- Eesti kodakondsus, sest mina olen Eesti kodanik
- Uus Meremaa kodakondsus, sest P on Uus Meremaa kodanik
- Suurbritannia kodakondsus, sest minu alaline elukoht on UKs. P'l on siin olemiseks viisa, mille ta sai selle kaudu, et ta vanaisa oli siin sündinud, mida ta saab põhimõtteliselt igavesti pikendada, aga mida siiski vaid 5 aasta kaupa antakse.
Ma arvan, et kui lapsest saaks Suurbritannia kodanik, siis oleks lihtsalt üsna kummaline, et meil kõigil erinev kodakondsus on. Pikema aja paan on meil siiski Uus Meremaale kolida, kui Suurbritannia end ammendanud on, seetõttu vist oleks kõige mõtekam poeg uusmeremaallaseks registreerida. Kuna ta on Suurbritannias sündinud, siis ta saaks ka selle kodakondsuse endale sünniõiguse järgi, kui tal kunangi selle järgi soovi peaks olema.
Eestisse plaani minna ei ole, seega seda kodakondsuse varianti ei ole ma väga isegi mõelnud. Kui me laps kunangi soovibki sinna minna, siis ma olen kindel, et see on tal üsna kerge selle tõttu, et ta ema seal sündinud on.
Tõeline first world problem :D
Muidugi võta lapsele eesti kodakondsus ka. Esiteks juba selle pärast, et e-eestis on seda nii lihtne teha. Teiseks selle pärast, et eesti on EL ja Euroopa Liidu kodanikuks olemine on sageli väga mugav, paljud asjaajamised jäävad ära.
ReplyDeleteÜks Triin, kah välismaalasega abielus
to Triin, UK on ka EL maa muideks
ReplyDeleteSa võid ju oma lapsele mitme riigi passid teha. Kui sa NZ kodakontsuse võtad siis tasub kindlasti ka kas Eesti või UK oma võtta just sel põhjusel mida Triin mainis. Olles Euroopa Liidu kodanik on sul palju rohkem uksi lahti kui vaid NZ passi omades.
ReplyDeleteMa pigem siis juba ei kaaluks UK passi omamist.
Samas mul on tunne, et su laps saab ka kolme erineva riigi kodanik samaaegselt olla ja siis kui ta on 16 aastane ise valida mis riigi kodanik ta tahab olla, kuna Eesti ei tunnista peale 16 aastaseks saamist enam kahe erineva riigi passi omamist.
Minu lapsel on nii UK kui ka Eesti pass. Kuna mina olen eestlane siis mulle on see väga tähtis, et mu laps ka emakeelt rääkima õpiks ja minu kodumaaga seotud oleks. See tuleb ju talle endale vaid kasuks kui kahjuks.
Muideks kas sul on plaan oma tulevase lapsega eesti keelt rääkima hakata või ei?
Miks mul küll ennem pähe ei tulnud lapsele mitme riigi passid teha? Uus Meremaa and UK lubavad nagunii rohkem kui ühe riigi kodakondsust igas vanuses. Alles hiljem lugesin, et Eesti laseb lastel mitme passiga olla. Samas, kui UK pass on olemas, siis oleks ta juba Euroopa Liidu kodanik nagunii.
Deletehttp://www.smh.com.au/travel/travel-news/whats-the-best-passport-in-the-world-for-travellers-20131009-2v8cz.html - Lisaks selle artikli põhjal on meie valikutest UK pass kõige kasulikum, sest sellega saab kõige vabamalt reisida. Uus Meremaa on omakorda viiendal kohal, mis on ka väga hea.
Mul on kindel plaan oma lapsest siiski poolenisti eestlane kasvatada ja ma hakkan temaga kohe kindlasti eesti keeles rääkima, isegi kui ma otsustan talle mitte Eesti kodakondsust anda. Ideaalis sooviks, et oleks nagu sul, Alice, et laps räägiks minuga eesti keeles ja isaga inglise keeles. Meil on küll ka plaan, et ma hakkan elukaaslasele ka eesti keelt õpetama, kui laps rääkima hakkab. Tal endal on huvi ning eks tal koos lapsega ole kergem õppida, ma loodan.
Muidugi teed talle praegu kõik passid ja siis ise otsustab, kui vanemaks saab. Ja muidugi hakkad temaga ise eesti keeles rääkima ning mees inglise keeles. Mis küsimust siin üldse on :) :P
ReplyDeleteSu lapsel ju sünnijärgselt Eesti kodakondsus, selles mõttes eesti ole vaja seda "anda" sul. Interneti kaudu passi / id-kaardi taotlemine ka välismaal ju imelihtne, passipilt, enda passi koopia, avaldus ja kogu lugu.
ReplyDelete...Ei ole vaja "anda"....
ReplyDeleteHuvitav.. kas aastatega on siis midagi muutunud??
ReplyDeletekui minu laps 2007 sündis, siis ei olnud võimalustki, et ta saaks endale UK kodakondsuse, kuna mina ega abikaasa seda ei omanud. Saan aru, et ka teist kumbki ei oma UK kodakondsust, vaid alalist elamisluba. Ja minu teada jagatakse kodakondsuseid ikka vanemate kodakondsuse järgi.
minu laps sai peale sündi omale UK sünnitunnistuse, kuhu märkisin ära vanemate kodakondsuse. Edasi pidin selle sünnitunnistuse Londonis apostillima, seejärel minema Eesti saatkonda Londonis, esitama vajalikud avaldused ja veidi rohkem kui kuu aja pärast sain taaskord Londonisse sõita ja lapse passi kätte.
Hiljem, mehe kodumaal, tegime lapsele ka tema koduriigi dokumendid.
Võibolla nüüd, 6 aastat hiljem, on asjad tõesti teistmoodi, aga selline oli minu kogemus Inglismaal sündinud lapsega :)
Kui lapse vanematel ei ole UK kodakondsust AGA on siin maal legaalselt siis lapsed kes on sündinud peale 1 jaanuaril 1983 saavad automaatselt UK kodakondsuse.
ReplyDeleteVähemalt nii väitis mulle mu mees ja siin on link juhul kui ma midagi valesti aru olen saanud.
http://www.ukba.homeoffice.gov.uk/britishcitizenship/othernationality/Britishcitizenship/borninukorqualifyingterritory/
Sina ja su partner elate ja töötate mõlemad siin legaalselt seega saab teie laps ka automaatselt UK kodakondsuse
:)
:)
ReplyDeleteilmselt ma isegi ei süvenenud siis asjasse, sest ma olin hetkeks, kui laps sündis, elanud Ingismaal 3,5 aastat kõigest. Siis oli veel vaja seda Permanent Residence Cardi taodelda ja 5 aastast elamist UKs
Seda 5 aastat on vaja selleks kui sa ISE UK kodakondsust taotleda tahad (kui sa inglasega abielus oled siis aitab ka 3 aastast :).
ReplyDelete2007 aastal oli Eesti ju juba EU liige, miks sul mingit Permanent Residence Cardi enam vaja oli??
Sorry, Mari, et siin sinu välist teemat arutame :)
Tegelikult ega ma ei uurinudki asja nii täpselt. Nendest andmetest, mida mina lugesin, ei lugenud ma välja, et mu lapsel oleks õigus Briti kodakondusele. MInu jaoks ei olnud eriti suur küsimuski see, et võtaks oma lapsele Briti kodakondsust, kuna ei mina ega abikaasa ei oma seda :)
ReplyDelete