Meie märtsibeebide grupis oli väike kingituste tegemise aktsioon. Üks kingituste tegemine toimus enne minu grupiga liitumist, seekord aga pakuti välja, et me võiks ise kingitused teha. Ma olin nii elevil, sest ma aeg-ajalt ikka koon ka ja nii lootsin, et ma saan teha kingituse emale, kellel on tütar, et ma midagi tüdrukulikku saaks vahelduseks teha.
Läks õnneks ja minu kingi saaja oligi väike neiu, kellele ma kleidi kudusin. Aega läks küll paar nädalat Cooperi kõrvalt ja tegemist ei ole just kõige professionaalsema tööga, sest ma ei ole ammu midagi nii suurt teinud. Okei, kleiti pole ma kordagi elus varem kudunud.
Pabistasin kõvasti, et kas see ikka kingisaajale selga läheb, sest kahjuks ei leidnud ühtegi postitust teemal, kui suur neiubeebi on. Mõtlesin, et Cooperist suurem ikka ei saa olla, mistõttu Cooper sai kodus korra kleiti isegi selga proovida. Õnneks, kui kingisaaja paki kätte sai, siis kleit on neiule veel suur ja neile väga meeldis, mis mul tuju väga heaks tegi. Mitmed ütlesid, et nad hea meelega ostaksid midagi taolist, mistõttu taaskord on plaan, et kohe hakkan asju müügiks ka tegema. Ma olen seda rasedaks jäädes saadik planeerinud, pole veel midagi müünud :P Enne on vaja enda villased sokid valmis saada, et varvastel soe oleks kudumise ajal.
Enda kingitust ma veel kätte saanud ei ole, tähtaeg on esmaspäev, seega aega on veel.
Väga armas kleidike
ReplyDelete