Bradfordi kolides oli juba plaan siinsete emadega kokku saada. Esmaspäevaks leppisingi paari teise emaga kokku, et läheme kohvikusse istuma. Olles muidu üsna ebasotsiaalne inimene, oli väike hirm sees küll, aga põhjuseta. Mõlemad emad olid väga toredad ning õnneks lapsed on väga hea ühine jututeema.
Käisime Starbucksis, kuhu õnneks kõik kolm käru ära mahtusid ja me endale tugitoolidega laua saime. Cooper vahis teisi beebisid huviga. Mulle tundusid teised kaks märtsibeebit nii pisikestena ning sain kinnitust, et meil on hiidlaps.
Teised kaks beebit jäid mingi aeg ilusti emade süles magama, minu kutt pistis väsides aga röökima. Ega ta siis mingi beebi ei ole, et ta emme süles magab. Kui asi hakkas piinlikuks minema ja midagi teda enam ei rahustanud, siis tegime minekut kohvikust. Muidugi nii, kui ta kärru ja liikuma sai, jäi Cooper magama. Käisime kiire tiiru Primarkis, kust ma sain ühe t-särgi £1.50 eest ja ühe kapuutsiga pusa £2 eest. Siis oli koju minek.
Lahe oli lõpuks ka teiste täiskasvanute peale P rääkida ja nii tore, et nad nii lahedad inimesed on. Kindlasti saab Cooper veel teiste beebidega kohtuda ja loodan, et lähiajal teeme suurema kokkutuleku rohkemate ümbruses elavate märtsibeebidega.
 |
| Neiu hoiab poistel pilku peal, kui nood põõnavad. Ainus pilt, mille ma kiirustades meie kohtumise lõpus tegin mälestuseks. |
No comments:
Post a Comment