Veel muutusi

Tunnen, et käesolev nädal on olnud eriti muutusterohke raseduse suhtes. Mine tea, kas tõesti nii järsult algas kolmas trimester (või on algamas) või ma ise panen asju rohkem tähele.

1. Põnn on lausa maruhulluks läinud kõhus. Põtkib mind päev läbi ja NII tugevalt. Ma küll aiman, et see põtkimine läheb tunduvalt tugevamaks aja jooksul, sest mul on veel kolm kuud aega teda oma kõhus hoida, seega tunnen endale ette kaasa. Täna öösel oli vahva, kui ma ärkasin millegi peale ehmatades üles sedasi, et terve keha võpatas. Ajasin vist väikemehe ka üles, sest sekund peale mu üles-võpatamist sain talt paraja hoobi.

2. Kui ma eelnevalt olin juba väga tujukas ja kergelt masendunud, siis nüüd meeldib mulle nutta. Loen blogisid sünnitusest ja väikelapse esimestest päevadest, pisarad silmis. Eile jõudsin kohani "Downton Abbey's", kus üks peretütardes suri sünnitusel ning see pani mind oma 15 minutit nuttu lahistama. Paaril õhtul on magama minnes lihtsalt kurvad mõtted pähe tulnud ja olen ka natukene salaja patja pisardanud, ise mõeldes, et küll ma olen alles imelik.

3. Ma ei suuda enam oma keha talitseda, mis ei käi liigse gaasilisusega üldsegi kokku. Kes ei taha, ärgu seda osa edasi lugegu, sest selle panen ma enda jaoks kirja. Nimelt ei ole me P'ga eriti vabalt üksteise ees peeretajad, seda on mõlemal vaid kogemata paar korda juhtunud ja siis oli ka jube häbi. Nüüd aga kui ma end liigutangi või kui miski mind naerma ajab, siis ma ei suuda puuksu tagasi hoida. Kõige hullem on see, et ta vist hakkab ära harjuma, sest ta nii palju enam selle üle ei naeragi. Tegelt on armas, et ta aru saab, et mina süüdi ei ole. Ma ise muidugi punastan ette ja taha, et ma lihtsalt ei suuda tagasi hoida. Täna juhtus väike episood tööl köögis, kus me, jumal tänatud, vaid kahekesi olime. Mõelge, kui keegi teine seal olnud oleks! Ma oleks siis häbi pärast kolm kuud varem emaduspuhkusele läinud :P

4. Kõht hakkab ette jääma ja ma unustan pidevalt ära, et ta mul nii suur on. Eile parkis P auto korraks postkontorisse minnes üsna teise auto ligidale, sest teisel pool ka ruumi polnud, ja küll mul alles võttis aega, et sealt end välja pressida. Lisaks kujutan ma vahepeal ette, et ma suudan väiksematest kohtadest end külg ees kiirelt läbi lipsata. Ei suuda! Sokid lähevad jalga sedasi, et ma tõstan jala diagonaalis üles, muidugi vaid voodil istudes. Varbaküünte lakkimisest loobusin ka paar nädalat tagasi, sest üldse ei ole mugav neid lakkida enam, kui hästi ei ulata. Õnneks talv nüüd ja varbad nagunii peidus.

5. Mu küüned ja näonahk on järsult super-heaks muutunud. Ei tea, kas need lisa-vitamiinid, mis mu uus ämmaemand andis, on töötama hakanud. Küüned mul veel paar nädalat tagasi muudkui lõhenesid ning näonahk oli põskedel nii kuiv, et ketendas ja katsuda oli kare. Nüüd on küüned mõnusalt pikad ning näonahk pole ammu nii pehme olnud. Eks ma olen üritanud naaaatukene rohkem vett ka juua ja kreemitan end rohkem, aga hea muutus on olnud küll.

6. Ma olen õhtuti kauem üleval. Kui tavaliselt läksin magama umbes 21-22 ajal, siis nüüd olen ma tihti südaööni üleval. Nädalavahetusel olin korra isegi umbes 2ni, sest und polnud. Autoga tööle minnes küll magame ka natukene pikemini, kella 7ni nüüd, kuid imelik on ikka end üsna värskelt tunda ja avastada, et kell on pärast 23. õhtul. Põnnile meeldib ka õhtuti kõhus mürgeldada, seega ehk keha juba valmistub, et vara ma enam magama minna ei saa.

26 nädalat

... 14 veel. Aeg on nii kiiresti läinud! Samas tundub, et peame veel igaviku ootama, kuni oma esiklapsega kohtume. 

Olemine on üldiselt hea, vaid väsimus on viimasel ajal rohkem peale tulnud, mis võib ka talve ja pimedama aastaaja saabumisega seotud olla. Ei tea, kas väsimus, või lihtsalt ülim laiskus, mis mind hallanud on. Lihtsalt mitte midagi ei viitsi enam teha, vaataks vaid päevad läbi "Downton Abbey't", mis on mu viimase aja suur vaimustus ja mille kaks hooaega on Netflixi kaudu viimase nädalaga juba läbi vaadatud.

Liikumine on ka natukene raskemaks läinud, mistõttu on kergem lihtsalt oleskleda. Seda küll juhul, kui ma mugava poosi leian, millega on ka vahepeal raskusi. Kopsudel on endiselt vähe ruumi ja lõõtsutada on lahe. Magu on ka vist natukene rohkem kokku pressitud, sest vahepeal pärast suuremat õgimist tunnen, et toit ulatub pea kurguni. Sõna otseses mõttes.

Osades kohtades kirjutab, et tänasest algab kolmas trimester, teistes kohtades kirjutab, et see algab nädala pärast. Mine tea, kumb õige on, aga nii hea on teada, et kui midagi peaks juhtuma ja põnn otsustaks varem välja tulla, siis on tal juba praegu üsna suured võimalused ellujäämiseks. Kuigi enneaegne sünd on mul viimasel ajal üheks suurimaks hirmuks tulnud ja ma südamest loodan, et ta ikka 40 nädalat mu kõhus vastu peab.

Varsti peaks hakkama rohkem põnni saabumisele ka mõtlema. Olen siin pead murdnud, kas ma üldse hakkan mingite sünnieelsete koolitustega jamama. Internetis olen lugenud taaskord erinevaid arvamusi, mõndade meeles on aja raiskamine, teised väidavad, et tuli nende oma närvide rahustamiseks väga kasuks. Samas ma ju ei põe, ma olen kindel, et ma saan hakkama. Sünnitust olen ma korduvalt filmi peal näinud ning ma tean, mis jubedus mind ees ootab. Arvan, et ka rinnaga toitmise nippe leian ma raamatutest ja internetist piisavalt ning õpin ka käigu pealt. Üldiselt ma ei karda ta tulekut üldse, pigem ootan seda väga ja tahaks temaga juba nii tegeleda. Soovitused ja arvamused koolituste teemal on väga oodatud!

Nüüd olen ma küll väga raseda väljanägemisega ja kõht on juba päris suur:

Lõpetuseks ka tänahommikused jõu- ja ilunumbrid. Südamerahuga põõnasin kella 11ni, kuni põnn kõhus üsna segaseks läks ja muudkui togis mind. Tavaliselt on ta vigurvänt, kui ma üritan ta põksimist filmile saada ja kaamera välja võttes jääb ta kohe vaikseks. Õnneks täna hommikul sai ta müramine väikesele videole:

Päevareis

Auto ost oli hea põhjus, et uurida meie lähiümbrust natukene rohkem ning väike ringreis ette võtta. Esmalt sõitsime Rugby'sse, mis on ragbi-mängu sünnnilinn. Kuna P on ülisuur ragbi-fänn, siis oli ta sinna sõidu üle ülimalt õnnelik nagu väike poiss.

Rugby School.

William Webb Ellis - ragbi mängu leiutaja. 

Ragbi palli evolutsioon. 

Seejärel vurasime Stratford-Upon-Avon'isse, mis on William Shakespeare' sünnikoht ja kus ma olen paar aastat tahtnud väga käia.

Shakespeare' sünnikoht.

Mina ja pähklipureja.

Me küll pikalt Stratford-Upon-Avonis ei olnud, jalutasime vaid tunnikese kesklinnas ringi. Linn ise oli väga armas ning allolevaid vanu maju täis. Sinna läheme kindlasti kunangi terveks päevaks ning käin siis Shakespeare' majamuuseumis ka.

Viimane peatus enne koju naasmist oli Leamington Spa, mida mitmed kolleegid on soovitanud, et on väga kena. Oli ka! Kesklinna poodlemise piirkond oli nagu rikkam Londoni linnaosa ning nägi üleüldse väga viks ja viisakas välja. Kindlasti läheme sinna ka veel tulevikus ning see on kohe kindlasti hea koht, kuhu välja sööma minna ja end üldse korralikuna tunda :)

Leamington Spa peatänav.

Imeilusad jõulukaunistused kaubanduskeskuses.

Meil on nüüd auto

Mul ei olle elu sees autot olnud, seetõttu ei kujutanud ettegi, kui mugav selle omamine on. Eestis sai alati elatud üsna väikestes kohtades, kuhu igale poole sai kõndides ning Londonis ei olnud autoga eriti midagi teha, eriti kui mina ja mu eks ei osanud kumbki sõita. Igatahes pisikese tulemisega ning väiksemas linnas elades tundsime P'ga, et autot oleks hädasti vaja.

Valisime mõningad internetist välja, enamus neist olid Birminghamis. Seetõttu saigi reedene päev töölt vabaks võetud, sõitsime esmakordselt Birminghami ja leidsime endale auto. Mul on alati olnud eelarvamus, et mulle Birmingham ei meeldi. Ma ei teagi, kust see tulnud on. Me ei olnud seal küll pikalt, aga kesklinna poed olid küll supervägevad. Ma ausalt ostleks seal palju meelsamini kui Londonis, mida on hea teada. Ehk teinekord läheme sinna pikemalt.

Auto ei ole midagi uut ja uhket, tahtsime lihtsalt midagi soodsat, mis meid ringi sõidutaks ning mis ühel hetkel jääks meie teiseks autoks. Kui see enne just katki ei lähe :P Aga autot omada on mõnus!

Ostud põnnile siiamaani

Üleüldiselt arvan, et olen lasteasjade ostmisega üsna laisk olnud. Plaanis on suurem ostlemine jätta viimasesse kuusse ja kui me oma elamise saame (mille otsimine läheb üsna aeglaselt). Aeg-ajalt paar riiet olen ikka ostnud, mis möödaminnes silma jäänud on.

See oli esimene ost, mille tegin, pärast seda, kui teada saime, et põnn poiss on.

Need riided (sel udusel pildil) sai ostetud, kui ma ühele veebipoele sain 10 naela allahindlust ja tasuta mähmekoti. 

Need kõik asjad saime kingist endistelt töökaaslastelt, kui me kolimas olime.

Selle armsa karvase onesie ostsin ma lihtsalt sellepärast, et see on nii kuradima armas ja need dinosaurused on nii lahedad. Kodus mõtlesin, et selle karva seest on kindlasti ülimalt lahe lapse okset puhastada...

Esimese brändi-riide sai põnn ka, kui mulle eile TK Maxxis Ralph Laureni väike ragbi-pluus silma jäi. Hind on neil otse Ralph Laurenilt umbes 50 naela, aga ma sain selle vaid 17 naelaga.

Täna tuli kohale ka üks esimesi asjalikke oste - Philips Aventi stardi-komplekt. Sellega saime elektrilise pudelite steriliseerija, rinnapumba väikese lutipudeliga, neli suurt lutipudelit, lisaks veel kaks lutipudelit ja kaks erineva otsikuga lutipudeli lutti, kolm ortobeedilist lutti (kaks on öö omad, mille käeotsik, või mis iganes selle julla nimi on, helendab pimedas) ja pudelihari. Kui aus olla, siis ma ei viitsinud väga pika-ajalist uurimustööd teha, et mis parim on, aga Philips Aventi asjad tundusid Amazoni kodulehel vähemalt ühed enim ostetud olema ning neil tundusid ka ühed parimad ostjate arvamused olema. Kogu komplekt on igatahes minu meelest päris lahe ja tundub väga kvaliteetne, seega olen selle ostuga rahul.

Ostetud on veel põnnile talve-kombe, millest mul pilti ei olegi. Kombe on 0-3 kuusele mõeldud, sest kui ta märtsis meie ellu tuleb, siis ta ehk saab külma ilma vaid märts-aprill. Kui ta muidugi mingi hiid-laps ei ole.

Lisaks on lambist ostetud lambanahast matikene kärru panemiseks, mis pidavat last talvel soojas hoidma ja suvel jahedamana. Ostetud sai, sest leidsin hea hinnapakkumise, mis saab ilmselt enamustel mu lambikatel ostudel ajendiks.

Ehk väiksemaid asju varun veel enne omaette elamise leidmist, aga häll, käru ja autoiste jäävad kindlasti hilisemateks ostudeks. Praegu keskendume omaette elamise otsimisele ja autot oleks meile ka hirmsasti vaja. Aega ju on ja ma parema meelega ostaks kõik suuremad asjad ühekorraga, mitte liialt jupi kaupa.

Sünnipäeva kingitustest

Sel aastal hellitati mind sünnipäevakinkidega kohe kindlasti ära. P hakkas kinke juba paar kuud varem ostma ning peitis neid siis minu eest postipakkides kapi otsas, et mul üldse uudishimu ei tekiks. Ma teadsin juba, et tal on hea maitse, aga ma ei oleks iial osanud arvata, et ta nii armas ja tähelepanelik olnud on.

Esmalt sain ma endale panda-sussid ja - kuumaveepudeli. Eelneval nädalal ostsin endale küll uued sussid ja samas poes ütlesin, et ma ei saa kuumaveepudelitest aru, seega ta ise arvas, et mulle see osa kingist ei meeldi. Aga pandad on ühed mu lemmikud, seetõttu väga meeldis see kink. Kuumaveepudel on praeguses väga külmas elamises väga mõnus.

Järgnevalt sain endale Victor & Rolf'i Flowerbomb parfüümi-komplekti, kus on ka väike dušigeel ja kehakreem. Ma küll talle ei öelnud, et ma seda lõhna tahtsin, aga kord nuusutasin ma korduvalt selle näidist, mis ajakirjaga kaasa tuli ja õhkasin, et küll lõhnab hästi. Ta oligi siis mu ajakirja üles otsinud ja kiirelt reklaamist pilti teinud, kui ma toas polnud. Oh ja parfüüm on imehea!

Seejärel sain endale tema tehtud Nails Inc küünelaki. Nimelt olevat ta avastanud, et Nails Inc kodulehel sai ise komplekti kokku panna. Ta valis värvi (imeilus sinine), lakipudeli korgi (kunst kalliskivid, mis on nii armsad) ja pakendi, kus peal oli kleeps huultega ja kleeps "Yummy mummy". Lisaks valis ta lakile nime, milleks peaks olema Mari Saar's Cooper Blue, aga Nails Inc'i trükivea tõttu on Cooper'i asemel Copper. See väike kirjaviga tegi ta väga pettunuks, aga minu meelest oli see mõte juba üliarmas. Cooper on meil nimelt põnni eesnimeks valitud.

Seejärel sain ma armsa erkroosa Ralph Laureni mähmekoti, mis tuli nii kihvti mähkimismatiga, kus on RL'i poni peal. Väga möödne värk.

Ja viimane ning parim kink oli roosast kullast Michael Kors'i käekell, mida ma oma aasta otsa olen tahtnud. See on lihtsalt ülimalt ilus!

Sünnipäeval laisklesime pool päeva. Okei, mull läks hommikul kell 7 uni ära, aga pool päeva logelesime lihtsalt niisama. Õhtupoole käisime ühes lähedal asuvas pubis söömas, kus oli üks parimaid ja kiiremaid teenindusi, mida ma iial saanud olen, ning imehea toit. Kindlasti tahaks sinna kunangi veel sööma minna.

Ja sedasi ma saingi aastakese vanemaks :)

Veerandsada aastat vana