Keha nädal pärast sünnitust

Tuleb tunnistada, et ma olen siiamaani väga hästi sünnitusest  taastunud ning ma tunnen end väga hästi. Nii füüsiliselt kui ka vaimselt.

Paneks siinkohal natukene isiklikumat infot oma sünnijärgse keha kohta. Kõiki ehk ei huvita, kuidas ma paranen, aga endal hiljem hea meenutada ja ehk mõningatele teistele tulevastele emadele on ka põnev minu kogemust lugeda.

Füüsilisest poolest oli suurimaks hirmus õmblused. Kartsin, et nad on hiljem väga valusad ja et vetsus käimine on piinarikas. Minu puhul nii pole olnud. Pissides ma küll teadlikult alati kallutan end igaks juhuks ettepoole ning mitte kordagi ei ole õmblused sellest kipitanud. Seda teist häda tegin ma esmakordselt küll alles 5 päeva pärast sünnitust, kuid ennem polnud vajadust minna. Sellega probleemi polnud ning pole siiamaani. Paar päeva olen teatud asendites istudes küll tundud, et õmblused nagu natukene kisuvad, mis oli ebamugav tunne, aga õnneks ei mingit valu.

Täna võtsin julguse kokku ( pigem sai uudishimu minust võitu) ja heidsin pilgu peegliga sinna allapoole ka, olles hullemaks valmistunud. Õmblusi ma ei näinud, seega ma eeldan, et need on kuhugi sissepoole tehtud ja neid otsima ma ei hakanud. Üldiselt peale ülikerge paistetuse ei ole see värk küll eriti teistsugusem sellest, mis ta varem oli. Eks loomulikult ole ta veel kusagilt veninud, aga ei midagi, mis silma oleks riivanud. Nädal hiljem veritsen ka veel, aga mitte liialt tugevalt, lihtsalt nagu päevad oleks.

Suurim muutus on muidugi figuur. Sünnitama minnes olin umbes 85kg raske (olen 173cm pikk). Kaks päeva pärast sünnitust olin 79kg ehk ei kadunud mul sugugi palju sünnituse tagajärjel. Täna hommikul näitas kaal 75kg.

5 päeva pärast sünnitust.

1 nädal pärast sünnitust korsetiga.

Dieeti veel otseselt ei pea, aga päris küpsiseid ma endale ka sisse ei aja. Söömisega on üldse sedasi, et see läheb vahepeal ikka veel meelest ära, sest päevad mööduvad nii kiirelt. Eile näiteks poodi minnes kella 15 ajal tundsin end ülimalt nõrgalt ja kühveldasin endale kiirelt pool topsi jäätist sisse, et ma poes päris ümber ei kukuks. Enne seda jäätist peale kohvi ei olnudki jõudnud midagi süüa. Samas tundub, et mulle ei mahu enam eriti palju korraga sisse ka. Hommikul tegin putru, panin peale ühe banaani ja kaks kiivit ning umbes pool jäi söömata, sest mulle lihtsalt ei mahtunud.

Ostsin eBayst mingi odava korseti ka, mis peaks aitama kõhulihastel taastuda ja kokku tõmmata. Hoian seda ikka päev otsa peal, lootes, et ehk teeb midagi. Kui ei teegi, siis vähemalt tõmbab kõhu sisse kandmise ajal, mitte ei vaju see mul istudes üle püksiääre.

Puusad on mul küll head kolmnurgad, aga minu meelest näeb mu istmik külje pealt küll päris hea välja. Isegi, kui ma seda ise ütlen :P Eks üritan kuidagi kolmnurkadest lahti saada ja pepsi ehk lihtsalt pringimaks muuta. Raseduseelset kaalu (58kg) taga ei aja, eesmärgiks on hetkel suveks 65kg olla ning lihtsalt pringim olla, mitte nii lodev. Võtan rahulikult, aega veel on :)

Praegu on küll ülitotter aeg riiete osas. Sünnituseelsed püksid mulle veel jalga ei lähe. Mõned suuremad teksad venitan küll üles, aga lukk veel kinni ei lähe. Samas raseduspüksid on liialt suured. Jätkuvalt kannan seetõttu väljas käies vaid leggingseid, sest need on ainsad, mis mahuvad ja päris maha ei kuku.