Kui aus olla, siis ma paar päeva mõtlesin juba, et ma ei lähegi arsti juurde oma tusatujuga. Viimane nädal on palju parem olnud, eelkõige seetõttu, et me Pga ei ole üldse tülitsenud ja ta on lõpuks ometi mind natukene rohkem toetama hakanud. Üksi olles aga jätkuvalt tuli mingi raskus õlgadele ja oli justkui väga tundetu olla. Vähemalt ei olnud nukker ja nuttev, aga samas ei tundud millesti väga rõõmu ka. Olen oma märtsibeebide grupis sellest kajastanud, teades, et seal mõnel emal veel on sama saatus olnud. Nad kõik südamest soovitasid ikka arsti juurde minna, sest mine tea, kui läheb hullemaks jälle pärast praegust head perioodi, siis vaja jälle üle nädala arsti aega oodata.
Perearsti juures käik tekitas minus kaheti tundeid. Arst küsis, miks ma seal olen ja miks ma arvan, et mul depressioon on. Küsis mõningaid küsimusi veel, kas mul magamise või söömisega probleeme on, kas ma enese haavamisest mõelnud olen või veel hullemaid mõtteid jms. Tegin väikese testi ka, millele üritasin võimalikult ausalt vastata. Minu väikese kiirvestluse ja testi tulemusena arvab arst, et mul on kerge depressioon peal küll.
Selle vastaseks soovitas ta esmalt küll teraapiat, aga ka ravimite võtmine tuli teemaks. Ausalt ei saa ma aru, kui mul on vaid kerge masendus, miks ma kohe mingeid tablette manustama peaksin? Ütlesin, et rohte ma küll ei taha, kui, siis teraapiat. Sellega on aga sedasi, et mingi aeg tuleb kiri koju, millele pean vastama kas jaatavalt või eitavalt ja kui ma üldse ühendust ei võta, siis nad eeldavad, et ma ei taha teraapiat. See on lihtsalt selleks, kui inimesed hiljem meelt muudavad. Mis on väga arusaadav, sest meeleolud ju muutuvad.
Praeguse seisuga ma aga ei tea veel, kas ma päris teraapiasse läheks. Eks ma vaatan, kuidas ma end tunnen, kuni kirja tulekuni. Samas üks sessioon, kus ma end maha laadida saaks ja mingile võõrale välja öelda kõik, mida ma tunnen, oleks ka päris vabastav ja aitav ma arvan. Vähemalt on mul hea tunne, et ma päris ette ei ole seda kõike endale kujutanud.
Tervitused ja uudis!
Tervitused kaugelt maalt! Viimasest postitusest on üle aasta ja ma otsustasin, et ma isegi ei vabanda selle pärast. Viimasel aastal olen üld...
-
Sain vanaks täna. Saan Eestis kasiinosse minna nüüd. Ja Ameerikas alkoholi osta ja käsirelva omada. Elu on lill! -
Tervitused kaugelt maalt! Viimasest postitusest on üle aasta ja ma otsustasin, et ma isegi ei vabanda selle pärast. Viimasel aastal olen üld...
-
Kui mul füüsiliselt nii palju rase olla ei olegi väga raske, siis vaimselt muutub väga kurnavaks küll. Sellest nädalavahetusest on kerge mas...
Kui sulle pakutakse tasuta teraapiat siis kindlasti võta vastu. Kui sul saab olema terapistiga hea klapp siis on sellest sulle kohe kindlasti kasu ka sel juhul kui sul depressiooni ei oleks. Sa oled nii isoleeritud ja sul ei ole ühtegi pereliiget lähedal kellega kas või niisama lobiseda või kelle õlal normaalse elu raskusi nutta nii, et mine kohe kindlasti.
ReplyDeleteSee, et sa otsustasid ise abi minna otsima näitab, et sa oled väga arukas inimene. See on väga hea märk, et sa enda eest muretsed ja enda eest hoolitsed. Võta kindlasti ka arvesse, et kui sa terapistiga kohtud siis võib olla, et te ei klapi, aga ära sa seda siis kuidagi negatiivselt võta. See ei ole läbikukkumine või ei tähenda seda, et terapist ei oleks hea vaid, et lihtsalt inimesed on erinevad. Siis lihtsalt proovid uuesti.
Juhul kui sa teraapiast palju ei tea siis tavaliselt nad seal sul pead paitama ei hakka. Pigem vajutavad kohtadele mis sulle haiget teevad. Nii peabki olema. Minu arvates on sinu eelneva eluga juba seotud üsna palju valulike asju mis kõik vajavad lahti rääkimist ja silumist, et sa saaksid edaspidises elus paremini hakkama. Nii, et ära ennast tagasi hoia :) Teraapias käik on pigem rikkus kui midagi mida häbenema peaks.
Tahan veel ka lisada seda, et ma küll ei tea palju sa näost näkku teiste titaemadega suhtled, aga ma soovitaks sul ka nendega rohkem koos väljas käia. Samuti uuri mis beebigrupid te läheduses toimuvad (laulu, võimlemis, beebi viipekeele jne) proovi ka kuskile sellises grupis käima hakata. See ei tähenda, et sa peaksid nende emadega seal kohe suureks sõbraks saama või, et sa ise tunneks, et midagi sellist vajaksid, aga vähemalt saaksid natuke vaheldust ja ka teiste inimestega suhelda.
Ja kes teab, äkki näkkab nii, et leiad endale sealt mõne toreda sõbranna kellega ka aastaid hiljem veel suhtleksid.
Igaljuhul sa oled tubli ja kindlasti mine psühholoogile ka siis kui ennast juba paremini tunned :) :)
Suur aitäh nii heade soovide eest. Ma ise olen ka mõelnud, et vähemalt saan end kellelegi maha laadida, kui terapeudi juurde minna.
DeleteMa kahe teise martsiemaga olen kokku saanud korra ja järgmine nädal saan uuesti. Suur üllatus minu jaoks. Sest ma olen tavaliselt ülimalt antisotsiaalne. Ml
Health Visitori soovitusel vaatasin ka kohalikku beebigruppi. See on otse üle tee must, kuhu üritan ka minna, kui julguse kokku saan. Elukaaslane surub veel, et ma kuhugi koolitusele läheks, et vaheldust saada. Vaid kättevõtmise asi, aga kätte võtta on raske.
tule sel pyhapaeval eesti majja bradfordis, kell 2 pm, seal on eesti emmed kohal, lastel algab kool. kohtumiseni :)
ReplyDeleteKas igas eas laste emmed on kohal? :)
DeleteMari, ära isegi mitte küsi, et mis eas lapsed seal kohal, VAID MINE :D Sel ei ole tähtsust, keegi ei viska sind sealt välja ja ega siis beebid omavahel rääkima ei hakka, ikka emmed :) Mine kohe kindlasti :)
DeleteMa ei peagi rohkem lisama! Järgi seda, mis Alice kirjutas.
ReplyDeleteTeraapia on hea algus! Väga hea kohe. Ja mine Eesti Majja, tõesti mine ja ära kahtle! Saad uusi tutvusi, rohkem enesekindlust (sest ma kipun ridade vahelt lugema, et Sul on sellega probleeme)
Ja teraapia aitab tõesti rohkem, rohud on viimane variant, kui ajukeemia on paigast ära läinud.
Mina käisin ka Bradfordis terapisti juures kui ootasin last ja mehega probleemid olid. Ja nüüd tagantjärgi, rohkem kui 7 aastat hiljem, mõtlen, et sellest oli ikka päris palju kasu. Just minu mõttemaailmale ja enesekindlusele. Aga kui ajukeemia on paigast ära, siis ei mõista täielikult teraapia olemust ja siis on vaja juba ravimeid ka.
Seda ütlen ka, et kuna te olete oma suhtes P'ga kahekesi ja teil on ühine laps, siis peaks ka teraapia olema mingi hetk suunatud teile kahele, st te peaksite minu meelest kahekesi ka kohale minema. Aga eks seda kõike räägib Sulle juba hea terapeut. Seega pea püsti, selg sirgu ja lähed kõikidesse nende kohtadesse, mis Sulle heade abiliste poolt välja pakutakse!