40 nädalat ja 4 päeva - nimevalikust

Täna varahommikul sain natukene põnev olla. Ärkasin umbes kella 4 või 4:30 ajal seljavalu peale. Tavaliselt aitab selle vastu lihtsalt asendi muutus. Proovisin niimoodi, proovisin naamoodi, aga seljavalu oli igas asendis täpselt samasugune. Käisin paar korda vetsus, nii igaks juhuks, kui ma juba üleval olin. Mingi aeg võtsin paratsetamooli ka, et ehk uuesti magama jääda, kahjuks see ei tundunud mõjuvat. Mõne aja pärast vaatasin kella, 5 oli, ning otsustasin, et magada ma enam ei saa ja lähen elutuppa raamatut lugema. P oli muidugi mu vähkremise ja sehkendamise peale üles ärganud ning uuris, kas kõik on korras. Pärast elutoas raamatut lugedes küll mõtlesin, et loodan, et ta ikka magada saab, mitte ei mõtle end lolliks, et kas ma varsti sünnitama hakkan. Tunnikese lugesin, siis tuli uni peal ja põõnasin diivanil 9ni, kuni P üles ärkas. Õnneks oli ta ilusti magada saanud, sest arvas, et kui ma rahus raamatut lugema läksin, siis ei ole midagi veel toimumas. Tööle minnes ütles, et täna võib poeg tulla küll, sest kuigi mulle number 13 kuupäevana väga ei meeldi, siis on see ju P ragbikoondise number. Kui midagi ülikiiret ja järsku toimuma ei hakka, siis ei ole tunnet küll, et järgmine aasta samal ajal sünnipäeva peame.

Tahtsin aga hoopis natukene meie nimevalikust kirjutada, mida kord teha paluti.

Nimevalik läks meil üldse väga kiirelt ning nii tüdruku kui ka poisi variandid olid valmis enne soo teada saamist. Istusime rahulikult maha eesmärgiga nimi ära valida ja sedasi kiirelt ja valutult meil see läkski.

Minul polnud eelnevalt absoluutselt mingeid nimevariante valmis. Ainus, mis mulle kunangi meeldis ja mis oleks eksiga ühisele mustanahalisele lapsele sobinud, oli Brooklyn. Ei teagi kust, aga mulle see nimi meeldib. Olen küll uhke selle üle, et ma eestlane olen, aga eestipärased nimed ei ole mind väga huvitanud. Seetõttu ei olnud mul esmalt nimevalikusse nagu midagi pakkuda.

P'l oli paar variant olemas, mis ka mulle meeldisid. Üks neist oli Cooper, mis on sagedamini küll perekonnanimena kasutuses, aga seda on hakatud rohkem ka eesnimena kasutama ja mille kasuks me otsustasimegi. Vähemalt midagi, mis ei ole liiga tavaline. Cooper tuleb vanainglise sõnast ning tähendab tünderseppa. Seega nimi sai valitud pigem kõla, kui tähenduse järgi.

Kindlasti tahtsime Cooperile ka keskmist nime, mis oleks natukene rohkem tähenduslik. P'i keskmine nimi on David, mis on ka ta isa keskmine nimi. P küll ei tea sama keskmise nime põhjust, mistõttu ta seda meie pojale ei kiirustanud edasi andma. Ma oleks lubanud küll, aga ta ise ei soovinud. Ma ei mäletagi kuidas, aga kuidagi jõudsime nimeni London. Jah, see on enamustele inimestele küll linna nimi, aga nii palju, kui me uurisime interneti kaudu, siis kasutatakse seda ka eesnimena. London tähistab meie jaoks seda kohta, kus mina ja P kohtusime ja kus meie väike pere alguse sai. Interneti kaudu uurides tuleb nimi London ladinakeeles ja tähendab Fortress of the Moon ehk Kuu kindlus, mis on minu meelest päris kift.

Perekonnanime saab poeg isalt. P pakkus küll välja, et saame liit-perekonnanime talle panna minu ja tema perekonnanimedest, aga ma ei olnud väga seda meelt. Ehk ühel päeval võtan ma ka uue perekonnanime ja saame siis kolmekesi kõik sama nimega olla :P

(source)

Seega meie poja nimeks saabki Cooper London ******** (ei hakka perekonnanime avalikult blogis kirjutama). Hüüdnimeks on Cooperil tihti Coop, aga praegu juba kutsub P teda aeg-ajalt Super Duper Cooperiks, mida me ilmselt aeg-ajalt teda nunnutades kasutama hakkame, kuni ta veel pisikene on.