Juba minu raseduse ajal arutasime, et kaks last oleks armas. Meil kummalgi ei oleks ka midagi selle vastu, kui Cooper üksiklapseks jääb, aga samas tahaks talle ikka mängukaaslast ka. Meile mõlemale väga meeldib lapsevanemad olla, kuigi me seda vaid kaks kuud teinud oleme.
Üks päev me just arutasime pikalt ja laialt meie tulevikuplaane. Kes meist jääks koduseks ja kes läheks täiskohaga tööle tagasi. Ideaalis me ei tahaks Cooperit enne ta 2. eluaastat lasteaeda panna, kui rahaliselt on vähegi võimalik see, et meist vaid üks täiskohaga töötab. Võtsime arvesse oma iseloome, kes oleks usinam kodus olles lisaraha teenija või öötöö tegija. Muidugi me veel vaatame, mis meie esialgsetest plaanidest saab, aga vähemalt on meil mingi idee paigas.
Aina rohkem tuli jutu sisse aga see, et ma paari aasta pärast jälle lapsepuhkusele jääks. Ma arvan, et 2-3 aastat vanusevahet lastele on täitsa paras. Mitte, et ma kujutaks ette elu kahe lapsega, sest endal mul õdesid-vendi ei ole. Samas ei kujutanud ma kunangi ette oma elu ühe lapsegagi ja nüüd meeldib see mulle väga.
Kohe pärast sünnitust lubasin ma küll, et ma ei tee seda mitte kunangi uuesti, aga väga väga väga sügaval sisimas ma natukene igatsen rase olemist :)
Tervitused ja uudis!
Tervitused kaugelt maalt! Viimasest postitusest on üle aasta ja ma otsustasin, et ma isegi ei vabanda selle pärast. Viimasel aastal olen üld...
-
Sain vanaks täna. Saan Eestis kasiinosse minna nüüd. Ja Ameerikas alkoholi osta ja käsirelva omada. Elu on lill! -
Tervitused kaugelt maalt! Viimasest postitusest on üle aasta ja ma otsustasin, et ma isegi ei vabanda selle pärast. Viimasel aastal olen üld...
-
Kui mul füüsiliselt nii palju rase olla ei olegi väga raske, siis vaimselt muutub väga kurnavaks küll. Sellest nädalavahetusest on kerge mas...
òed ja vennad on tore asi aga enne kui Cooper kuskil aias ei kài ja natukenegi iseseisev ei ole, mina soovitan oodata. Kahe lapsega on kolm korda raskem kui ùhega ja tegelikult on laps sul veel nii vàike ja elu on hetkel veel vàga kerge.
ReplyDeleteMàngivad koos ka siis kui vahe on 5 aastat! Eriti kui vanem on vend, poisid on leplikumad.
Juba kahe lapsega kus vahe on 7 aastat on keeruline, 2 aastane vahe on ema jaoks tàielik enesetapp! pàrast ei naudi sa uut beebit ega ka vanemad vennakest, kes on tegelikult veel nii vàike ja tahaks ise olla tihti emme sùles.
Täiesti üllatav seisukoht. Meil on vahe 2 aastat ja see töötab väga hästi. Aga reeglina üle aastastel on nagunii emaga igav koos olla, nad on palju rõõmsamad, kui nad saavad ka omaealistega koos mängida. Meie vanem läks 1,5 aastasena pooleks päevaks lasteaeda, kus ta on väga rahul. Seal tegeldakse nii palju lastega, tehakse neile huvitavaid mänge, laps on rõõmus ja rahul ja areneb hästi, pealelõunal on kodus ja siis on meil ka piisavalt aega koos olla. Minu kogemus on, et 2 a vanusevahet on lastel väga tore ja vanemad saavad ka veidi omavahel olla, kuna lapsed mängivad koos. Minu arust on kõige raskem ainult 1 last kasvatada, sest temaga tuleb kogu aeg tegeleda. Seepärast mulle Mari ja P plaan väga meeldis ja soovin edu selle teokstegemisel:) Lasteaedu vms soovitan ka aasta pärast vaadata, on igati tore kogemus, kui on väike rühm.
ReplyDeleteAga ma ei ole kusagil öelnud, et mina meist kahest Cooperiga need kaks aastat kodune oleks ;-)
DeleteKui arvestada raseduse pikkust, siis vahe tuleks pigem 3 aastat, sest ma arvan, et me ennem ootame ära, kuni Cooper kaheseks saab. Samas mine tea, plaan Cooper saada tuli ka väga äkki pikalt planeerimata ja kuu hiljem olin rase :D
Minul tuli üsna pea pärast Plika sündi kohutav titeisu ja nii Poiss hakkama pandud saigi. Meil muidugi juhtus nii, et lisaks kahele väikesele lapsele kolisime just oma koju ja Abikaasa harjus uue tööga... Seega oli päris raske. Aga kui töö on harjumuspärane, nii et ei võta kogu energiat ära ja kodu on lapse tulekuks mõnusalt sisse seatud, siis mina küll ei näe põhjust, miks ei võiks. See on ilmselt tõsi, et kolm aastat vahet on kergem kui kaks. Aga päris viit mina näiteks ei ootaks - no neli ehk veel...
ReplyDeleteHehe, praegu ma ei taha selle eest uuest titest mõeldagi. Nautisin lastega kodus olemist, aga praegu naudin tööd ja seda, et lapsed on lõpuks ometi iseseisvad ja käivad lasteaias :D
anonùùmne, enne kui lapsed koos hakkavad màngima, on vàhemalt pooltest aastat kus sul on beebi ja tàitsa titt kodus! Kahene ise eriti ei màngi ja on nii totu, et pead jàlgima, et beebit àra ei lintsiks. Pluss teine laps ei pruugi olla nii rahulik ja tsill nagu Cooper ja sellisel juhul on sul terrible two ja kriiskav beebi :) Aga noh, jààd ellu ja pàrast nad ka màngivad koos... vòi kaklevad :) tavaliselt mòlemat.
ReplyDeleteAnonüümne 2:)
ReplyDeleteRuudi- vabandust kas Sul on lapsi?:) Minul on lapsed väikse vahega, üks hetkel 9- kuune marurahulik ja tubli beebi, teine 2,5-a rööprähkleja. Selles on õigus, kahe lapsega elu tundub kui kolmega, kuid ema kellel on üks laps, tema elu on kui kahe lapsega, sest esimese lapse jaoks tehakse ise nii palju. Minu 1,10a ei litsunud värsket beebit, tõi talle mänguasju ja muutus üldse palju iseseisvamaks ja tublimaks.
Oskavad ka mängida üksi- loeb raamatuid, paneb meelsasti puzzlesid, legosid jne. Nüüd juba kutsub väiksemat mängima ja toob asju talle.
Mina sain rasedusest teada kui esimene laps oli just aastaseks saanud.. Me senini olime teadnud et kaks last võiks ideaalis olla, kuid mitte nii väikse vahega.. Ometi on meil õnnis teadmine, et nüüd nad mõlemad olemas, sest kardan et kui tööle oleksin läinud siis pigem poleks seda teist tulnud..
Ei maksa üldistada, emad ise on ka tublid. Mõnele sobib emaks olla, teisele mitte.
No see on küll täielik üldistamine, et ühe lapsega on elu kui kahega, sest esimese lapse jaoks tehakse ise nii palju ära või, et ühe lapsega peaks koguaeg mängima või muidu tegelema.
DeleteMeil on üks 5 aastane laps ja on iseseisvam kui mitu õde venda kokku. Mängib ka ilusti ise või siis oma sõprade-sõbrannadega nii, et kõik oleneb ikka kasvatusest ja lapse (laste) iseloomust.
Minu arvates on Mari puhul hoopis kõige tähtsam just asja majandusliku külje pealt vaadata. Kaks last on kulukam kui üks. Päeva lõpuks on tähtis, et pere jõuaks oma kahe või enama lapse eest majanduslikult hoolitseda, neile toit lauale panna, riide selga ja katus pea kohale.
Sellele küsimusele kui suur vanusevahe laste vahel see kõige õigem on ei olegi õiget vastust olemas.
See on iga pere oma asi kuidas kellegile meeldib-sobib, või kuidas kellegil üldse on võimalik lapsi saada.
Ei peagi tegema, kuid enamik inimesi kes on peret planeerinud, seda tavaliselt teevad..
DeleteOn ka erandeid, kuid see on juba omaette nähtus. Mõned lapsed on ka juba sünnist saadik introverdid, kuid enamus siiski ekstraverdid. Introvertidega ongi lihtsam, kuid egas me tea kes sünnib. :) Kui oled kodune ja Sul on ainult üks laps, siis oleks pisut imelik ka teda koguaeg üksi mängima saata või.. Never mind, eks igaüks kasvatab ise oma lapsi.
Muidugi vaatame, milline rahaline olukord selleks ajaks on ning milline rüblik Cooper on. See on vaid praegune plaan, see võib ka muutuda selleks ajaks.
DeleteMul on lastel vanusevahe 5 aastat, mulle täitsa meeldib. Suuremal ei tekkinud armukadedust ja aitas väiksemaga tegeleda. Esimene laps oli beebina väga rahutu, seepärast nii pikk vahe tuligi lastega. Teine laps oli beebina väga rahulik, aga nüüd 2-aastasena on täiesti võimatu. Esimene laps oli peale beebiaega sõnakuulelik ja rahulik, teine laps, kes beebina oli rahulik on nüüd täiesti kohutav rüblik, turnib, ronib, tekitab igasugu lollusi. Ilmselt tahab ta suurema järgi paljusid asju teha. Mängivad koos, aga kahekesi neid päris jätta ei julgeks, kuigi pole võimalust, et suurem teda millegagi lööks, siis kunagi ei tea, mis võib juhtuda. Aga jah, kahe lapsega on lihtsam. Aga mul oli pikk paus, järjest ma ette ei kujutaks ja väiksema vanuse vahega. Sest suurem laps on asjalik ja saab asjadest aru, et pole vaja kahe "totuga" koguaeg seletada. Suurem valvab ja kutsuub väiksemat korrale jne.
ReplyDeleteRuudile tuli ootamatult beebi pàrast 6 aastat :) Pere kuninganna on selleks ajaks ònneks juba tòàiesti iseseisev ja mòistlik 7 aastane aga selleks, et keegi ei tunneks end halvasti ja kòik oleks ònnelikud ja hooliks teineteisest ( koer kaasa arvatud), siis teeb ema ikka pàris suuri pingutusi. Pluss peavad kòik need inimesed sòòma hàsti ( mis tàhendab kokkamist), tuba peab korras olema ( koristada see preili meil ei oska absoluutselt aga ega 2 aastane ka mitte, eks), pesu peab olema puhas selga, koolitòòd tehtud, hommikul patsid peas ja nàgu puhas. Jah suur òde aitab palju, tihti on koer tema hoida, rihmastada. Aga ta on ka laps ja tema ùmber on meie elu alati keerlenud ja keerleb ka nùùd seega ei saa temalt nòuda, et ta nùùd aitaks. Mina soovisin vàikest vennakest ja mina saan ka hakkama, tema aitab kui tahab ( ònneks tihti). Ning neid kahte julgen jàtta korraks koju, autosse jne... 2, 3 ja isegi 4 aastast ei julgeks ma isegi teise tuppa ùksi beebiga jàtta!
ReplyDeleteMuidugi saab hakkama kahe vàikse lapsega aga raske on, kindlasti vàga raske ja seda ùtlevad siiski enamus emasid, kes on selle ùle elanud :)
Aga noh, hetkel naudi Cooperit, ta sul nii tsill poiss :) ja saab suureks nii ruttu!
Siis küll veab, kui saab neid kahekesi jätta. Minu omad eile jälle tõestasid, et ei saa neid kahekesi jätta. Autosse jah jätan ja lippan poodi või koju korraks. Aga eile piisas sellest, et korraks jäin lasteaias õpetajaga midagi arutama ja suurem laps oli väiksemaga. Varsti kostus suur kisa ja väiksem oli kukkunud nina täiesti lõhki. Vanem laps oli kõrval küll, aga ikkagi ei saa neid niimoodi kahekesi jätta.
DeleteAnonymous 26 May 2014 11:19 5-aastase vahega laste ema :)
Minu laste vanusevahe on kaks aastat ja kaks kuud, esimene laps ei maganud ei öösel ega päeval, oli meeletult viril ja pirtsakas. Ma ei jõudnud ühe lapse kõrvalt kodus mitte midagi teha. Sellegipoolest otsustasin saada väikese vahega teise lapse. Ja elu kahe pisikesega on LIHTSAM kui ühega, ei kulunud poolteist aastat kui nad omavahel mängima hakkasid. Suurem oli küll algul pisut armukade, kui see läks üle ja edasi oli tal pisemaga koguaeg toimetamist, tassis mänguasju ja paitas-vaatas niisama. Praegu on nad 2 ja 4 hoiavad ja kaitsevad teineteist ja on tõeliselt lähedased (minul on oma vennaga 6aastat vanusevahe(mina olen vanem) ma ei sallinud teda beebina, sest olin harjunud juba üksi olema ja kogu tähelepanu saama, siis aga tuli mingi väike vääks, kes kogu tähelepanu endale sai, mina pidin toas vaikselt istuma, et beebit mitte segada, äratada. Oleme vennaga täoskasvanud ja ei salli siiani teineteist ja meie vahel pole kunagi lähedast õe-venna suhet olnud)
ReplyDelete