Head Eesti Vabariigi 93. aastapäeva kõikidele!
Mina tähistan oma vaba päeva hoopiski homme (jess, jess, jess!). Google oli väga kaunis täna ning üldse oli mul väga eriline tunne sees. Eestis elades seda ei olegi iial tundnud, aga välismaal elades tuleb see rahvuslikkus kuidagi eriti esile minus. Töölgi mingil hetkel vetsus end peeglist vahtides avastasin, et väga vastavad riideid sai hommikul uniselt selga pantud: sinine kampsun, mustad püksid ja valge pluus. Käisin nagu lipukene ringi :)
Kodus tegin esmakordselt frikadellisuppi eestipäraselt, mis minu meelest üllatavalt söödav välja tuli. Roger küll pidi natukene vürtsikastet sekka panema, aga talle vaid soolast ja piprast ei piisagi iial. Isegi frikadellid tegin oma pisikeste kätega ja peab austalt tunnistama, et neid väikeseid palle oli ikka üsna kepp (vabandust väljenduse pärast) käte vahel voolida ja veeretada. Vähemalt oli tulemus seda väärt, saame kolm päeva suppi süüa!
Siis jõudsin ma viimased mõnikümmend minutit Presidendi vastuvõtu kätlemist vaadata netist. Kahte tuttavat nägin ka: ühte spordipoissi, kes mu onupoja parim sõber on ja kellega paaril peol koos käidud sai ja üks endine paralleelklassivend (kui ma õigesti mäletan). Nimesid nimetama ei hakka :D
Vaatasin siis Õhtulehe kodulehel pilte ka ja see ajas nii naerma, et ma kohe pean siia jagama:
Olles näinud mõni pilt enne seda pilti ühte hiiglaslikku Hummerit, on kohe aru saada, kes tõelised eestlased on :DMa lähen vaatan nüüd veel pilte ja loen inimeste õelaid ja naljakaid kommentaare.
No comments:
Post a Comment