostisainete peale ja ostsin päris korraliku kreeka jogurti selle jaoks. Ning tulemus oli minu meelest väga super ja päris õige maitsega. Roger küll seda eriti ei kommenteerinud, ma ei ole kindel, kas talle küüslaugu maitse väga meeldib, aga taldrik oli pärast puhas.

Õunakoogi tegemine oli kõige tähtsam ja selle retsept tuli siit. Tahtsin küll alguses tavalist plaadikooki teha, aga see kanada õunakoogi retsept tundus nii hea ja sellel oli palju positiivseid kommentaare.

Kook maitses nagu üks õige õunakook maitsema peab. Ma oleks ehk natukene vähem õunu võinud sisse panna, et see ei oleks nii nätske olnud, aga mulle siiski meeldis. See läheb kindlasti kordamisele.

Sõin just hommikusöögiks veel kaks tükki kooki, mis oli liialdus, ühest oleks piisanud, aga on vaja sellest ennem lahti saada, kui ma rabarberikooki tegema hakkan :)

Lisaks ostsin asjad kapsarullide jaoks ja täna või homme läheb see proovimisele. Tavalise kapsa asemel proovin hiinakapsast, sest tavalist kapsast Roger keeldub söömast. Eks näis, kuidas see eksperiment välja tuleb.

Koogilainel

Tänane päev on töölt vabaks võetud ja esmaspäev on riigipüha. Neljapäevaline minipuhkus on peale ülimalt kiiret ja kurnavat töönädalat vaid teretulnud. Esialgu olid meil küll plaanid Eestis või Saksamaal käia, aga otsustasime kodused olla.

Minul on plaanis alustada sügisest küpsetushooaega ja täna on plaanis kõige tavalisem õunaplaadikook. Üles kasvades oli meie aed õunapuid täis ja minu ema oskas lihtsalt imemaitsvaid kooke neist teha, eks ma üritan sama. Poest tuleb rabarbereid ka osta, sest ma ei mäleta, millal ma viiati rabarberikooki sain. Neid saime me oma aiast ja kasvasid nagu umbrohi, aga siin pean ma kolme rabarberivarre eest tervelt £2 välja käima. Küll see seda väärt on!

Lisaks tahan sõprust teha taas pärmitaignaga. Ma ei ole siin veel märgpärmi leidnud ja pean kuidagi kuivpärmi kasutamise selgeks saama. Õunastruudlit tahaks teha ja kaneelikukleid ja mida kõike veel. Üks neist soovidest läheb see nädalavahetus kindlasti proovimisele. Lisaks kujutan ma ette, et Frankfurteritega saaks ilmselt väga mõnusaid vorstipirukaid...

Kena sügise algust!

Tegus pühapäev

Söögitegemise juures on ajastus kõige tähtsam, eriti kui teha mitmeid asju korraga. Minu eilne kava nägi välja selline:

- Ärkasin ja praadisin vaeseid rüütleid hommikusöögiks. Käisime pesus jms.
- Võtsin munad ja või külmikust välja toatemperatuurile soojenema ja käisime Rogeriga Sainsburys.
- Marineerisin kana sidruni ja mee kastmes ja panin külmikusse maitsestuma.
- Purustasin küpsised toorjuustukoogi jaoks, segasin selle või ja suhkruga ja surusin koogivormi põhjaks ning panin selle külmikusse tahenema.
- Käisin taas poes Philadelphiat juurde ostmas, sest üks poolik pakk külmikus meenutas bioloogia eksperimenti.
- Segasin Philadelphia, muna, suhkru ja vanilliekstrakti, kallasin segu koogipõjale ja panin pooleks tunniks ahju.
- Segasin saiajahu vee ja võiga, sõtkusin seda korralikult ja panin kerkima.
- Panin kana koos kartulitega ahjuvormi valmis.
- Võtsin toorjuustukoogid ahjust välja ja panin jahtuma ning panin kana ja kartulid pooleks tunniks ahju.
- Segasin hapukoore suhkru ja vanilliekstraktiga.
- Sõtkusin saiataigent veel natukene, jagasin kümneks kakuks ja panin ahjuplaadile veel natukeseks kerkima.
- Võtsin kana ja kartulid ahjust.
- Kallasin hapukoore-suhkru segu toorjuustukookideile ja panin veel 5. minutiks ahju.
- Veetsin natukene aega arvutis.
- Võtsin toorjuustukoogid ahjust.
- Veetsin veel natukene aega arvutis.
- Panin saiakakud 15. minutiks ahju.
- Võtsin tolmuimejaga vannitoa, koridori ja magamistoa üle.
- Istutasin juured alla kasvatanud jõulukaktuse kasvud mulda.
- Võtsin saiakakud ahjust.
- Sõime õhtusööki.

Kõige selle sekka ka köögilaua puhastamist ja nõude tegemist. Kokku võttis see tants ja trall kusjuures vaid 3 tundi. Peale seda jõudsin veel pediküüri ja maniküüri teha ning lihtsalt telekat vaadata ja ilus olla.

Tuleb tunnistada, et päevad, kui ma lihtsalt diivanil logelen, mööduvad tunduvalt kiiremini. Kes teeb, see jõuab!

Muudatustest

Nagu näete, on mul uus disain blogil. Lõpuks ometi võtsin end kokku ja tegin selle tüki ära, sest vana disain ei meeldinud mulle enam üldse. Aeg oli üles kasvada ja midagi stiilsemat siia panna. Lisaks on üleval ääres nüüd erinevad lehed ja peale viieminutilist otsimist ma isegi leidsin ülesse, kuidas seda teha. Sinna ilmselt ilmub aja jooksul veel mõningaid lehekülgi.

Üleüldiselt tunnen ma viimasel ajal end palju täiskasvanulikumalt ja mulle on hoopis teistsugused asjad tähtsamaks muutunud. Näiteks eelistan ma kvaliteeti kvantiteedile, mis väljendub eelkõige riietes, hügieenitarvetes jms (eks majanduslik kindlus on sellele ka juurde aidanud). Toitu ma veel päris kallitest poodidest ei osta, aga kodus teen meeleldi ikka uhkemaid roogi, mitte nädalas kaks korda pastat. Lisaks väljas käies eelistan ma süüa restoranis või proovida mingit uut tüüpi toitu, kui varem eelistasin McDonaldsit. Sellised pisikesed muutused minus eneses, mida on raske kirja panna, aga pidin ära mainima :)

Teatime

Tikker nurises, et ma ei ole ammu siia postitanud, seega ma nüüd võtan end kokku ja paneks paar sõna ritta.

Miks ma ei ole viimasel ajal eriti kirjutanud? Eelkõige, sest ei ole väga millest kirjutada. Elu on ülimalt rutiinne hetkel: töö ja kodu. Tööl istun ma juba 8h arvuti taga ja kodus üldse enam ei taha. Lisaks loen ma hetkel ülipõnevat "Mini Shopaholicut" ja seega ma meelsasti veedan iga vaba hetke seda lugedes.

Muuseumis igavlemas.

Täna võtsime end aga kokku ja käisime kesklinnas Science Museumis. Alguses oli natukene huvitav, siis aga läks igavaks ja nälg hakkas vaikselt silmanägemist ära võtma. Roger viis mind siis Ed's Dinerisse sööma, mis oli väga lahe tõeline ameerika restokas. Nende jäätisekokteil oli niiii hea ja nii massiivne. Oh ja nende hamburger... Ma ütlen ausalt, et ma ei ole elusees nii head burgerit söönud, selle liha oli nii hea ja värske maitsega. Nämm nämm. Friikad ja muud asjad jäid poolenisti alles, sest mingi aeg ma lihtsalt ei suutnud enam füüsiliselt süüa, ruumi polnud absoluutselt.

Peale seda läksime minu tungival nõudmisel Fortnum & Masonisse teed ostma. Kord ammu ühelt tuttavalt saime sealt kingipaki ja see oli super tee. Ostsin suure paki Earl Greyd ja Afternoon teed, mis maksis £5.75 50 teekotikese eest. Aga see on seda täiesti väärt, kvaliteetne tee on ikka midagi muud kui Sainsburys Basic :)

Peale seda oligi aeg sammud kodupoole seada ja siin me nüüd oleme. Joon oma imekallist ja imehead teed ja lähen loen natukene raamatut taas, sest ainult 20% on veel lugeda ja aina põnevamaks läheb. See on kusjuures minu kahekümnes raamat, seega sel aastal on vaja 5 veel lugeda ja siis on eesmärk täis. Järgmiseks aastaks olen ma juba mõelnud pikemate ja klassikalisemate raamatute läbilugemist, a`la "Kuritöö ja karistus" jms.

Karjäärinaine

Ülejäänud nädal on rahutuste suhtes väga rahulik olnud, üle 2000 inimese on praeguseks vahistatud ja kohtud on 24h lahti, et neile karistusi määrata. Uudistes näidatakse idiootseid intervjuid mässajatega, et saada teada mäsu põhjuseid. Nemad süüdistavaid rikkaid inimesi, et nad ei anna neile tööd jms. 16. aastane kutt rääkis, et ta varastas asju oma lapse jaoks. Just selline siinne elu ongi...

Vähemalt töönädal läks uudiste seas väga väga kiirelt, ilma mingite eriliste virisejatejata.

Ma ei olegi siin rääkinud, ma saan kuueks kuuks ametikõrgendust! Nimelt üks tsikk meie kontoris läheb kuueks kuuks Austraaliasse ja muudesse sealsetesse maadesse reisima ja tema koht pakuti mulle. Muidugi mu teistelt kollegidelt pidid nad ka küsima, aga juhataja sõnastas selle nii hästi, et on vaja kogemust ja poes töötamise kogemust, sest ei ole vaja kedagi kuus kuud õpetada, vaid peab töö kiirelt selgeks õppima. Põhimõtteliselt meie kontoris vaid mina vastangi neile kriteeriumitele :P

Armas oli küll see, et minu praegune juhataja ei olnud hästi rõõmus, et ma selle pakkumise vastu võtsin, sest ma teen klienditeeninduses enamuse tööst. Väga meeldiv oli kuulda, kuivõrd ikka on minu panust märgatud ja juhataja isegi ütles, et kui teda kontoris ei ole, olen mina põhimõtteliselt kontori vanem-töötaja.

Kuulutus on vist juba välja pantud, et keegi minu töökoha kuueks kuuks üle võtab ja kui ma õigesti aru sain, siis nad jääkski meie kontorisse lisa-abiks. Minule lubati natukene palgalisa ka, aga seda nad ei ole veel kinnitanud, kui palju see olla võib.

Mida ma siis tegema hakkan? Ametinimetus oleks umbes Procedures Lead, mis tähendab, et ma pean silma peal hoidma kõikide meie poodide protseduuridel Euroopas ja Lähis-Idas. Ma suhtleks palju rohkem kolleegidega teistes riikides ja teistes osakondades ja õpiks üldse rohkem telgitaguseid. Kes teab, kuhu see mind peale kuute kuud viia võib, kas ehk sellest tuleks midagi enamat. Ehk too kolleeg ei tulegi reisimisest tagasi... Ja kui ma isegi klienditeenindusse tagasi lähen, siis juhataja ütles, et minust saaks Team Leader, et tavaline klientiteenindaja ma enam hästi olla ei saaks oma kogemusega.

Super võimalus ja pakkumine, just kui ma aktiivselt hakkasin mujal paremat töökohta otsima. Samas miski minus väga tahab praeguses firmas end üles töötada ja natukene karjääri teha.

Lähiajal hakkan vaikselt siis uut töökohta õppima ja vähem klientidega suhtlema. Juhuu :)

Vaikselt pean plaani ka järgmisel aastal kõrgharidust omandama hakata, aga sellest teine kord. Mõnusat nädalavahetust!

Vaikus enne tormi?

Järjekordsed tulekahjud, järjekordsed rüüstatud poed igal pool. Amazoni enimostetud spordivahendid on pesapallikurikad, mille ostmine on tõusnud 14000%. Kui see saab normiks, siis on asjad küll sõna otseses mõttes perses. Ma olen koduvalt Rogerile öelnud, et ma hea meelega koliks kuhugile väiksesse ja rahulikku külakesse, see suurlinna elu on ikka väga närvesööv vahepeal.

Ma olen lihtsalt sellest ärevusest väsinud ja suundun nüüd magama ära. Kreemitan end kalli näokreemiga, et enesetunnet tõsta, ehk jõuan paar lehekülge lugeda ka ja homme on uus päev.

Loodan südamest, et see ei ole vaikus enne tormi, mis hetkel Londonis on.

Over and out. Praeguseks.

#LondonRiots Päev 4

Tööle minnes oli hommikul näha, et Hayes oli täiesti puutumatu eilsest mäsust. Uudistes öeldi, et siin küll arreteeriti 26 inimest, aga õnneks mingit tõsist häda ei olnud. Jõudsin ilusasti tööle ja esialgu läksid asjad hästi.

Keskpäeva paiku hakkas uudistes ja Twitteris levima, et mäsu läheb edasi täna rohkem Lääne-Londonisse, just täpselt, kus meie kõik töötame ja elame. Üks ülemus nt elab Southallis ja see oli täiesti kinnine, sealsed elanikud pidid politseile näitama dokumente tõestamaks, et nad seal elavad (aadress arvetel, autojuhiloal vms). Sealses piirkonnas on peatänaval alati hästi hästi palju rahvast. Too ülemus saatis koju minnes pildi peatänavast, kus kõik poed olid kell 15:30 suletud ja tänaval ei olnud mitte ühtegi hingelist. Kõik olid autodega teel koju, sest enamus ärid sulgesid varem, et mäsu ennetada.

Lugesin tööl uudistes, kuidas inimestel otse tänaval riided seljast rööviti. Ringi käis hirmus video, kus ühe teismelise pea oli väga veriseks ja oimetuks löödud. Kamp poisse läks nagu esialgu appi, aitasid haavati püsti ja siis läksid ta seljakoti kallale! Võtsid sealt kraami välja, mis paar sammu edasi lihtsalt hooletult tänavala visati. Täiesti jälk.

Siis tuli meeletu hirm. Kujutasin ette, kuidas ma töölt koju saan, sest pidin kell 18 lõpetama. Mõtlesin juba, kes mind ehk koju sõidutada saaks või kujutasin ette kuidas minu buss kaaperdatakse (mis juhtus eile öösel, vist Ealingus). Veel suurem hirm oli, kuidas Roger koju saab, sest tema tuleb Põhja-Londonist ja täna oleks ta kell 21 pidanud lõpetama, sest ületunde tegi. Söögiisu kadus lõunaajaks täiesti, käed värisesid ja pisarad tikkusid silma, nii palju siis heaoluriigist. Meie kontor sulges kell 16 ja mu ülemus, kes minu ligidal elab, sõidutas mind koju ja homme hommikul sõidutab ta mind tööle ka. Õnneks Roger oli tolleks ajaks juba kodus ja tema sai ka kollegi autoga.

Uudistes rääkis, et Londonis on 16 000 politseiniku tänaseks valmis ja vajadusel on neil plastik-kuulid relvades. Päeval oli meeletu kogukonna abi ja inimesed kogunesid, et mäsust koristada aidata. Inimesed kogunesid õhtupoole ka mitmetes piirkondades, et ise mässajatele vastu hakata ja neid oma kogukonnast eemale hoida. Kõik olid valmis.

Telerist näitas umbes tund aega tagasi, et Croydonis põles auto jälle, kuid õnneks seekord oli tuletõrje üsna kiirelt selle kõrval. Kuid kuna enamus politseisid teistest linnadest tulid Londonisse appi, hakkasid mässud teistes linnades käest minema! Manchesteris lõhuti poodide aknaid ja hetkel uudiseid lugedes põlevad seal mitmed hooned. Mässamine on ka Birminghamis, Bristolis, Liverpoolis ja mujal. Meie linnaosas on hetkel kõik teatavasti vaikne, ehk aitas see, et politsei oli varakult platsis.

Eile tulistati ühte tavainimest Croydonis , kui teda ta autost välja sunniti. Mees suri täna haiglas. Lisaks oli uudistes üks 60ne mees, kes eile üritas tänaval tulekahju kustutada, aga talle anti lihtsalt peksa. Täiesti haige...

Vaadates internetist mässajate pilte, ei saa öelda, et KÕIK on mustanahalised teismelised poisid. On väga palju naisterahvaid, nemad tunduvad enamasti küll mustanahalised olevat, ja valgeid. Vanus on kas 20ndates eluaastates või päris teismelised. Manchesteri pilte vaadates nüüd on väga palju just valgeid teismelisi tüdrukuid, kes on justkui peoriietes.

Twitter on hetkel küll asendamatu, sest uudised levivad selles ülikiirelt. Täiesti idiootsed inimesed kekutavad nii seal kui ka Facebookis, mida nad küll eelmistel öödel tasuta varastanud on ja kuidas nad vahele jäänud pole. Heatahtlikud inimesed teevad neist teadetest muidugi ekraanipildi ja edastavad lahkelt politseile. Nii palju siis mitte vahele jäämisest.

Kes teab, kui tõsiseks see täna Londonis läheb ja mida järgnevad päevad toovad... Eks ma hoian teid kursis!

#LondonRiots

Ma ei tea kui palju seda Eesti uudistes kajastatakse, aga meil on hetkel siin Londonis väga suured rahutused. Kõik sai oletatavalt alguse, kui politsei ühe kohaliku gängsteri maha lasi, kui too oletatavasti politsei pihta tule avas. Kõik oletatavasti... Isiklikult arvame Rogeriga, et inimestel sai lihtsalt kõrini ja noortel kriminaalidel on palju vaba aega ja nüüd nad lihtsalt vandaalitsevad mööda linna.

Rahutused said alguse Tottenhami piirkonnas, mis on väga vaene ja Rogeri sõnul väga mahajäetud ning hirmus linnaosa. Valitsus eriti sinna abi ka ei anna, seega sealne kuritegevus muudkui lokkab. Ticking timebomb waiting to happen.

Kirdes olevast Tottenhamist sai kõik alguse. Telerist näidatakse põlevaid hooneid Lewishamis, Croydonis ja Twitteri sõnul on ka Ealingus juba meeleavaldajaid. Meie elame rohelise mullikese sees Hayesis.

Meie vaatame hetkel otseülekannet telerist ja üsna hirmus on. Esialgu on see meist õnneks kaugel, samas Twitteri kaudu tulevad sõnumid, et Ealingus on ka juba meeleavaldajad, kuid seda veel uudistes ei näidata. See ikka näitab, kuivõrd kiiresti uudised interneti teel levivad.

Eks näis, kui kaugele see kõik levib ja kui palju Londonit maha põleb. Uudistes näidatakse muudkui ühte põlevat maja, millest hetkel ei ole enam mitte midagi alles. Ma ei saa absoluutselt aru, kus kurat tuletõrje on? Ilmselt aetakse mingit jama, et politsei pidi piirkonna enne vabaks tegema ja muud taolist jama. Samal ajal kui tolles samas põlevas majas võib inimesi olla. Täiesti hullumeelne. Eriti meeldib vandaalidele ka kahekordseid busse põlema panna miskipärast... Ja ma kujutan ette et leekides maju on hetkel üsna palju.

Rahutused on teatavasti ka Birminghamis juba.

Muidugi taoliste meeleavaldustega röövitakse palju palju poode ka. Üks jobu jäi Twitteris eputades vahele ka. Eile näidati uudistes, kuidas inimesed täis ostukärudega nägu varjates mööda tänavat jooksid.

Just nii arvataksegi.

Lihtsalt hullumeelne ja mõttetu on see kõik... Ma absoluutselt ei saa aru, mida sellest võidetakse? Uus teler või tossud ehk mõnest poest? Samas kui nii paljude inimeste töö ja vaev lihtsalt hävitatakse.

Rogerile tuleb kaitseministeeriumisse palju palju tööd juurde...

Ja peaministril võttis ka kolm päeva aega, kuni ta lõpuks oma puhkuselt perse siia tagasi ajab!

Siin riigis on palju probleeme igatahes. Kas see ongi ehk see kardetud 2012 - inimesed lihtsalt pöörduvad üksteise vastu põhjuseta? Ma ei tea, lihtsalt ei oska seda seletada...

Vähemalt Twitter on uudiste edastamises super!

Uuendus: Twitteri sõnul on Hayesi rongijaamas palju poliseinike ja noorukeid kogunemas.

PILTE

Kooki, mustikatega

Eile peale terve päev mitte midagi tegemist tuli mul veini isu. Võtsimegi jalad selga ja läksimegi poodi veini ja õlut ostma. Tagasitulles jäime räige paduvihma kätte ja bussi peal oli üsna inetu sõnelus suure grupi teismeliste mustanahaliste neidude ja ühe valge neiu vahel. Roger natukene sekkus ka valge neiu maharahustamiseks, aga see suur punt lapsi olid kindlasti kellegi norimise peale väljas. Sellest draamast piisas ja vein maitses hea.

Täna hommikul ärkasin üllataval kombel pohmakata, vaid hästi natukene janutas. Koristasime elamist, mis tähendas, et Roger küüris eriti korralikult kööki ja mina jõudsin selle aja jooksul elutoa, magamistoa, koridori ja vannitoa ära koristada. Peale seda panime selga oma uued ühtekad Manchester Unitedi särgid (Roger on suur fänn, mina toetan lihtsalt oma kallist kaasat) ja käisime ruttu Sainsburys natukene süüa juurde ostmas.

Perepilti tegime ka.

Koju jõudes vaatas Roger jalkat ja mina otsustasin siin elamises esimest korda vannis käia. Oh, meie vann on nii mõnus ja suur ning ma sain end ilusti välja sirutada. Viimati sai vannis käidud oma kolm ja pool aastat tagasi tädi juures, aga sealne vann on oma kaks korda väiksem. Kuum vann, külm õlu, ajakiri ja vannitoa aknale sabistav vihm olid ülimalt rahustavad.

Kui ma juba rosinat meenutama hakkasin, otsustasin end vannist välja ajada ja aeg oli õhtusööki teha. Esmalt panin koogi ahju ja siis asusin tai punast karrit tegema. Elus esimest korda kokkasin suvikõrvitsaga (butternut squash, mitte courgette) ja magusa kartuliga (sweet potatoe). Toit ise tuli üllatavalt hästi välja, eriti arvestades et tegemist on täiesti taimetoiduga ja kogus sai nii suur, et me seda küll kolm päeva sööme. Siis kaunistasin koogi ära ja oligi aeg natukene Discovery Channelit vaadata ning siin ma nüüd olen, täiesti valmist magamaminekuks.

Mustikaid panin ilusti ritta vähemalt 5 minutit, aga tulemus on seda väärt.

Täiesti hullumeelne kui kiirelt nädalavahetused mööduvad ja kui väga ma olen esmaspäevi vihkama hakanud... Nädalavahetus oli ju üsna vaikne ja peaks idee järgi välja puhanud olema, aga kahjuks ei ole, see vist tuleks alles peale tervet nädalat kodus mitte midagi tegemist. 

Meie pere Juno

Tahaks ära mainida, et ma sain elu esimese laenu. Uue diivani ostsime järelmaksu peale, aga selle jaoks annab üks firma laenu ja meie maksame siis selle intressivabalt ära. Üks firma andis laenu, teine saatis peale seda kirja, et nemad ei anna, ärgu siis meie raha tahtku.

Diivani ostsime me DFSist ale ajal ja hinnaks £399.

Selline armas diivan just täpselt Chocolate värvi, nimeks on Juno. Kahjuks lahti ei käi voodiks, aga tundub niiii palju mõnusam kui meie odavad IKEA hetkelised variandid.

Eriti tore on veel vaadata, et diivani hind on nüüd tagasi kõrgeks aetud ja praegu maksab see £798! Nii palju ma küll diivani eest ei maksaks, vähemalt tegime selle ostu ikka väga õigel ajal :)

Kohale jõudmine võtab umbes 9 nädalat, seega oktoobri alguseks peaks see meil kohal olema.

Käisime kinos

Eile oli armas õhtu. Peale tööd läksime otse Uxbridge. Seekord jõudsin mina esimesena, sest ma avastasin, et ühe bussiliiniga saan ma sinna palju kiiremini kui mu varasem variant. Õpin kuni elan! Rogeri päikeseprillid olid poodi tulnud ja ostsime need lõpuks ära, sest 50% ale Prada päiksekatel on ikka päris hea. Mina ei olnud kehvem ja ostsin endale tavapärasest kallimad näohooldustooted proovimiseks, mis siiamaani väga luksuslikud tunduvad.

Ostsime kaks piletid Harry Potteri viimasele filmile, mis oli väga armas üllatus Rogerilt. Tegime McDonaldsis natukene naughty õhtusöögi ja läksime filmile. Seal on põhjus, miks me NII harva kinos käime - teised inimesed. Keskealised naised, kes iga pisiasja peale naerda huilgavad nagu teismelised ja ülekaalulised inimesed, kes endale popkorni sisse ajavad. Film oli iseenesest võimas ja nii pea kui Kindles Potteri raamatud saadaval on, loen ma need kõik otsast lõpuni taas läbi.

Tänane hommik on väga uimane ja mõnus. Pesus käidud, teine kohvitass ees ja lihtsalt nii mõnus on ja kahtlen, et me kodust üldse väljagi läheme.

Mina ja raamatud

Joon vahiveini ja ootan küünelaki kuivamist, et saaks magama minna, mis on suurepärane aeg teha väike postitus teemal "Mina ja raamatud".

Lugema õppisin ma väga väga varakult, sest kui ma pisikene titt olin, õppis mu kallis tädi pedagoogikat ja logopeediks ja mina sain tema väike katsejänes olla. Sedasi õpetatigi mulle sõnakaartidelt lugemine väga kiirelt ära. Tädi on rääkinud, et ma olin veel sipupükstes, kui sõnakaartidelt õigeid sõnu lugesin ning onu imestas, et kas ma päriselt loen. Väikesele lapsele aga ikka jäävad ju sellised asjad kiirelt külge. Isegi kiirkirja õppisin ma iseseisvalt ära õnnitluskaartidelt ja ema märkmikutest, vahepeal pidin vaid küsima emalt, mis üks või teine täht on ja sedasi oli see mul juba enne kooli minekut selge. Käekirjaga olid aga hoopis teised lood, millega ma sain oma elu esimese 3- kolmandas klassis, aga see on mul juba peaaegu meelest läinud.

Raamatuid loeti meie peres palju ning meil oli isegi üks eraldi tuba, kus tervet ühte seina kattis suuuur raamaturiiul ja seda kutsusimegi raamaturiiulitoaks. Eks nõuka-ajal sai raamatuid soodsalt ja ega siis ei olnud ju kõike internetti ja värke ja aega lugemiseks oli palju rohkem. See oli aga tore, sest kooli ajal olid enamused kohustusliku kirjanduse teosed mul kodus juba olemas ja ei olnud mingit raamatukogust laenamist.

Raamatuid lugesin ma palju, sest üksiku lapsena oli mul palju vaba aega ja sõpru ei ole mul iialgi hulgaliselt olnud. Mäletan isegi korda, kus ma hommikul käisin kohalikus aleviku raamatukogus, võtsin kaks raamatut, mis ma õhtupoolikul juba läbiloetult tagasi viisin.

Raamatud aitasid mind ka rasketest olukordadest üle. Näiteks kartsin ma väiksena jubedalt äikes, see ei meeldi mulle isegi praegu eriti veel. Äikese korral tavatsesin ma pugeda teki alla koos raamatu ja taskulambiga, et mõtted äikesemürinast mujale viia ja et ma välgusähvatusi ei näeks. See aitas väga hästi!

Kooliajal lugesin truult kõik kohustusliku kirjanduse läbi ja pea alati lugesin ka mõnda raamatut omal valikul.

See kõik jäi natukene katki, kui ma esmalt Londonisse kolisin. Meeletud töötunnid ja raamatute vähesus andsid tunda. Seega võttiski mul kolm kuud Dan Browni "The Lost Symboli" läbilugemine, mis on tõesti häbiväärne. Mingi hetk hakkasin ma rohkem raamatuid lugema, kuid ruumipuudus piiras mind aeg-ajalt ja raamatukogus ei viitsinud ka alati tuhlamas käia.

Kuni ma sain ma kalli Kindle teiseks abieluaastapäevaks. Väike vidin, kus on mul hetkel umbes 70 raamatut ja mis on imekerge alati kaasas kanda. Praegu loen ma küll iga päev, v.a. ehk paar päeva kuus, kui tõesti aega ei ole. Ma loen bussis kui ma tööle sõidan, lõunasöögipausil, bussis kui ma koju sõidan ja enne magaminekut. Kui juhtub eriti huvitav raamat käsil olema, siis loen seda koju jõudes ka kohe edasi teleri vaatamise asemel. Õnneks teleri vaatamine ongi tahaplaanile jäänud. Ta küll pidevalt taustaks käib, aga ma tõesti ei ole ammu vaadanud, sest alati on midagi muud teha - koristada, kokata, lugeda.

Kallis kaasa ei ole mul nii suur raamatute fänn. Ta eelistab pigem enesebiraamatuid, teaduslikke ja ajaloolisi teoseid, juturaamatud teda ei huvita. Minu eeskujul ta on küll proovinud paari raamatut lugeda, aga ma ei ole teda millekski sundima küll hakanud. Vähemalt saan mina olla uhkelt meie pere raamatunohik olla :)

Tahaks reisida

Tänane päev tõsiselt venis nagu tatt ja mul oli terve päev teisipäeva tunne. Absoluutselt ei tea, kuhu kadus see mõnus on-kolmapäev-ja-pool-töönädalat-on-läbi-tunne. Päike paistis, kandsin seelikut, aga eks 5:40 äratusega ei saagi vist end normaaselt tunda.

Töö on nagu töö ikka. Ahjaa, enne puhkust pakuti ametikõrgendust, millest ma räägin täpsemalt siis, kui kõik on kindel, et mitte ära sõnada :)

Hetkel planeerime aasta alguseks reisi. Alguses mõtlesime jaanuaris, aga teeme vist veebruaris hoopis. Siis puhkused rohkem eemal üksteisest ja riigipühadest. Tädi oma elukaaslasega tulevad nagunii taas aastavahetuseks külla. VÄGA tahaks Trinidadi ja Tobaagosse minna, sest 20-21veebruaril on seal nende superkuum karneval, mis oleks kindlasti väga lahe. Selle planeerimisega peame aga natukene majandamist ja arvutamist tegema, sest see reis tõotaks ka VÄGA kulukas tulla. Samas vaadates kui palju kallis kaasa oma tohutute ületundidega nädalas sisse toob, siis saaksime seda endale täiesti lubada.

Potimajandusest ka, nimelt murulaugu esimesed taimekesed ajasid end mullast läbi ja roosade õitega jõulukaktusele on väikesed juured alla ilmunud. Siiamaani läheb edukalt.

Tänase päeva kõige tähtsam sündmus on see, et täna oleks mu ema 50. juubel olnud. Selleks puhuks ostsime tordi ja šampuse (mingi kallis värk, aga maitseb tunduvamalt kehvemini kui hea Törley) väikeseks tähistamiseks.

Olukorrast kodus piltidega

Nagu eelnevalt lubatud, jagaks natukene pilte ka elamise praegusest olukorrast. 

 Selline on meie vannituba. Vaip on Võru Folgi laadalt 10 Euroga ostetud. Punane korv asjade hoidmiseks tuli TK Maxxist. Peeglis seinal näete ka mu erkroosa hommikumantli peegeldust.

 Dušš on meil vanni kohal ja vannis ei ole me veel kordagi käinud, aga see on mul lähiajal kindlasti plaanis.

 This is where the magic happens! Okei, mitte päris, siin me põõname.

 Vaade voodi poolt. Valge kapi saime IKEAst ale ajal umbes £20 kätte, pärast ale läks hind jälle £80 peale. See suur lehvik ei ole päris lahtiselt kapi peal, ta ikka teeb terve poolringi ära. Roger sai selle kunagi Taimaalt ning selle tahame sama kapi kohale seinale panna.

 Ja vaade voodile. Öökapid saime ka IKEAst lõpuks kätte, kahjuks lambid läksid posti teel katki ja seega Rogeril kappi pole ja mul on vana IKEA lamp, mis hetkel asja ära ajab. Voodit peab ka nihutama, et kõik ikka rohkem tasakaalus oleks ja võrdselt mõlemalt poolt.

 Ja elutuba. Tegin pilti enne koristamist, seega vabandage väikest segadust. Riiulid, diivanid ja tool on kõik IKEAst. Söögilaud ka, kus peal te mu hommikukohvi näete. Vaibad tulevad Rõugest! Üleeile tellisime uue diivani ka DFSi ale ajal, mis on päris korralik ja kallis diivan, mis loodetavasti ikka aastaid kestab. Need odavad IKEA diivanid ajavad asja küll ära, aga see, kus meie laisk kaaselanik oleskles, on küll väga lötsuks ära läinud ja läheb välja vahetamisele.

Ja vaade segamini köögile, kus mu lõunasöögi tegemine pooleli on. Vähemalt on pilt väike ja kõike segadust te nii täpselt ei näe :P Magnet ei hoia kalendrit ka hästi üleval külmikul peale seda, kui ma lehekülge keerasin. Aga sellega ma tegelen veel...

Selline meie väikene pesa hetkel ongi. Elutuppa on siis uus diivan tulemas, nagu öeldud ja ehk kohvilaua ostame ka kunagi ära. Koridorist pilte pole, sest seal pole midagi eriti. Sinna on hädasti vaja kapikesi jalatsite hoidmiseks jms. Vannituppa on ka vaid vaja mõningaid väikeseid riiulikesi, kuhu rätikud laduda saaks ja mul on sahtlikesi oma meigi jaoks vaja.

On juba täiesti kodu tunne ja enamus asjad on paigas just nii nagu me tahame :)

Kiire ülevaade

 - Täna hommikul oli veel aknalaual kolm lihtsalt mulda täis potikest. Tädi õpetusel võtsin neilt päevaseks ajaks kile pealt maha. Töölt koju tulles olid aga basiiliku potist esimesed taimekesed oma ninad välja pistnud. Kilkasin ja hüppasin ja rõõmu kui palju :)

- Käsitööga tegelen ka jälle vaikselt-vaikselt. Eestist võtsin kaasa mõned heegelniidid, mis mul seal alles olid, ja alustasin esmalt käterätile äärepitsi tegemist. Käterätik on ka Eestist tädilt kaasa varastatud, seest need nõuka aegsed vähemalt imavad ilusti vett sisse, mida uued poest ostetud eriti ei tee. See aga juba valmis ja eile alustasin laudliniku tegemist. Taustal näha ka meie ilusat uut punasekirjut vaipa. Elamise pildid on ka varsti siia tulemas, kui kõik toad ilusti koristatud saavad ja siis värskelt peale koristamist teengi pilti, et kõik arvaks, et meie elamine ongi alati selline laitmatu. Ega see enamasti ongi, me tõesti näeme selle nimel ka vaeva.

- Täna sain oma esimese jalka-särgi ka. Manchester Unitedi oma muidugi, sest Roger on nende andunud fänn. Meeste suurus S on siiski natukene suur, aga elan üle. Päris igapäevaselt ma seda särki nagunii ei kannaks.

- Muidu on hirmus väsimus peal. Nädalavahetus läks kuidagi imekiirelt ja tänane tööpäev oli täiesti tappev ja kiire.

- Lähen küürin nüüd näo meigist puhtaks ja siis ilmselt juba ära voodisse raamatut lugema, kuigi kell on alles 21:16, sest väsimus siiski tapab.

Taas vaid kahekesi

Jätkuks sõprade kaotamise postitusele.

Reede hommikul sai tsikk plusspunktid, sest esimese asjana hommikul maksis meile võlgnenud üüri ära ja postitamisest ülejäänud raha.

Laupäeval tuli ta õhtul väga hilja koju. Kummalgi päeval ma süüa ei teinud, seega vaesekene pidi võisaiaga leppima. Too õhtu jõime Rogeriga mojitosid, mida me talle ei pakkunud. Kui oleks tahtnud, oleks võinud suu lahti teha, mida muidugi ei tehtud.

Pühapäeva hommikul ärkasime ja leidsime kirja, kus "sõber" seletas, et tal tööl vahetustes muudatus, ööbib hotellis ja võttis kõik oma asjad kaasa. Ja see oligi kõik. Ei mingit aitähhi ega mitte midagi. Muidu oleks ta esmaspäeva hommikul välja kolinud.

Nüüd oleme lihtsalt kahekesi olles rõõmsad ja tema üle pead ei vaeva. Kui nii raske on isegi mitte just sõpradega lahku minnes "aitäh" öelda, siis mingu tõesti põrgu. Ennem lubas suure suuga meid tänutäheks välja sööma viia abi eest oma esimesel palgapäeval ja mida kõike muud. Ehk mõne aasta pärast jõuab kohale, et ilma meie abita ta vaevalt siia linna sedasi ilma tööta oleks saanud kolida.

Vähemalt see etapp on läbi ja saame rahulikult oma eluga edasi minna.