Wednesday, 2 February 2011

Mis karjud mu peale?

Tööl, viis tundi tagasi, sain kõne, mis mu väga endast välja viis. Kõne tuli meie mingi CEO sekretärilt, kes meie kliendilt kaebuse oli saanud. Klient esmalt saatis meie osakonda kaebuse alles eile! Lisaks vastasin ma talle eile paar meili ja olin just ootamas ta vastust mu viimasele, et tema kaebust sügavuti uurida saaks. Ja siis see mõrd helistab ja nõuab! Oh ta oli kohe niiiii nõme ja ennast täis! Seletasin teisele kolleegile selle situatsiooni ära ja ta tunnistas, et ma olen kõik 100% õigesti teinud. Ma ei saa aru, miks mõned inimesed arvavad, et kui neil on rohkem raha, siis peavad kõik nende jalgu lakkuma (kas see on üldse väljend?).

Võeh, võttis käed värisema ja hoidsin pisaraid tagasi. Mitte, et ma tavaliselt nii õrnakene olen, aga mõnikord võtan asju küll väga hinge. Koju tulles võtsin paar suutäit likööri ja sõin jäätise ja on vaikselt parem olla.

Igatahes homme saan sellele mõrrale helistada jälle. Aga ma mõtlen väga hea vastuse välja! Juhatajaga peab ka asja arutama, et ma end paremini tunneks, aga kõik juhatajad on mingil suurel koosolekul täna-homme-ülehomme.

Küll ma saan üle! Ja küll karma sellele mõrrale kätte maksab!

Edit: Mind tavaliselt ei häiri, kui kliendid hästi kurjad on miskipärast, aga oma kollegilt sellist üleolemist tunda saada on valus.

No comments:

Post a Comment

30se heietused ning mu esimene õhkõrn õlasall

Selles pole kahtlustki, et aeg lendab aina kiiremini, mida vanemaks sa saad. Paar päeva tagasi sain ma 30seks. Esialgu oli selle numbri ees...