20. päeva Amberiga

20. päevane

Täitsa lõpp, et homseks on see väike preili meie peres juba kolm nädalat olnud. Tuleb tunnistada, et esimesel nädalal olnud eufooria on kergelt kustunud ja väsimus võtab vahepeal üle. Vastsündinu elus hoidmine ei olegi nii raske, pigem ta suurem vend, kes rohkem tähelepanu tahab ning vähese oma-aja saamine. Isegi unevaevus mind väga ei morjenda, sest sellega olen harjunud nagunii. 

Juhuu, tumedad silmaalused! Aga vaadake, kui pisike ja nunnu ta on.

 Eelmine nädal käis ämmaemand pisikest kaalumas ning ta oli ilusti üle sünnikaalu, 3630g. Isutuse üle tõesti tema puhul ei kurda. Toiduks endiselt vaid rinnapiim ja see läheb meil väga hästi. Piima on palju, rinnad enam nii tundlikud ei ole, kuigi natukene veel küll. Nibud on endiselt ilusti vastu pidanud. Ka Amber on tissile saamises aina usinam ning vajab aina vähem lisaabi. Enamasti vaid siis, kui ta on pikalt maganud ja rind liialt piima täis on. Mina olen aina osavam toitmise ajal muude asjade tegemises, näiteks ise samal ajal söömises :)

Süüa saab laps igal hetkel, kui vaid ise soovib. Tihti olen ka luti eest, aga tissid tulid evolutsiooniliselt enne lutti, seega ei ole see päris õige ütlemine. Mind väga ei häiri ja lutti veel tema puhul taga ei nuta. Kui selleks vajadus tuleb, siis saab alles pärast kuuendat nädalat, et meil rinnaga toitmine selleks ajaks une pealt selge oleks. 

Üks, mida ma veel teinud ei ole, on avalikus kohas toitmine. Oleme küll mõned korrad julgelt väljas käinud, kuid plika magab alati kõik käigud maha, sedasi, et mul tissid koju jõudes lõhkemas on. 

Magada meedib Amberile tüüpilise beebina väga. Enamasti kustub ära süües, vahel harva ka niisama diivanil tsillides või süles olles. Aina rohkem on ta küll ka päevasel ajal ärkvel, nii tunnikene korraga, aga selle järel on üks paaritunnine uni garanteeritud. Eile magas lausa viis tundi jutti, siis käisin pidevalt hingamist kontrollimas.

Emme rinnal tukkumas.

Ööd on tal küll vähe aktiivsemad ajad, kui tihedamini ärkab, enamasti iga tunni-kahe tagant. Täna öösel oli esmakordselt üks neljatunnine uni ka, mis mulle väga meeldis. Ööärkamised näevad enamasti sellised välja, et ta ärkab, sööb nii 15-20 minutit, jääb magama. Nii, kui ma ta oma vankrisse ümber tõstan voodist, laseb ta suure kärtsuga omal mähkmed täis, ise seejuures mitte üles ärgates. Ärkab siis, kui ma tal mähet vahetama lähen. Puhas mähe jalas, on vaja veel natukene süüa, et magama jääda. Kui hästi läheb, saame mähkmevahetust veel korrata. Ja kui eriti hästi läheb, siis oksendab ka natukene, mida on küll vaid paar korda juhtunud. No ja siis tunni-kahe pärast on ta lõpuks vähe pikemalt magamas.

Aina tihedamini vajab ta lähedust magama jäämiseks. Kui ma ta saangi lõpuks magama ja vankrisse, siis aeg-ajalt hakkab ta seal vigisema ja siis on vaja ta kaissu võtta. Ei ole tahtnud kunangi teda küll nii väiksena meie voodisse, aga tahes-tahtmata jään ma ise vahepeal temaga kaisutades magama. Õnneks ärkan maksimum tunni pärast ise ning tõstan ta vankrisse jälle ümber, et ise vähe sügavamat und saada. No ja sedasi aktiivselt meie ööd mööduvadki.

Väike röövik kandelinas.

Kandelina olen ka temaga ka mõned korrad väljas käies kasutanud, kui on vaja vaid korraks poes käia. Harjutamist veel vajab, et kiiremini selga ja laps sisse saada, aga küll see tuleb kogemusega. Muidu olen sellise kandmisviisiga väga rahul, sest lina on nii pehme ja mugav. Isegi minu nõrga selg ei ole sellega ära väsinud, kuigi eks ta on veel väga kergeke ka.