Esimest korda oma raha tuli Cardiffis vabatahtlikutööga, kuid seal ei olnud ma ka eriti hea majandaja. Siis sain umbes £360 kuus, mis ma praegu mõtlen, on väga hea. Tasuta elamine, seega see raha oli vaid toidu ja oma tarbeks. Enamus rahast läks suitsudele, veinile, toidule ja paarile ilusale riidele. Tagasi Eestisse minnes ei olnud mul pennigi alles, napilt sain bussipileti osta, et lennujaama saada.
Londonisse kolides asusin esimest korda ise täis kohaga tööl käima. Kallil kaasal aga sai töö otsa ja paar aastat majandasimegi minu pisikese palgaga ära. Ja hakkama saime! Ma vist selle aja jooksul vaid kaks korda palusin tädil natukene raha saata, kui arved vähe üle piiri läksid. See aeg kindlasti õpetas hästi majandama mind ja ma tean, et ma saaks ka vähesemagi rahaga hakkama.
Nüüd on kaks palka ja saame vähe lahedamalt elada. Majandame oma arveid kindlasti paremini. Kokku vaid neli arvet ongi: Vodafone, millel kaks mobiili on ühel arvel. Sky, millel on teler, lauatelefon ja internet koos. Specsavers, millele maksame kord kuus oma läätsede eest. Ja üür. Kõik need kokku on umbes £700, mis on päris hästi hetkel. Vanast harjumusest on muidu silm alati pangaarvel peal ja ma tean alati, mis arved on maha läinud ja millised on veel tulemas. Õnneks Vodafone ja Sky lähevad alati palgapäeval maha, Specksavers päev hiljem ja vaid üür läheb nädal aega hiljem. Samas jääb meie praeguse elustiili kõrvalt raha alles ka säästmiseks ja kõrvale panemiseks ning saame planeerida omaette elamise otsimist ning maikuust Eesti reisi.
Ma ei oleks iial arvanud, et 22selt majandan ma oma rahaasju iseseisvalt vabalt ja saan hakkama. Piisav raha teeb kindlasti õnnelikumaks. Me vaidlesime ja kaklesime mehega kindlasti palju rohkem, kui meil raha vähe oli ja pidevalt stressasime selle üle ja sente lugesime. Väga positiivne on arukalt elada ja teada, et pangaarve ei olegi päev enne palgapäeva nullis. Selline stabiilsus mulle meeldib, kellele ei meeldiks.
No comments:
Post a Comment