Täna sain lõpuks töötajalt kirja, kus kinnitatakse mu dekreetpuhkust, mis mul ametlikult esmaspäeval algab. Siiamaani olen juba kolm nädalat kodus olnud, kasutades oma puhkusepäevi. Lõpuks ometi ka kinnitus, et mulle kodus olemise eest makstakse, juhuu!
Kaasas oli ka tabel kuupäevade ja summadega, mis ma saan, mida on hea teada ette planeerimiseks. Kuna veebruaris ma olen vaid nädala dekreedil, siis oli lehel ka summa nädala eest. Mul kohe pill lahti, et ma nii vähe saan see kuu ja kuidas me küll ära elame. Siis tuli meelde, et puhkuse maksumust ju sinna ei ole lisatud ka tuju läks paremaks. Üleüldse saan natukene rohkem, kui arvutanud olime umbmääraselt. Oma hea 50-60 naela rohkem, kui arvestanud olime. Lisaks P saab aeg ajalt boonust ka, kui ta hästi tööd teeb, seega elame ilusti ära.
Ma pean vaid üle saama sellest, et mulle ei meeldi ta käest raha küsida, isegi mitte ühiste arvete jaoks. Korra mainin, tal läheb meelest ja ma ei taha mitu korda küsida. Siis saan pragada, et miks ma talle meelde ei tuletanud, ma ei saa ju ise kõike maksta. Eks ma üritan siis rohkem ta käest raha nõuda, sest ega me lihtsalt niisama koos ei ela, me oleme nüüd pere :)
DekreediS, kullakene :) Voibolla oleks hea mote yhine pangaarve...Meil see toimib. Molema palgad (minu puhul siis emaduspuhkuse rahad) tulevad yhele arvele kokku ning ainus, mis meil jagatud on, on see, et kes millise arve maksmise eest hoolitseb (st siis mina maksan yyri ja mees maksab elektrit jne)- nii ei ole koikide arvete meeles pidamine yhe olul.
ReplyDelete