Thursday, 27 January 2011

Helge tulevik.

Eile jooksin ma oma paarsada meetrit, et bussile jõuda. Jõudsin ka, kuigi kõvasti hingeldades ja põletavate kopsudega. Oma vabanduseks ütleks, et ma olin kontsadel. Kui aga aus olla, siis olen ma kuradima vormist väljas. Viimased paar päeva on külmetus ka mind tülitanud ja seetõttu olen endale natukene šokolaadi lubada, et natukenegi paremini end tunda ja tuju parandada. Ega varsti ei saa enam paksu jope alla end peita :) Räägin ma, kui lõunaks ja õhtusöögiks sõin pitsajäänuseid. Selle nädalavahetuse toidušoppamise ajal varun kindlasti endale veel näkileiba tööl näksimiseks, rohkelt salatit jms. Hakkasin vaikselt juba päris tubliks ja siis tuli see totakas nõrgaks tegev külmetus ja toit lohutab mind hästi. Ja just sellepärast peangi oma suhet toiduga muutma. Ja sellest rääkimise ja mõtlemise jätma ning lõpuks ometi midagi tegema! Raske on nii nõrk naine olla :P

Veebruari puhkusest rääkides, oleme väga kindlad, et reisi ei toimu. Kuid tänud teie soovituste eest! Euroopaga on plaanis rohkem tutvuda tulevikus kindlasti. Ei ole mingit kohta ega pakkumist, kuhu hirmsasti minna sooviks hetkel. Palju rohkem tahame juba omaette kolida, seega meie energia läheb selle oma kodu otsimiseks ja raha kogumiseks (ettemaksu ja esimese kuu rendiks peame vähemalt 1500-2000 naela kõrvale panema). See teeks meid pikemaajaliselt rõõmsamaks kui üks kiire nädalavahetuse reis. Kaks korterit on meile silma ka jäänud ja oleks nii perfektsed... Aga ma ei hakka oma lootusi üles kerima, sest me ei ole veel helistanud. Eks hoian teid sellega kursis!

6 comments:

  1. minule on alati tundunud kõige loogilisem lähenemine kaalu langetamise soovile see, et pidevalt dieeditamine ja endale kõige keelamine ei vii kuskile - õigemini võib ju korraks viia, aga tulemused on lühiajalised. ühesõnaga sellest pole suuremat kasu, kui sa sunnid ennast kuu aega magusat mitte sööma, reaalne kasu tuleb siis, kui sa suudad muuta oma suhtumist toidusse - süüa kõike, aga mõistlikult. üritada muuta menüüd vaikselt järjest tervislikumaks. süüa ka kõige ebatervislikumat, kui selle järele isu on, aga ei pea ju ennast täis õgima, võib ka natukene...

    no ja regulaarne trenn, mis iganes ala sulle kõige rohkem istub, peaks ka kõigi eelduste kohaselt tuju heaks tegema ja vormis hoidma. ja kui ükskord otsa peale saad, siis juba sõltuvust tekitama.

    /räägib inimene, kes on tapva ainevahetusega ning eluaeg piitspeenike olnud, samamoodi eluaegne spordivihkaja, kes on nüüdseks täpselt üks kord ujumas käinud ja sellest veel vaimustuses. nii et pole just noil teemadel kõige asjatundlikum nõuandja, eks. just blabbing away.../

    aa, aga tegelikult tahtsin ma hoopis seda öelda, et minu meelest on reisile kulutamise asemel oma elamiseks säästmine absoluutselt palju rahuldustpakkuvam. juba paljas mõte sellest, et varsti ei pea te enam kellegagi kööki-vannituba jagama... no ma olen alati selle koha pealt ratsionaalne inimene olnud :)

    peale selle. tühja sest reisist. sulle jääb ju ikkagi su KOTT :D

    ReplyDelete
  2. Ma ei soovikski just nüüd hirmsasti dieeditada, pigem ikka üleüldiselt oma toitumisharjumusi muuta. Aeg-ajalt ikka endale väikest Burger Kingi Whopperit lubaks, aga igapäevaselt võiks ikka mõnele Nutella-saiale ei öelda ja rohkem toorsalateid ja muid lahjasid toite süüa ja oma toidu portse väiksemaks saada. Pean endale teise lohutaja leidma, mitte toidu.

    Trennitaja ei ole ma kunagi kõva olnud. Ainus, mida ma tõesti nautinud on, on aeroobika. Kuid ma olen ihne ja selle tundidele ei tahaks hästi hetkel raha kulutada. Pigem omaette midagi teha. Või tuleb Wii Fitisse investeerida :) (kuid selleks on uut ja suuremat elamist vaja)

    Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda enam tundub mulle ka, et oma elamine on ikka tähtsam. 2012. aasta maailmalõppu ma ei usu, seega need Euroopa linnad kuhugi ei kao :)

    Ja käekott on muidugi ka boonus! :D

    ReplyDelete
  3. Ma arvan, et söögiisu oleneb ka palju kliimast- näiteks Eestis olles olin ma kohe 5-7 kilo raskem, sest külmas ja pimedas kliimas oli suur lohutaja toit. Tead ju isegi, suviti ei mõtlegi niipalju söögile. Ja ma nõustun ka Tikriga, et peaks endale lubama kõike aga normaalsetes kogustes, sest siis saab organism ikka kõik vajaliku kätte ja ei teki sellist meeletut isu "keelatud" toidu järele.

    ReplyDelete
  4. Ma olen su postitustest tähele pannud, et sinu suhtumine tervislikku ellu on üsna sarnane minu omale, kui ma nii noor olin, kui sina :P Burks, hiinakas, pizza ja vastukaaluks järgmine periood, kus ainult siis salatid ja muidu ülipüüdlik tervislik elu. Tikril on õigus, see ei tööta. Üle tuleb minna tasapisi. Kiirtoidukohtade burgerite ja friikatega on see jama, et nendes olevad süsivesikud ei täida kõhtu ja sul on üsna pea jälle nälg. St hoolimata juba söödust (700-1000 kcl, mis on pool sinu päevasest vajadusest vbl) jälle ja burksieine ei anna seetõttu päris eine mõõtu välja. Ühe kilo juurde võtmiseks on tegelikult meeletuid lisakaloreid vaja (5000 vist). Ehk vahest midagi ebatervislikku lubada ei ole üldse patt. Burgeri isu korral proovi seda ise teha (jube kerge tegelikult ju!), saad vähemalt kvaliteetse toote ja tead, mis nt pihvi sees on :) Sama hiinakaga - tee ise ja tead, palju õli sisse läheb. Kui ise süüa teha, siis on tervislikum elu palju lihtsam (ja hoiab raha kokku). Mind aitas see isekokkamine küll oma kaalu kontrolli alla saada, mistõttu viimase 2a jooksul on see max 2kilo kõikunud. Friikaid teen ka, aga neid ahju omasid :P

    Ja btw, tublid! Ma valiks ka omaette korteri enne reisi, reisida jõuate küll. Ma oleks omaette korteri säästmist ka Ipadile eelistanud :)

    ReplyDelete
  5. Ma ei ütleks, et minu kiirtoidu armastus liigne oleks. UKs sööme kõige tihedamalt rämpsu umbes kord-kaks nädalas. USAs oldud nädal, kus iga päev sai uut kiirtoitu proovitud oli päris hull, aga samas seal me jalutasime ikka kilomeetrite viisi iga päev. Kuid samas võrrelda, et kunagi sain ma kiirtoitu ehk korra aastas ja enne UKsse kolimist olin ma mäkis vaid ehk kolm korda käinud, siis on asjad ikka hulluks läinud. Ja jätkuvalt ma süüdistan oma köögi puudumist! Ma peaks meie praegusest räpakollist isegi ajaloo huvides pilti tegema. No ei kutsu süüa tegema! Ja suitsualarm on üle mõistuse tundlik.

    Äärmustest äärmustesse lähen ma jah, sest tundub, et muud moodi ei saa. Lihtsalt tundub, et kui ma natukene luban, siis ei saa pidama ja parem on ranged reeglid paika panna. Samas ma võiks ju kergemad reeglid paika panna ja nt üks-kaks päeva nädalas endale ühte ja teist lubada, kuid teised päevad hirmus korralik olla. Ja hirmus korralik tahaks olla, sest ma kohe tunnen sisimas, et puhastust organismile oleks vaja ja pidevalt on nagu raske olla.

    Anu - iPad ja USA reisi šoppamine oli midagi, mille jaoks me ka paar kuud raha kõrvale panime. Ühe arvutiga on ikka meiesugustel arvutisõltlastel raske. Õnneks praeguse väikese üüriga saab lühikese ajaga päris korraliku summa kõrvale pantud. Kunagi ju majandasime ainult minu palgaga ja nüüd mees saab lisaks kaks korda rohkem palka kui mina.

    ReplyDelete
  6. Jah, te olete tublid säästjad. Usun, et teil on üsna pea korteriraha koos :)

    Ma ei usu, et sul äärmuslikku dieeti vaja oleks, piltide peal vähemalt oled küll väga normaalses kaalus! Väikeste välistustega pihta hakata ja küll see tervislik elu tuleb!

    ReplyDelete

30se heietused ning mu esimene õhkõrn õlasall

Selles pole kahtlustki, et aeg lendab aina kiiremini, mida vanemaks sa saad. Paar päeva tagasi sain ma 30seks. Esialgu oli selle numbri ees...