Meiele üsna ligidal asub Kenilworth Castle, mida me lõpuks külastada otsustasime. Loss on talvisel ajal vaid nädalavahetustel lahti, mis meile väga sobis. Käisime hommikul ennem ultrahelis Rugbys ja vurasime sealt otse Kenilworthi.
Pileteid ostma minnas pakuti meile hoopis English Heritage liikmelisust, mille me otsustasime võtta. Liikmemaks meil kahepeale tuli 84 naela järgneva 15 kuu eest. Liikmeks olemine annab meile tasuta sissepääsu enamustesse English Heritage vaatamisväärsustesse, mõndadesse saame soodsamalt, näiteks kaks ühe hinnaga. Seega saame edaspidi sissepääsutasuta külastada näiteks isegi Stonehenge'i, Whitby Abbey't ja mitmeid rohkem ja vähem tuntud losse ja vaatamisväärsusi. Mina ja P oleme mõlemad üsna suured ajaloohuvilised ning väga naudime selliseid väikeseid päevareise, seega tuleb see liikmelisus meile kohe kindlasti kasuks.
Kenilworth'i loss valmis esmalt 1120ndatel aastatel ning aja jooksul ehitasid selle erinevad omanikud seda aina uhkemaks. Loss on olnud ka mitmete tähtsate Inglise ajaloosündmuste asukohaks ning see on mitmete kuningate-kuningannadega seotud. Elizabeth I külastas seda mõned korrad ning üks hoonetest valmiski vaid tema külaskäiguks. Ma pikemalt detailidesse ei lähe, kes tahab, see saab internetis lugeda.
Ilmaga meil ka alguses vedas, sest oli imekaunis päikesepaiste, kuigi õhk oli jahe. Hiljem saime natukene vihmasabinat ka ning kahjuks lõpupoole läks natukene pilviseks ning enam nii kenasid pilte ei saanud.
Paar hoonet olid õnneks veel täiesti püstised ning sisustatud. Saime jälle imestada, kui pisikesed ja lühikesed inimesed küll vanasti olid. Magamistoast ma küll pilti ei teinud, aga sealne voodi oli küll sama suur või väike, kui tänapäeval laste voodid on.
Mul oli ka suur soov inglispärane ja lõunaks scone'i süüa, mis eesti keeles on Google Translate sõnul karask. Vahele clotted cream (hüübinud koor?) ja mu lemmik-moos Tiptree'lt (imearmsas piskeses purgis, mille ma kaasa võtsin!) ning kõrvale cappuccino ja oi kui hea oli.
Kui ma tavaliselt väga meenete poes aega ei veeda, siis seekord oli seal vaatamist küll ja küll. Ostsin endale (meile) English Heritage moosi ja chutney't ka - maasikamoosi šampanjaga, Inglise õlle-chutney ja maamehe marineering (ilmselt vähe vale tõlge).
Lossis olime kokku vast 2 tundi, sest liialt suur see ei olnud ning mulle täitsa sobis, selg ei jõudnud valutama hakata vähemalt. Üldiselt väga kena koht ja kui keegi siia kanti satub, siis soovitaks kohe kindlasti seda lossi uudistama minna. Ise tahaks kunangi suvel veel käia, kui sealne Elizabethi aed õites on.
Ma ei tea, mis clotted creami otsetõlge olla võiks, aga pakun, et oli oma olemuselt midagi vahukoore laadset? Mida muud sellise saia vahele ikka määritakse, mõtlen ma... Aga ei tea muidugi. Kuidas maitses, oli vahukoor?
ReplyDeleteSee oli pigem nagu pehme magus või, õhuline see polnud nagu vahukoor. Isegi Nami Nami retseptikogus ei ole clotted cream'il otsest vastet, kirjutab vaid, et see on brittide paks ja rasvarikas koor, mida küll valmistatakse vahukoorest.
DeleteMa olen alati mõelnud, kuidas see Eesti keeles olla võiks.
ReplyDeleteAga mina kutsun seda kui kontsentreeritud vahukooreks :) Saad sa seda nimelt täisrasvast koort väga tasaselt ja pikalt kuumutades. Peale tekib kiht, mis ongi see clotted cream, järgi jääb vesine osa. omnomm :)