Mu uueks lemmiktegevuseks on vaadata videosid beebidest, kes on natukene enneaegselt sündinud ja kes on sama vanad kui minu põnn (muidugi ainult ilusate lõppudega videosid, mälestusvideosid surnult sündinud lastest minu hormoonid ei talu). Kui poja peakski tahtma nüüd välja tulla, olles 32 nädalat vana, siis vajaks ta väga vähe lisaabi - adrenaliinisüste kopsude töö soodustamiseks ja toitu saaks ta ka toru kaudu, sest praegu tal veel puudub imemise refleks (nii palju, kui ma väga kergelt lugenud olen).
Igatahes, 32. nädalased lapsed näevad täitsa beebide moodi välja, vaid natukene kõhnemad. Ulmeline on mõelda, et mul nii päris lapse moodi laps kõhus on. Kuu aega vanu
4D-ultraheli pilte vaadates ka jätkuvalt ei usu, et ta mul selline armas välja näeb :D
Ma küll südamest loodan, et ta mul tähtajani kõhtu jääb ja maksimum nädal enne tähtaega välja tulla tahab. Liiga vara pole ka vaja, las ta kosub kenasti.
Ei mäletagi, et enda laps kunagi nii pisike ja habras oli. Sündis küll 39 nädalal, aga ... miski ütleb mulle, et ta oli siis ikkagi selline hästi habras ju. Kartsin katki teha ja hoida teha jms. :D
ReplyDeletePraegu on ta juba nii suur kuidagi, väntsutan nii ja naamoodi ja pole häda midagi. Aga ta nagu olekski kogu aeg selline olnud. :D
Edu ja jaksu sulle lõpusirgel :)
Ta oli sul habras ikka ka, ma mäletan blogi piltidelt küll :D
DeleteAitäh :)