Mina enam P'le oma väikestest valudest ei räägi. Eile õhtul olid ebameeldivad krambid alakõhus, mille leevenduseks pidin isegi paratsetamooli võtma. Ütlesin talle ka, et ehk poja laskub rohkem vaagnasse ja tuleb varsti välja. Hommikul saatsin ta tööle ja kell 10 oli ta kõpsti tagasi. Oli tööl end haigeks luisanud, sest arvas, et ma olin hommikul natukene liiga vaikne olnud ja ta hakkas pabistama. Ei ütleks, et ma tavalisest unisem ja vaiksem olnud oleks...
Igatahes oli tore, et ma ta päevaks endale sain, sest homme on tal ragbimäng ja on pool päeva eemal jälle. Tal tuli suur tuhin peale ja uuris, kas meil kõik olemas on lapse tulekuks. Ainus, mis tahtsin olid voodimatid endale juhuks, kui looteveed öösel lähevad. Kõik muu on nagu olemas. Käisime siis tiiru Mothercare'is, kus ta veel ühed sussikesed ja Batman'i sipukad ostis. Seejärel veetsime pool tundi mänguasjade osakonnas, kus me kõiki heli tegevaid mänguasju näppisime. Tänapäeval tehakse ikka väga lahedaid mänguasju!
Igatahes nüüd kallis issi magab suurest elevusest ja mul ei ole ühtegi valu ega tunnet, et meist kahest nii pea kolm saab.
Üleüldse on ta väga elevil poja tuleku üle ja ma tean, et temast saab ülihea isa. Iga päev pärast tööd on tal issi-poja aeg, kui ta mu kõhtu kallistab, pojaga juttu ajab ja oma pead mu kõhul hoiab ja poja põtkimist tunnetab. Seda saadavad armsas ütlemised, näiteks "What a big push, such a good boy!" (milline suur põks, tubli poiss), "You are so cute!" (sa oled nii armas) ja "Love you so much!" (ma armastan sind väga). Seda kõike ikka põnnile, mitte mulle. Ja ma saan siis heldimusega vaadata, et küll nad kahekesi on juba nunnukad.
Meie juba ära hellitatud laps sai eile paki Uus Meremaalt sealselt vanaemalt ja vanatädilt ka, mis oli väga kena üllatus ja nii kiftid asjad, eriti väike All Blacks'i (Uus Meremaa võitmatu ragbitiim) polopluus.
Mina ka kartsin, et loodeveega madratsi ära rikun ja meil pole see meie enda isiklik madrats(korteri omaniku oma on). Juhtus aga see, et veed tulid ära hommikul kell 6, kui mina õndsat und magasin aga samas ma tundsin läbi une, et püksid lähevad natuke niiskeks :D Siis tegin ma terve raseduse aja kõige kiiremaid liigutusi ja olin vähem kui poole sekundiga püsti ja tilkusin ning soristasin põrandale :D Mees samal ajal tegi silmad lahti ja küsis TÄIESTI tuima näoga, et ''Aaa...sul tulevad vist veed jah? Me peame vist varsti haiglasse minema või?'' :D
ReplyDeleteHaha @ mehe reaktsioon.
DeleteMeil on magamistoas vaip maas, ega seda ei oleks parem pärast koristada. Ideaalis lähevad veed vetsus või alles haiglas, aga kahjuks seda ma planeerida ei saa :)
Aa no ja...vaip ei ole ka just kõige parem koht kuhu oma lootevesi tilgutada :D meil õnneks sel hetkelt ei olnud voodi juures vaipa, niiet sain rahulikult tilkuda.
DeleteMeil ju veel sel hetkel oli enda auto katki (just paar päeva enne sünnitust läks katki) ja mees pidi ülemusele helistama, et temalt autot laenata aga no ma lekkisin kodus voodi juures, wc's, autos, haiglas jne, niiet ma sain veel auto istme ka veega kokku teha (kuigi mul oli kõige paksem hügieeniside, mis poest leidsin + autos oli 2 rätikut istme peal). Haiglas muidugi sain esimeselt ämmaemandalt sõimata, et mul püksid põlvedeni märjad olid. Aga no mis ma ikka teha sain, ma ei saanud ju keset autosõitu hakata oma pükse vahetama. See ämmaemand oli üldse nii kuri ja vastik, õnneks tema vahetus lõppes siis ära, kui ta mulle läbivaatuse oli ära teinud, siis edasi tegeles minuga palju sõbralikum ja rahulikum naine.
Siin on lollakalt jah terve tuba vaiba all, ei saaks seda kuidagi nihutada ka. Loodan ikka parimat, et ma tervet ilma täis ei tilguta. Või viimase nädala enne tähtaega magan elutoa, kus on nahkdiivan ja puidust põrand :)
DeleteAutoga on meil sama asi, et kohe katki minemas ilmselt. Plaanis on järgneva kuu jooksul uus ja vastupidavam osta. Kui lähebki katki enne sünnitust, siis pole muud kui taksoga minek või kutsun kiirabi järgi, kui väga kiireks läheb.
Oh ma nii loodan, et mul normaalne ämmaemand satub. Ei tahaks küll mingit nõida, kui endal niigi raske olla.
Parem kannatada kui vötta Paracetomoli. Ta on selline aine, mis paneb köik su sisemised toimingud seisma, isegi seedimisele möjub. Kannatad ära!
ReplyDeleteKui on lapsel vaja tulla, siis ta vöib selle protsessi seisma panna. Ära jama!
Ma väga harva haaran valuvaigistite järele, aga kui on väga ebamugav olla ja rahus tahaks paar tundi magada, siis ikka võtan. Seedimisele mul see ei mõju, sellega probleeme mul pole olnud.
DeleteMeile esmaabi tunnis räägiti, et Paracetomol hakkab halvasti siis mõjuma, kui liiga tihti seda võtta. Vahe peab olema vähemalt 6 tundi, nii et kui vahel harva seda võtta, siis ei ole tohiks hullu midagi olla.
DeleteSiis me oleme tableti kasutuses ramal lainel, minule möjub juba 1/4 osa Paracetomolist ehk Para-tab sist, kui teised vötavad terve.
ReplyDeleteKui sa tahad teada poja täpset synnipäeva, siis pead sa meeles pidama, kuupäeva millal ta langes synnitusteedesse ja loed laskumise esimeseks päevaks ja loed edasi 14 päeva. See 14 päev on sinu poja syndimise päev! See on meditsiiniline värk, köigil on nii! Pead vaid tundma äraselle esimese päeva! Joo peterselli teed ja söö ka niisama ja pissi ylemäärane vesi organismist välja, neerud tööle (pissi iga kahe tunni tagant)ja könni palju, siis läheb lahedalt! Need soovitused olen kogunud haiglatest ja ise enne synnitust. Tömbasin kolm kilomeetrit enne synnitust! Jöudu ja edu! Ära istu kudumisega liigselt maas.
Tervisi! Liikuma...kaameraga...pilte loodusest.
Arvesta nende päevade järgi, mida ma siia kirjutasin. Köndima keppidega! Linaseemne leotist jooksin ja joon praegu, siis ei ole valus potil käia ja vist on yldse köik pehmem.
ReplyDeleteJöudu ja edu!