Esimesed kolm päeva neljaliikmelise perena

Raske uskuda, et meie pere on juba kolmandat päeva neljaliikmeline. Õnneks tänase päeva lõpuks on tuju laes ja elu on imeline.

Esimene öö Amberiga kodus oli hull. Kuigi rinnapiimal, oli ta vaesekene koledasti gaase täis. Küll mudisime ja kallutasime teda igatepidi, aga leevendust ei saanud. Seega olin esimese öö temaga üldse diivanil, et poisid vähemalt natukene magada saaksid. Eriti issi, sest Cooper magab vabalt läbi kõige. Kui ma kodus veel olin sünnitamas, siis olin voodil magava Cooperi kõrval ja mu "hellad" karjed ei pannud teda isegi kulmu liigutama. Esimese öö meie preili tihkuski nuttu, sõi pidevalt ja magas vaid pooletunniseid uinakuid.

Järgmisel päeval olin ma suremas ja elamine oli just nii suur kaos nagu ma kartsin, et meil olema saab. P käis lõuna ajal poes ja tõi imerohtu Infacoli, mis on pisikestele gaaside vastu ja mida me pidevalt ka Cooperiga kasutasime. Vaid üks annus ja preilist sai selline väike puuksumasin, et anna veel. Üsna kiirelt oli meil justkui hoopis teine vastsündinu, kes sõi mõnuga ja magas.

Teine öö oli juba toredam, selle veetsin poistega voodis. Sain mitmed kahetunnised uned, mille vahepeal vajas Amber vaid toitmist ja kohe magama läks jälle. Ja tänane kolmas päev on imeline, nagu ma tõesti saan sellega hakkama. Käisin pesus ja pesin isegi juuksed ära, olen paar masinatäit pesu pesnud, tolmuimejaga elutoa üle käinud, süüa teinud jne. Üsna kaif on peal, kuigi keha on veel üsna nõrk ja valus.

Üks, mis eufooriat tekitab, on see, kuivõrd hästi mul Amberi rinnaga toitmine välja tuleb. Oleme täitsa omaette asja selgeks saanud ning ei ole ämmaemandatelt üldse abi vajanud. Nibud on hellad ja neile määrin pidevalt Lansinohi peale. Kui Amber esmalt imema hakkab on hirmus valus ka, aga see on näiteks hommikuga võrreldes juba paremaks minemas. Piim on ka nüüd lõpuks mõlemas rinnas ja viimase kahe söögikorraga sai ta kohe raudselt kõhu hästi täis. Ma olen meie üle väga uhke :)

Täna käis ämmaemand Amberit kaalumas ning ta on sünnikaalust vaid 8.8% kaotanud, ehket täitsa normaalne ja seda vaid minu piimal olles. Kaalus täna 3,21kg (sünddes 3,51kg). Mõistan nüüd ka, et see ei olnud vaid minu süü, et mul Cooperi rinnaga toitmine välja ei tulnud.

Märgata on küll seda, et Cooper natukene pettunud on et tema enam minult nii palju tähelepanu ei saa, aga õnneks P mängib temaga rohkem. Tüüpiline on see, et ta tahab minuga just siis mängida, kui Amber sööb. Kui beebi aga magab ja me saaks maa ja ilm mängida, siis tahab ta omaette nokitseda. Aga eks ma kaasan teda kõigesse ja üritan talle nii palju tähelepanu anda, kui ma saan. Õnneks ta Amberit küll väga hoiab. Küll küsib sülle, käib paitamas kui Amber diivanil tukastab ja oma pead ta pea kõrvale panemas. Süda ausalt neil hetkedel lõhkeb.

Kolmanda päeva raport on väga positiivne ja ma loodan, et meil sama ilusti ka edasi läheb.