Cooperi edasiareng

Ma tean, et ma olen ennatlikult liialt uhke, aga emana muud moodi ei saa. Eile oli Cooper nimelt kohe ekstra tubli.

Esmalt oli ta väga ligidal enda kõhult selili pööramisele. Tavaliselt kõhuli olles on tal nägu vastu põrandat, seega eilne ühele küljele lükkamine oli väga uus. Õnneks sain selle ilusti videosse ka. Kui täna hommikul uuesti proovisin, siis oli jälle nägu vastu tegelusmatti ja lakkus oma kätt, polnud nägugi, et tahaks end natukene kallutada.

Õhtupoole istus Cooper mul süles ja tundus üsna stabiilne, seega proovisin oma käed teda toetamast ära võtta. Kutt istus täitsa ise oma hea paar minutit. Muidugi oli tal hea kalle ka, sirge seljaga ta ei istu, aga väike edasiminek ikka :)

Teine laps?

Juba minu raseduse ajal arutasime, et kaks last oleks armas. Meil kummalgi ei oleks ka midagi selle vastu, kui Cooper üksiklapseks jääb, aga samas tahaks talle ikka mängukaaslast ka. Meile mõlemale väga meeldib lapsevanemad olla, kuigi me seda vaid kaks kuud teinud oleme.

Üks päev me just arutasime pikalt ja laialt meie tulevikuplaane. Kes meist jääks koduseks ja kes läheks täiskohaga tööle tagasi. Ideaalis me ei tahaks Cooperit enne ta 2. eluaastat lasteaeda panna, kui rahaliselt on vähegi võimalik see, et meist vaid üks täiskohaga töötab. Võtsime arvesse oma iseloome, kes oleks usinam kodus olles lisaraha teenija või öötöö tegija. Muidugi me veel vaatame, mis meie esialgsetest plaanidest saab, aga vähemalt on meil mingi idee paigas.

Aina rohkem tuli jutu sisse aga see, et ma paari aasta pärast jälle lapsepuhkusele jääks. Ma arvan, et 2-3 aastat vanusevahet lastele on täitsa paras. Mitte, et ma kujutaks ette elu kahe lapsega, sest endal mul õdesid-vendi ei ole. Samas ei kujutanud ma kunangi ette oma elu ühe lapsegagi ja nüüd meeldib see mulle väga.

Kohe pärast sünnitust lubasin ma küll, et ma ei tee seda mitte kunangi uuesti, aga väga väga väga sügaval sisimas ma natukene igatsen rase olemist :)

Cooper kolis meie voodisse

Ma ei olnud kunangi selle vastu, et Cooper meie voodis magada võiks. Siiski enamuse ööd on ta oma vankrikorvis veetnud, millesse me madratsi lisaks ostsime. Ei näinud mingil moosese korvil mõtet, kui vankri korv sama eesmärki täidab. Kutt kasvab aga nii mühinaga, et vankrikorv hakkab talle natukene pisikeseks jääma. Kui ta ilusti magab, siis on ruumi küll, aga tihti meeldib talle nagu tuulik magada, käed kõrval laiali, ning siis on kahju vaadata, kui ta käed korvi ääri katsuvad.

Seetõttu viimased paar ööd on ta meie juures voodis maganud. Mina lähen alati enne P'd magama ja mulle on hakanud meeldima Cooper juba siis enda juurde võtta. Ta magab minust ohutus kauguses issi voodipoole peal. Kella 1 paiku nõuab ta tavaliselt süüa ja selle toidukorra eest hoolitseb P.  Seejärel tuleb P ise voodisse, kui Cooper uinub, ning asetame lapse meie kahe patjade vahele, et ta voodis teki alla kaduma ei läheks. Padjad tõmbame mõlemale poole laiali, ise tõmbame end ka äärde, et sellel pisikesel voodis kõige rohkem ruumi oleks. Järgnevate toidukordade eest hoolitsen mina ning ajan end voodist kas 6 või 8 ajal üles. Kui Cooper veel unine on, siis pärast ta söötmist panen ta voodisse enda poole peale magama ning lasen tal seal koos issiga nohiseda, kuni poja päevaks valmis on.

Päevasel ajal tukub ta igal pool. Küll diivanil, küll minu süles, vahepeal lamamistoolis või meie suure voodi keskel. 

Eks ostame talle kunangi oma võrevoodi ka, aga enne ärakolimist see plaanis pole. Kolida tahame varsti, aga kuhu ja kunas, räägin alles siis, kui meil kindlamad plaanid paigas on :)

Pudelimajandusest

Cooperi köök.

Võin ausalt nüüd öelda, et süümekad selle pärast, et rinnaga Cooperi toitmine välja ei tulnud, on ära läinud. Pudelimajandus ei ole sugugi nii tüütu ja sellega harjusime ruttu ära.

Juba haiglas anti Cooperile Aptamil RPAd, mida me otsustasime ka kodus edasi anda. Vaevusi ei tundu see talle tekitavat, seetõttu ei hakka teisi natukene odavamaid marke isegi proovima. Kui midagi pole katki, siis ei ole vaja parandada.

Kodus valmistame talle piimasegu pulbrist, kuid alati on olemas ka mõned pudelid valmispiima. See on selleks puhuks, kui me välja läheme ja laps väljas olles süüa nõuda võib. Lisaks ka nendeks juhtudeks, kui ta on oma pudeli tühjaks joonud, aga natukene veel tahaks ning me ei viitsi tervet uut pudelit pulbrist valmistada.

Piimasegu kergeks valmistamiseks ostsin Tommee Tippee Perfect Prep masina, mida kõik märtsibeebide grupi RPAd kasutavad emad kiitsid. See on tõesti imemasin, mis elu veel lihtsamaks teeb. Ainus miinus masinal on see, et kõige väiksem kogus, mida ta valmistab on 4oz, mis on umbes 113ml. Hetkel sööb Cooper 4-5oz korraga, aga vahepeal jätab üsna palju alles või vahepeal tahaks natukene lisaks ja väikest kogust sellega teha ei saa. Sel puhul lähevad kasutusse valmispiimad.

Masin ise töötab sedasi, et vesi on seal sees filtreeritud. Valin, kui palju segu teha tahan, panen pudeli veekraani alla ja vajutan suurt nuppu. Masin väljastab esmalt väikese koguse väga kuuma vett, millele lisan vajaliku koguse pulbrit ja pudelit raputades lahustan selle. Kuum vesi tapab kõik pulbris olevad bakterid. Seejärel panen pudeli masina alla tagasi, vajutan uuesti nuppu ja pudelisse tuleb õige kogus jahedamat vett, mis kogu segu täpselt õige temperatuuriga teeb. Kogu tegemine võtab umbes 2 minutit, kui sedagi, mis on hea juhtudeks, kui Cooperil äkknälg peale tuleb ja ta meile sellest häälekalt teada annab.

Pudelite steriliseerimiseks on meil Philips Avent elektriline steriliseerija. See mahutab endasse 6 pudelit, mis on hea suur kogus. Steriliseerimine võtab aega 6 minutit, pluss aeg pudelite jahtumiseks. Me tavaliselt seejärel paneme pudelid kiirelt kokku ja sahtlisse, kust neid siis kerge kohe võtta on. Nii palju, kui ma lugenud olen, siis pudelid peaksid avamata olekus 24h steriliseeritud püsima, aga me kasutame nad alati kiiremini ära nagunii.

Ma ootan huviga ka seda aega, kui ta hakkab muud toitu peale piima manustama. Kindlat aega selleks me paika pannud ei ole, järgmine vaid soovitatud 4-6. kuud ja vaatame ise, kuna ta muu toidu vastu huvi tundma hakkab selles ajavahemikus. Plaanis on suures enamuses ikka ise need juurviljad siis ära püreestada. Osaliselt tahaks kindlasti proovida ka tal endal toitu avastada ja keedetud juurvilju ma käega süüa lasta, kui ma sellega kaasneva segadusega hakkama saan.

Kehakaal 2 kuud pärast sünnitust

Tasapisi ja pisitasa hakkab kaal ka lõpuks õiges suunas minema. Kui ma esmalt lihtsalt silma järgi tervislikumalt toituda üritasin ja maiustustest loobusin, siis nüüd kaks nädalat olen usinalt kalorite lugemisega tegelenud. Kaloreid aitab lugeda äpp My Fitness Pal. 

Peale kalorite lugemise ma väga midagi teinud ei olegi, trenni teha luban iga päev, aga midagi pole viitsinud. Jalutamaski käin vaid umbes iga teine päev ja siis vaid väike 3km tiir ASDA poodi. Laadisin telefoni 7 Minute Workout äpi, mida kasutada kavatsen hakata, aga ehk homme. Täna oli plaanis, aga poeg läks magamistuppa magama ja just seal oli mul plaanis lõõtsutada, P ees ei tahtnud. Seega jõin hoopis pokaali veini, nautisin pikka duši, lakkisin küüsi ja olin niisama ilus ja lihastevabalt lodev.

Pilti jagan küll vaid kõhust, kintsud on mul palju hullemad ja enamus endisi pükse ei tule kintsudest üles. Kleidid on ka kõik puusade ümber nii kitsad, et istudes rebeneksid. Paar päeva tagasi sai just kohvritäis raseduseelseid riideid üle uuritud ja tulemus oli suht masendav. Aru ma ei saa, miks ma eelnevalt nii kuradima kitsaid riideid pidin kandma...

Vasakul 6 nädalat pärast sünnitust. Paremal 8,5 nädalat pärast sünnitust. Lootust ehk veel on sel aastal heasse vormi saada.

Kuigi kaal on vaid number, siis see oli mul täna hommikul 68,4kg. Enne rasedust 58kg, enne sünnitust 85kg ja pärast sünnitust 79kg. Esmane eesmärk oleks 65kg, aga pärast seda saavutust vist ikka üritaks end 60kg peale saada, et uut garderoobi ostma ei peaks.

Cooper on kahekuune!

Kallis laps, sa kasvad liiga kiiresti!

Iga päev Cooperiga on imeline. Ka tusasematel päevadel suudab ta meid oma olemasolemisega panna tundma nagu maailma kõige õnnelikumad inimesed.

Katastroofilise algusega reis Leedsi ja Yorki

Enne P tööle minekut tahtsime väikesele puhkusele minna ning plaanis oli ringreis Edinburghi ja sealt edasi Leedsi ja Yorki. Poolel teel Edinburgi aga võttis politseionu meil auto ära, sest tuleb välja, et P saab Uus Meremaa juhiloaga vaid aasta sõita ja siis peab UK oma vastu ära vahetama. Vahetamiseks on tal aega aga 5 aastat ja eelnevalt olime me loetu põhjal aru saanud, et ta saab ka need 5 aastat sellega sõita. Küll oli häbi ja kurb ja kuri olla, et me asjast nii valesti aru saime ja nüüd kusagil Prestonis kõikide oma asjadega ja autota olime. Lõpp head lapsevanemad, eks? Otsustasime, et ei hakka koju tagasi ka minema, jätame lihtsalt Edinburghi vahele ja läheme rongiga otse Leedsi. Edinburgis oli hotellituba üheks ööks kinni pantud, aga see selleks. Rongi peal broneerisin Leedsis hoopis lisaöö ja otsustasime seal kaks ööd veeta, küll erinevates hotellides. 

Autosaagast pikalt kirjutada ei taha, sest see teeb tuju kurvaks. Auto saaks me tagasi vaid siis, kui P UK loa 2 nädala jooksul saab. Selleks on tal vaja aga passi, mis on tal ka aegunud ja mis juba omakorda 3 nädalat võtab. Seega autot me tagasi ei saa ning saame hoopis hullult palju raha maksta firmale, kelle käes auto hetkel on, ja siis ka trahvi, mille summat me ei julge mõeldagi. Raha meil kohe nende jaoks võtta küll ei ole, kuid eks me peame midagi välja mõtlema ning loodame, et saame neid jupiti maksta.

Igatahes aitab masendavatest uudistest, küll me need rasked ajad ka üle elame. EHK kunangi pöördub ka minu õnn ja saan elada nagu normaalne täiskasvanud inimene rahulikult ja stabiilselt. Ausalt ei suuda ära oodata...

Enivei, Leeds ise oli kena. Väga kena. Nii kena, et me plaanime sel aastal mingi aeg sinna ära kolida, sest Coventrys ei ole meil kunangi meeldinud olla ja siia tulimegi vaid töö pärast. Plaan siit kolida oli nagunii, me ei olnud vaid linnas kindlad, kuhu minna. Midagi suurt me ei teinudki Leedsis ja Yorkis, jalutasime lihtsalt palju ringi ja uudistasime.

Yorkis käisime viimase päeva pärastlõunal. Linn ise oli samuti kena ja sealne katedraal oli võimas, aga rahvast oli liialt ja meile mõlemale tundus, et sealsed inimesed ei olnud sugugi sõbralikud. 

Cooper elas ka kogu reisimise üllatavalt hästi üle. Jumal tänatud, et ta veel aru ei saa, millised luuserid ta vanemad on. Rongisõitude ajal ilusti magas, kõht läks tal ilusti tühjaks hetkedel, kui meil oli võimalust teda sööta.

Kokkuvõttes oli reis tore, kui mitte mõelda ülimalt halvale algusele, mis meid nüüd igapäevaselt morjendab. 

Lõpetuseks suur ports pilte.

Esimene korter-hotell. Teine hotell oli selle kõrval väga niru.

Tulevikus kohe kindlasti vaatan rohkem taolisi korter-hotelle, sest nii mugav oli oma köögiga. Ärge seda segadust tähele pange.

Tõsine teleka vaatamine.

Teel Leedsist Yorki.

Yorki linnamüürid.

Väike mumm.

Cooperi arvamus Yorkist.

Esimene lapseta väljaskäik

Nädalavahetusel käisime esmakordselt P'ga (ja ta ragbitiimi sõpradega) täiesti ette planeerimata väljas ja üks sõbranna hoidis Cooperit kolm tundi. Laps magas ilusti terve aja ja ei igatsenudki meid taga, aga meie teda küll. Järgmine päev oli mul natukene raske ka, sest sai pokaal liiga palju veini joodud, aga vähemalt oli vahelduseks tore väljas käia (viimase kahe kuu jooksul olen ma vaid lähedal asuvas toidupoes või haiglas käinud) ja nii pea ei plaani seda korrata.

Väike modell

Kuna ma suure ahastusega avastasin, kui suur Cooper on, siis peab ruttu selga panema ilusamad riided, mis ostetud on, kuigi me vaid toidupoes käisime. Ja et pilte teha saaks!

Teksades on silt 3. kuud, aga ülemist nööpi ma tal kinni pressima ei hakanud, et see tal liialt kitsas ei oleks. Teksad tellisin kunangi Vertbaudet firmalt, mis on üks mu lemmikkohti Cooperi riiete tellimiseks, sest nad teevad nii häid alesid ja pakkumisi ning nende riided on väga kvaliteetsed. Ralph Lauren'i polo leidsin ma aga ükskord TK Maxx poest ja seal sain ma selle ainult mingi £17 eest, mitte ei ole selle eest hingehinda maksnud.

Väike Cooper'i spämm nüüd :D

Ma olen poiss, mitte mingi modell.

Okei, tegelikult on päris lahe poseerida.

Mis mõttes piim sai otsa?

Vigurvänt. Ärge parema käe näppu tähele pange, mina seda talle ei õpetanud.

Paipoiss.

How you doin'? ;)