Kuidas ma telekas olin

Kuna kallil kaasal on hetkel rohkemalt aega kodus töökohtadele kandideerides, siis ta avastas pakkumise minna vaatama Sky Sports`i Fantasy Football Club saadet.

Taustaks seletaks ära, et Sky on UKs üks suurimaid kaabeltelevisiooni pakkujaid. Lisaks, minu telekarjäär sai alguse mitmed-setmed aastad tagasi, kui ma "Kilpkonn Kipsi Lastekas" käisin, absoluutselt ühtegi sõna ei öelnud ja pärast õpetaja käes kiruda sain, et ma nende ette-kirjutatud teksti kaamera ees ilusti ei öelnud.

Eile õhtul panime end ilusti riidesse ja üks Rogeri endine kolleeg Greg tuli meiega Sky stuudiosse kaasa. Ma ei ole seal varem käinud ja ma olin tõsiselt üllatunud, kuivõrd ligidal meile need stuudiod on. Aega parajaks tehes rääkisime autos soojas istudes enesetappudest ja Greg rääkis jutte sellest, kui ta politseis töötas.

Kokku oli ehk 40-50 inimest, kui isegi seda. Esmalt ootasime kusagil stuudio eesruumis ja peale tunniajalist ootamist viidi meid taha hoonesse stuudiosse, kus saadet tehti. Saade oli otse, seega loeti sõnad peale, kui me kõik hõiskama peame ja et keegi ei tohi laivis ropendada. Kõik kuulasid ilusti sõna.

Saade oli minu jaoks üsna igav, sest ma jalkas nagunii midagi ei jaga, aga samas oli väga huvitav vaadata kuidas otse-saadet tehti pisikeses stuudios, mis alati teleris massiivsed tunduvad.

Lõpus tegime pilti ka.

Vasakult: Roger, Paul Merson (endine jalgpallur ja nüüdne saatejuht), mina, Matthew Taylor (West Ham Unitedi jalgpallur, saatekülalline) ja Graig. 

Peaaegu valmis

Neljapäeval teatati mulle koolist, et nad ei ole mu acceptance letterit tagasi saanud, mida ma ei olnud neilt veel isegi saanud. Helistasin vastavale osakonnale, kust soovitati esmaspäevani oodata. Esmaspäevaks ei olnud ma siiski midagi veel leidnud ja helistasin tollele osakonnale tagasi. Sealt teatati, et ma pean hoopis kolmandale osakonnale helistama ja öeldi, et nad näevad mu õpilase-kontot, millel on kirjas conditional acceptance. Mul tekkis väike vererõhk juba, et mis kuradima conditioni nad mulle peale panevad ja pablasin, et ma pean hakkama raha kokku kraapima keeletesti jaoks.

Peale viite katset sain lõpuks administratsiooniga ühendusse, kes ütlesid, et enne teisipäeva lõppu saan ma kindlasti kirja. Kiri tuligi meili teel pärast kella 17t täna õhtul. Pealkiri on kirjal küll conditional acceptance, aga kirja keskel Conditioni taga oli kirjutatud "No Conditions". Mis mõte oli siis alguses öelda, et see on conditional... 

Küsiti kirjas üle, et kõikide vajalike dokumentide skännid on nende kodulehele üles laetud, mida ma ka teinud olen. Saatsin kirja vastu, et ma võtan nende pakkumise vastu ja sain lõpuks ometi avalikult Facebookis end õpilaseks kuulutada.

Reedel saatsin ära ka avalduse õppelaenuks vastavale firmale, seega varsti saab õppima hakata.

Kuidas mul tunne on? Ausalt öeldes - hirm on. Õppimisest on siiski viis aastat möödas ja mõte, et järgnevad neli aastat pean ma peale tööd õhtuti kodus õppima on väsitav. Samas olen ma samal ajal ka ülimalt elevil ja rõõmus, et ma enda eluga ka midagi tõsisemat ette võtan ja loodetavasti tuleb kool mulle edasises karjääris kasuks.

Septembris Ei Joo

Siinkohal tahaks ajaloo huvides kirja panna, et ma olen 23 septembrikuu päeva alkoholivaba olnud. Välja arvatud see üks pisikene lusikatäis Guinessi-putši, mis ma eile kallile kaasale kokku segasin. Tunne on tugev ja ainult nädal on veel eesmärgi lõpuni.

Paar korda on olnud isu ka alla anda, aga ma jäin endale kindlaks. Paar tööpäeva olid nii kreisid ja kiired, et nende lõpus oleks hea meelega endale väikese dringi teinud, aga jõin hoopis tassi teed ja kõik oli hästi taas. Paar korda on Roger mind ahvatlenud, aga ma ei andnud alla. Korra töökaaslastega Nandos söömas käies tuli suur siidri isu, aga lurpisin vaid klaaside viisi Fantat. Siiski ma tean, et kui ma endale eesmärgi sean, siis ma selle ka saavutan.

Kaunist sügist kõikidele! Ma loodan, et mu lemmik-aastaaeg toob teile sama palju rõõmu ja hubasust kui mulle.

Sügis ja enchillades

Sügis on juba mitu aastat mu lemmikaastaaeg olnud. Kahjuks kaasneb sügisega ka vihm, mille suurim fänn ma ei ole, kui ma väljas käima pean. Aga kui plaanitud on laisk ja kodune pühapäev, siis väljas kallav vihm on üsna hubane. 

Sügise saabumisega on mul ka toidu-vaimustus tagasi tulnud. Söögi-isu ei ole mul kuhugi kadunud ja kaal on päris hästi tõusnud, aga ise kokkamisega on asjad teisiti olnud. Oli periood, kus mitte miski mind ei huvitanud ja kõik toidud, mida me kokkame, hakkasid üle viskama. Õnneks on asjad muutunud ja ma tõsiselt naudin köögis askeldamist jälle, mistõttu ka kaks toidupostutus järjest.

Siinkohal tahasksin jagada meie tänast imehead lõunat.

Tegime natukene sohki ja ostsime Old El Paso enchiladas`e paki. Pakis oli 8 tortillat, tomatikaste ja koorene katte-kaste. Ise tuli lisada kana, sibulat, paprikat ja juustu. Old El Paso taolised pakid on meie suured lemmikud, sest mehhiko toit meeldib meile mõlemale väga ja nende pakkidega kokkamine on kiire ja tulemus on alati hea.

Enchilladaste tegemine oli natukene mässamine võrreldes tavaliste tortilla rullidega, sest esmalt tuli kana ja aedviljad praadida ja seejärel kautada poole tomatikastme ja juustuga. Siis tuli tortillad rulli keerata, ahjuvormile panna, veel tomatikastet, koorekastet ja rohkelt juustu peale panna (mida rohkem, seda parem!) ja siis veel 10-15 minutit kibeleda, kui toit ahjus küpses. Tulemus oli aga ülimalt hea ja maitsev sombuse päeva paremaks tegemiseks.

Marmorkeeks

Ma olen juba tükk aega endale rõngas-koogivormi ihaldanud ja eile ostsin ma selle lõpuks ka TK Maxxist ära. Ma olen kindel, et ma olen täpselt sama koogivormi mitu korda katsunud seal juba, aga seekord sai see minu omaks. 

Muidugi tuli see kohe ruttu ka ära proovida ja parim kook rõngasvormi jaoks on muidugi marmorkeeks. Retsepte otsisin siit ja sealt, aga lõpuks mugandasin koogi vastavalt ainetele, mis mul olemas olid. Tulemuseks sai üliilus ja super maitsev keeks.

Marmorkeeks

Koostis:

200g pehmet võid

2dl suhkrut

4tk suurt muna

2tl vanillisuhkrut

4dl nisujahu

2tl küpsetuspulbrit

0,5tl soola

2spl kakaopulrit

Valmistamine:

Vahusta pehme või suhkruga heledaks vahuks. Lisa ükshaaval vahustades munad.

Sega omavahel nisujahu, küpsetuspulber, sool ja vanillisuhkur. Sõelu või-suhkru-munavahu hulka.

Jaga taigen pooleks, lisa ühele poolele kakaopulber ja sega taigen ühtlaseks.

Kalla erivärvi taignad vaheldumisi võitatud rõngasvormi ning aja noaga taignaid natukene segamini.

Küpseta 180C juures 50 minutit.

Lase koogil natukene jahtuda, kummuta vormist välja ja kaunista tuhksuhkruga.

Koolijüts

Täna oli see imeline päev, kui tuli kiri, mis algas reaga "Dear Year 1 Student". Muidugi midagi ei ole minu jaoks kindel, kuni ma päris kindlalt klassiruumis ei istu.

Nüüd vaja saata ankeete, valida option moduled ja kuidagi kiirelt-kiirelt õppelaen organiseerida, siis saan julgelt märkmikke-pastakaid kokku ostma hakata.

Tunne on positiivne, et ma saan end 1. oktoobrist üliõpilaseks pidama hakata.

Toiduostmine internetist

Miks me küll tihedamini toidukraami internetist koju ei telli? Meie tavaline toiduost tähendas Sainsburysse minekut, kus saime riiulite vahel teiste kärudega inimestega kakelda, kus me alati suutsime osta liiga palju, kui meil vaja oli, kust koju tulime taksoga või tirisime raskeid kotte bussi peale.

Eile õhtul aga istusime mugavalt ööriietes arvuti taga, valisime toidukraami ja isegi raske oli kokku saada £50, et kasutada kupongi tasuta kojutoomiseks. Makse tehtud, läksime magama, täna enne kella 10t oli toidukraam ilusti ukse taga ja autojuht vedas kõik asjad ilusti üles ka. Üks muna oli suures munakabris natukene katki läinud ning seetõttu saime raha munade eest tagasi. Üks muna ees või taga, 17 olid karbis veel terved.

Kojutoomisega on küll see probleem, et kui neil midagi laos ei ole, siis asendatakse see millegi muuga. Seetõttu ei saanud ma Hagen Dazi Belgian Chocolate jäätist, vaid Cookies and Cream jäätise. Aga see ei kõige hullem.

Ei ole veel küll julgust osta internetist lahtiseid aedvilju, mille siis keegi teine meile valib, mitte ei saa ise paremaid vilju valida. Aga see on taas pisiasi, enamus toidukraami on valmis pakitud ja kõik on ühte nägu ning jube mugav on sedasi.

Kolmapäevane vaba päev

Eilne oli töölt vabaks võetud ja käisin ülikooli kursuse jaoks intervjuul. Minuga räägiti vaid 5 minutit ja intervjuu ise oli ülimalt vaba. Kokku oli meid üldse ainult 4, aga eks neil on intervjuid eelnevalt ka juba olnud kiirematele kandideerijatele. Lubati selle nädala jooksul ühendust võtta ja siis saab teada, kas ma saan õppima või mitte.

Peale kooli panin posti oma vanad ketsid, mis ma suutsin eBays £8 eest maha müüa. Postikulu läks £6, seega £2 kasumit, mis on rohkem, kui ma oleks saanud neid ketse kaltsukasse viies.

Siis suundusime Westfieldi, kus einestasime Burger Kingis, mis terveks päevaks kõhu täis hoidis, käisime ühest poest teise ja ei osanud mitte midagi osta. Jube kahju, kõik raha jäi alle. Tegelikult kaasale jäid ühed teksad hinge peale ja mulle üks kampsun, sest kampsuneid ei ole iial liiga vähe.

Kudumise lainel

Ma olen taas kudumise lainel. Mul ei ole aimugi, millal ma viimati kudusin... Vahepeal natukene heegeldanud olen, aga kudumisest on küll rohkem kui aasta-kaks möödas. Tuhina tulles tuli aga tegutseda.

Ausalt, ma olin alguses natukene hirmul, et järsku ma ei oskagi enam kududa. Tuli aga välja, et kudumine on nagu jalgrattasõit, mida ei unusta iial. Muidugi ei saa ma ka alustada lihtsa mustrivaba salliga, ma tahtsin endale ikka pitskoes salli. Mulle üldse meeldib pitsi kududa palju rohkem kui lihtsamat kudet.

Kui ma kuduma asusin, siis esimesed paar päeva ma palju ei jõudnud teha, sest käed väsisid jube ruttu ära ja kiskusid natukene krampi, aga nüüdseks on sõrmed juba treenitumad ja võin tundide viisi diivanil istuda ja kududa.

Kudumiseks oli mul vaja ka odavat lõnga, arvestades praegust majanduslikku olukorda. Läks õnneks ja halli lõnga leidsin ma Wilkinson Plusi poest ja 100g maksis £1.25. Ostsin kaks, aga mu suure õlasalli jaoks läheb kohe kindlasti kolme, või isegi nelja kera vaja. Seega suure salli peaksin ma saama vaid £5 eest, samas kui sarnased sallid ei tuleks poest kohe kindlasti odavamalt kui £20, pluss on see minu enda tehtud. Lõnga kvaliteet on selle hinna juures kusjuures täitsa hea.

Helesinise lõnga ostsin ma täiesti ette plaanimata. Käisin The Works raamatupoes akrüülvärve otsimas, mida ma aeg-ajalt küünte maalimiseks kasutan, ja avastasin seal kaks suurt korvi lõngadega, mis maksid £0.99 100g. Neid lõngu nähes tuli mul suur isu proovida kampsunit kududa, seega haarasin 5 lõngakera. Kuna mul spets kohta lõngade hoidmiseks hetkel ei ole, siis on nad lihtsalt riiuli peal vaatamiseks, aga eks ma üritan nad ära kasutada enne kui ma uut lõnga ostma lähen.

27 Kraadi

Mis mõttes on septembrikuus 27 kraadi sooja?

Mul hakkab soojast ilmast natukene kopp ette tulema ja ma hea meelega ootan jahedamaid ja hubaseid sügisilmu. Homme on plaanis suvekleidid ja sandaalid kohvrisse panipaika ära peita ning kampsunid ja saapad välja otsida.

Ma ei suudaks küll vist elada kusagil, kus aastaringi on soe ja sama kliima, vaheldust on vaja.

Vaio

Uus arvuti on ilus ja valge ja klaviatuuri all on tuli, mis läheb põlema ainult hämaras. Lisaks on see minu esimene päris oma arvuti, mida ma ei pea mitte kellegi teisega jagama.

Mulle meeldib.

Kokkusattumused

Olen oma töökoha kõrvalt vaikselt ikka paremaid pakkumisi uurinud ja ankeete saatnud. Siiamaani ei ole absoluutselt mitte keegi minuga ühendust võtnud. Olgu, valetan, paar kuud tagasi võttis minuga ühendust üks tööagentuur tööpakkumisega, aga kahjuks too firma ei olnud minust huvitatud.

Teisipäeval olin ma oma töö peale natukene vihane ja suure vimmaga saatsin oma 20 ankeeti, mida ma tegin täiesti bussis telefonil Monsteri äpi kaudu. Sain ühe ei-vastuse kohe järgmise päev ja ei hakanud selle üle enam rohkem mõtlemagi.

Täna vastasin kõnele ja oli üks firma, kellele ma teisipäeval ankeedi saatsin. Kutsusid kolmapäevaks intervjuule ja kuna ma õnneks olen juba tol päeval töölt vaba ja kell 11 lähen ülikooli intervjuule, siis läks hästi. Tollele tööintervjuule lähen ma kell 15, seega jõuan kõik ära tehtud.

Kodus avastasin meili ühelt teiselt tööagentuurilt, et mu ankeet saadeti edasi tööpakkujale, mis on ankeedi saatmisest samm edasi.

Lõpetuseks sain kõne Sky´lt, kes minuga kuu aega tagasi ühendust võtsid ühe poole kohaga tööpakkumise pärast. Taaskord järgmise nädala kolmapäeval on neil assessment, aga kell 10 ja see võtab 4 tundi, seega ei saa ma sinna minna. Loodetavasti ikka võtavad minuga ühendust, kuni järgmine kord neil assessment on.

Minu meelest on nii kummaline, et kõik need kõned-meilid tulid mulle just täna ja mitmed tahavad mind just täpselt kolmapäeval näha. Ülikooli intervjuu on siiski tol päeval kõige tähtsam minu jaoks, aga mul on hea meel, et ma ühele tööintervjuule ka minna saan, sest ma ei olegi paar aastat ühelgi intervjuul käinud.

Sony Vaio

Eile saabus kohale minu uus ja imearmas arvuti. Lubasin seda küll lahkelt Rogeriga jagada ja teengi seda, aga õnneks ei ole ta sellest nii vaimustunud kui mina. Tegemist on ilusa ja valget värvi Sony Vaioa, mis on armas ja pisemat sorti läpakas. Kui ei oleks ülikooli silmapiiril, siis me ilmselt seda veel ostnud ei oleks. Teine läpakas on meil olnud aga 3,5 aastat, me oleme ta kaks korda põlema suutnud panna ja toda oleme pidanud jagama, siis oli aeg meie majas uuel arvutil.

Mul on super hea meel, et ma ei pea jagama enam. Ma saan kõik failid panna täpselt sinna kuhu ma tahan, ma saan ise oma taustapildi valida, kasvõi roosa, ja ma saan oma MSNi alati sisse logituna hoida. Lisaks kuna ei pea jagama, loodan ma ka palju rohkem blogima hakata.

Hea tujuga lähen nüüd tööle ja üritan selle päeva kiirelt mööda saata, et saaks koju klõbistama tulla jälle :)

Sammuke edasi

Järgmise nädala kolmapäeval ülikooli intervjuule. Pöidlad pihku! :)

Täna-homme peaks uus läpakas ka kohale jõudma. Vana on kahepeale ja ega ta väga pikalt enam ei kesta. Lisaks võimalik kooliminek oli ka hea vabandust uue arvuti ostmiseks.

Asjade üle hakkab kontroll tekkima

Võtsin end lõpuks kokku, vaatasin kurja pilguga rahalise olukorra üle, maksud jms ja ma olen isegi heas tujus. Nimelt avastasin ma, et meie diivan on täitsa meie oma! Mul oli miskipärast meeles, et me võtsime ta 18 kuu järelmaksu peale, aga kontrollides paberimajandust, selgus, et ainult 12 kuu peale ja augustikuu maksmine oli viimane. Jipii!

Lisaks pooljuhuslikult proovisin ja mu pank laskis mul overdrafti (arvelduskrediit?) kontole lisada. Võtsin selle küll ruttu maha, sest kontol ei eraldanud see kuidagi nähtavalt ära, et mis osa on enda raha ja mis tuleb panga poolt, aga alati on hea teada, et väike varuvariant on olemas mustadeks päevadeks.

Sain lõpuks ka tööasjad tehtud, mis ma hullumeelsena nädalavahetuseks koju kaasa võtsin. Tööl on lihtsalt nii meeletult kiire olnud, et paar lihtsat kuid aegavõtvat kasumite arvutust on tegemata jäänud. Seekord panin viimase peal Exceli tabeli kokku, mis mul ilusti kõik ära arvutab, kui ma vaid numbrid sisse löön, mis peaks ka tulevikus aega säästma.

Nüüd on aeg natukene diivanil (päris meie omal!) telerit vahtida ja kududa ja end vaimselt järgnevaks töönädalaks valmistada.

Minu kokaraamatud

Mulle meeldib väga proovida uusi toite ja ka kodus uute retseptide järgi süüa teha, seetõttu on mul nii mõnigi kokaraamat kogunenud. Tunnistan, et enamus retsepte, mida ma kasutan, tulevad siiski internetist, aga vahepeal on armas ka suur retseptiraamat lahti võtta, seda lehitseda ja midagi põnevat leida.

Kokaraamatuid hoian ma köögis kapi peal nurgas ja boileri all, kus on just täpselt kokaraamatu suurune väike vagu. Nagu näha, leidub seal palju erinevaid retseptiraamatuid, nii Eestist kui ka UKst. Parimaks soolaste toitude retseptiraamatuks pean ma GoodFood The Collectionit, sest seal leidub nii mõnusaid ja lihtsaid retsepte, kuid väga maitsvaid.

Küpsetamine on siiski mu lemmiktegevuse ja parim koogiretseptide raamat on The Hummingbird Bakery Cake Days, millest olen ma vist kõige rohkem retsepte ära proovinud. Kõik selles olevad retseptid on väga teostavad, väga kerged ja maitsvad.

 Kõige suurem rõõm on mul aga see suvi Eestist kaasa võetud vanade kokaraamatute üle. Võtsin kaasa nii mõnedki Nõuka-aegsed raamatud, aga ka minu ema käsitsi kirjutatud retseptiraamatud.

Ema retseptid on lahedad, sest seal leidub ka kõige lihtsamaid, näiteks maasikamoosi retsept, mida me tädiga Eestis kasutasime, kui me koos esmakordselt moosi keetsime. Nende retseptidega on vedanud, kui nende juurde on lisaks koostisainetele ka juhendid kirjutatud. Kookide retseptide juures ei ole aga mitte ühtegi kraadi ega ahjus olemise aega kirjas, mida muidugi meie ei kasutanud, sest emme koogid valmisid enamasti puitpliidi ahjus või suures ahjus, kust tulid muidugi maailma parimad koogid välja.

Palju nostalgiat ja mul on hea meel, et need raamatud on minuga lõpuks ometi siin.

Maailma Toitude vahelt tuli lisaks veel väike nostalgia ajakirjade tellimiseks. Vähemalt mu tädi sõnul, sest see silt on palju vanem kui mina ja mina toda aega eriti ei mäleta :)