RIP Valge Orhidee

Olen alati mõelnud, miks meie valge orhidee nii kidur on. Samal ajal kui roosa orhidee õitseb täiega ja õied on pikalt kestnud, siis valgel orhideel tulid küll mõned õied, aga need närtsisid üsna kiirelt.

Otsustasin taime uurida ja avastasin, et selle varred olid mingeid pruuni täpikesi täis, mis olid ka lehtedel. Google väike otsing andis tulemuse, et tegemist on mingi putukavärgendusega, mis on ravitav, aga võtab aega. Meie väikesel lillekesel olid need täpid aga isegi väga juurte juures, seega otsustasin, et pigem viskame selle välja ja vähemalt ei ole ohtu, et lopsakas roosa orhidee ei nakatu.

Nüüd ongi köögiaknal alles vaid kaks jõulukaktust (taaskord üks kasvab mühinal, teine natukene vaiksemalt), kolm potti basiilikut ning vaid üks orhidee. Üsna hõre tundub, aga aknast näeb nüüd rohkem välja.

Lebo töö juures

Nädala avastus oli see, et ma saan oma tööarvutis Google Chromega käia lehekülgedel, mis Internet Exploreris on ära blokitud. Sedasi ma täiesti häbenematult trükin siin ja teen näo nagu ma teen tööd.

Olgem ausad, täna ma lihtsalt ei viitsi asjalik olla ja ka mitte keegi teine siin kontoris. Vastan telefonikõnedele, saatsin paar tagapärimist teistesse osakondadesse, et mõned projektid õigeaegselt tehtud saaks, saadan klientidele emaile, saatsin Heathrowsse telefonikaarte ja teen nädalat kokkuvõtvaid Excel tabeleid. Peale selle loen uudiseid ja laisklen, aga täna on ju reede, seega natukene võib. Lisaks ei ole ühtegi ülemust kontoris, seega pääseme kõik kergemalt.

Paarile töökuulutusele olen ankeedi saatnud, mis tundub küll töö juures tehes üsna alatu, aga samas kui midagi muud teha ei ole, siis hea aja veetmise moodus. Praegusel protseduuride juhi kohal on mul alles olla vaid üks nädal ja siis tuleb N tagasi, kes Austraalias reisimas käis.

Peale tööd tuleb väike tripp toidupoodi, kus plaanis osta peale paari hädavajaliku toiduaina pudel veini. Ma ei ole kaks nädalat veini joonud, seega palgapäeva puhul natukene luban. Maikuus olen aga hoopis teine inimene: ei joo alkoholi, ei söö iga päev kooki, joon palju vett ja kui igapäevane vihm otsa saab, siis hakkan jooksmas ka käima.

Lõpetan mõttega, et hirmsasti tahaks veel õunakooki, mis ma eile tegin...

Biskviit vol 2

Tuli välja parem, kui laupäevane pannkoogi moodi biskviit, aga siiski mitte perfektne. 

Kasutasin 4 toasooja muna, 2dl suhkrut, 1dl jahu, 1dl maisijahu (kartulitärklise asemel, sest seda meie poes ei leidunud) ja 1tl küpsetuspulbrit. Taigen tuli minu meelest ideaalne - vahustasin mune suhkruga 6 minutit ja see oli ülimalt õhuline, sõelusin jahud kaks korda läbi ja segasin imeõrnalt  munavahu hulka. 

Ma olen kindel, et viga on küpsetuses. Esmalt küpsetasin 20minutit 200C juures ning kook kerkis nähtavalt ülihästi. 20minuti lõpus oli aga keskosa veel jumalast vedel, seega vähendasin temperatuuri 175Cni ning küpsetasin veel oma 35minutit, kuni ma lõpuks enam-vähem küpsenud biskviidi sain. Ilusastki kerkinud kook vajus küll keskelt vähekene lohku ning pealne oli kergelt besee-moodi ja krõmpsuv, seega tuli pealset natukene ära lõigata.

Peale panin kohvikoogist järgi jäänud kreemi ning mõningad röstitud mandlid ja maitse oli iseenesest väga hea ja täitsa biskviidi moodi.

Varsti tuleb kindlasti proov 3, sest ma pean saama ideaalse biskviidi! Siis on plaanis lasta koogil 200C juures kohe vähemalt 35-40 minutit küpseda. Kõik, mis ma teen, PEAB alati hästi välja tulema, seega ma ei saa keskpärase tulemusega leppida, eriti kui plaanis vähem kui kuu aja pärast olevaks pulma-aastapäevaks ise üks uhke tort valmis meisterdada.

Stay tuned...

Lihtsuses peitub võlu

Me suutsime olla kaks nädalat ilma Sainsburys käimata! Paar korda väikesest Tescost piima-saia ostsin, aga kodus läks kõik viimased toiduraasud ärakasutamisele, mis oli hea. Tänaseks oli mul üksikasjalik nimekiri olemas, millele kõigele isegi sain hinnad kõrvale. Ostsime mõned asjad lisaks ja toiduarve tuli seekord £65, mis on meie toidukoguse kohta üsna hea. Meil on hulgaliselt kanaliha ja aedvilju ja loodetavasti ei pea me nüüd kaks nädalat jälle suures toidupoes käima. 

Peale toidupoes käiku tegin kiirelt pärmitaigna, millest valmistasin üleval pildil oleva pitsasaia. Kerkinud pärmitaigna rullisin lahti, määrisin peale natukene võid ning kondentseeritud tomatipastat. Puistasin peale hulgaliselt tükeldatud sinki ja juustu, keerasin taigna rulli ja küpsetasin u 20 minutit ahjus. 

Tulemus oli nii hea, et me mõlemad sõime kõhud hästi punni. Eks viimasest söögikorrast oli u 6h möödas ka ja kõhud olid peale väljaskäiku üsna tühjad.

Magusaks proovisin teha kohvitorti, aga juba biskviit ebaõnnestus täiesti ning jäi keskelt natukene tooreks. Panin tordi ikka kokku, kraapisin toore taigna välja ja panin keskele rohkem kohvikreemi. Hetkel see ollus taheneb külmikus ja varsti proovin ära, kas tasub ikka süüa.

Igatahes järgmine suur eesmärk on ära õppida korralik tordipõhi :)

Teleseriaali meelde tuletades

Täitsa hulluks ajab... Mul on juba paar kuud olnud meeles üks teleseriaal, mida ma väiksena vaatasin, aga selle nimi ei tule meelde ja mitte midagi ei leia ka Google abiga. 

Vaatasin ma seda telerist 1990aastatel ning see oli Ameerika päritolu pere-komöödia seriaal. 

Tegemist oli perega (ema, isa, poeg, tütar), kes elasid kas loomaaias või mingis loomade varjupaigas. 

Minu meelest oli seriaali algusmuusikaks "The Lion Sleeps Tonight".

Neil oli ahv, kes aknal kõõlus ja vahepeal eksis krokodill ka nende elamisse ära.

Võib-olla ma kujutan ma seda täiesti ette, aga ei anna rahu ja hirmasti tahaks teada, kas keegi teine seda mäletab või ehk isegi nime teab.

Tuunikala-pasta ja suhkrust võõrdumine

Olen korduvalt siin maininud, et väga tahaks enda suhkru-söömist vähendada. Minu küpsetamise armastamise juures on see väga raske ja hale on mehest, kes niutsub õhtul, et nii hea oleks muffineid näksida. Aga ma ei tee neid! Kuigi on alles teine päev, kus ma olen tõsiselt tubli olnud ja mitte ühtegi kooki ega magusat asja söönud, on see tõsine edusamm. Näiteks täna peale lõunasööki sõin magustoiduks apelsini ja peale õhtusööki sõin õuna.

Tuleb tunnistada, et mida vähem suhkrut tarbin, seda vähem tahan.

Täna avastasin imeilusa koogiblogi ja ma isegi suudan seda vaadata ilma ila tilkumata. Okei, natukene tilgub, aga ei ole tunnet, et ma kohe suren maha, kui ma kooki küpsetada ja süüa ei saa. Plaanis on oodata nädalavahetuseni ja siis natukene maiustada.

 Õnneks on meil kodus imevähe suhkrut, seega ei saagi küpsetada. Oh, kui kahju.

Üleüldse on kapid tühad ja külmik on üsna õnnetu, aga ma olen võtnu sihiks, et reedeni me toidupoes käi. Meil on mõned natukene patused asjad (üks pitsa, friikad ja paneeritud kanafileed) sügavkülmas, mis oma toidukorda ootavad, lisaks aedvilju, meil on mune, riisi, pastat, hakk-sojat, seega nälga me ei jää.

Täna oli aeg teha pastat. Lapsena ma makarone ei söönud, aga nüüd söön neid vähemalt nädalas korra. Ehk mulle lihtsalt ei meeldinud need kuivad makaronid, mida eestipäraselt vaid vorsti või hakklihaga tehti. Praegu aga nosiks neid hea meelega. Makarone/pastat hakkasin ma hea meelega sööma Cardiffis, kus sai elamist itaallastega jagatud ja nemad tegid pastat hoopis teistmoodi, kui minu ema ja tädi on seda teinud, koos kastmega ja palju maitsvamalt.

Tänase pastaroa jaoks kasutasin ühe purgi tuunikala, pool sibulat, kolm tomatit, soola, pipart, maitseainesegu, piprakastet. Esmalt panin makaronid keema. Teises kastrulis praadisin sibula, lisasin tuunikala ning seejärel väikesteks tükkides lõigatud eelnevalt kooritud tomatid. Seejärel lisasin vürtsikastme ja maitseained ning lasksin sellel segul umbes 10 minutit haududa, kuni makaronid keesid. Kui kõik oli valmis, siis segasin nad omavahel segamini ning serveerisin kõva riivjuustuga.

Kiire ja maitsev, mis üks tööpäeva pärastine õhtusöök peabki olema.

Olümpiale

Eile saime natukene kodust välja ning viskasime pilgu peale Olümpia linnakule ja Westfieldi kaubanduskeskusele Stratfordis. Olümpialinnakut veel ehitati kõvasti ning turvasüsteem oli seal juba kõva. Isegi paar giididega turmismigruppi uudistasid ehitisi üle aia. Kaubanduskeskus ise oli isegi suurem, kui White City oma, kus me tavaliselt käime. Ka rahvamass oli palju suurem. Ma ei taha mõeldagi, kui palju inimesi seal on, kui Olümpia algab. Siis me kohe kindlasti sinna ei lähe ja kavatseme üldse kesklinnast eemale hoida.

Täna sain hommikut üksinda veeta, sest kallis kaasa suutis kella 5ni hommikul üleval olla ja XBoxiga mängida. Tegin natukene trenni, sõin putru ja nüüd neljandat kohvi juues kandideerisin paarile töökohale. Jep, olen hakanud kohvi jälle jooma.

Töökohtadega esialgu mõtlesin, et super oleks praeguse töö kõrvalt kodus mingit trükkimise tööd teha lisarahaks, aga kahjuks selliseid pakkumisi eriti ei ole. Seetõttu kandideerisin paarile klienditeeninduse kohale meie ligidal, mille palk on palju suurem, kui mu praegune.

Peale selle olen hakanud tõsisemalt mõtlema kodusele väikesele koogi-ärile ka. Olen hakanud sellega natukene eeltööd tegema ja taoliste koduste äride kodulehekülgi uurima ning veebisaite, mis annavad abi oma äri alustamisega. Lisaks sellele tuleks saada paar tervisekaitse dokumenti, firmale nimi mõelda, firma registreerida, logo välja mõelda, koduleht valmistada, reklaamlehed valmistada ja siis olekski nagu päris.

Munadepüha sööma-jooma

Eilne õhtusöök läks hästi ja plaanipäraselt. Eelroaks pakkusin täidetud mune ja singirulle, mõlemid tegin esmakordselt. Pearoog oli kodune - paneeritud kanašnitslid, värske kartul või ja tilliga, jahukaste, mis tehtud pannil peale kanašnitslite praadimist, toorsalatit ja coleslaw salatit. Magus oli üsna kreemine ning sõime vana head Manhattani toorjuustukooki, mille kallis kaasa tellis, lisaks minu esmakordset pashat ja hiljem kohvi-tee kõrvale nosisime inglise ristikukleid.

Külla jõudis küll vaid üks sõber, aga juttu jätkus siiski kauemaks. Suure jutuhoo ja söömise jooksul suutsin märkamatult kaks pudelit veini ära juua. Õnneks samal ajal söömine aitas kaasa ja pea oli üllatavalt selge. Või nii selge nagu ta peale kahte pudelit veini olla võib.

Seisin veel ja poseerisin natukene.

Täna hommikul andis tunda küll ja vesi maitseb väga hea. Ristikukleid nosisin hommikusöögiks ja varsti hakkame ülejääke sööma, mida on palju, aga vähemalt ei pea täna süüa tegema. Enam ei suuda ma pohmakaga lihtsalt istuda ja endale kaasa tunda, peab asjatama ja pohmakat ignoreerima nii palju kui võimalik. Seetõttu on isegi juba eilsed nõud ära pestud, kuivatatud ja kappidesse ära pantud.

Ülejäänud päev tuleb aga suuremas osas laiseldes ja mõeldes, kuidas üldse ei taha homme taas tööle minna. Arvasin, et terve koduse nädala lõpuks igavus tapab ja oleks tuju tööle minna, aga ei ole. Tahaks vähemalt ühe nädala veel kodus logeleda. Oli tore, kuni kestis!

Lõpetuseks pilt minu basiilikust (näete ka natukene, kuidas väljas kallab vihma) ning paar pilti meie ilusatest orhideedest, mis on endale veel õisi külge kasvatanud.

Munadepühad

Kaunist munadepüha/ülestõusmispüha kõikidele!

Meil tuleb täna esmakordselt dinner party ning paar sõpra tulevad meie juurde õhtusöögile. Idee selleks tuli sellest, et ma armastan aina rohkem ja rohkem köögis aega veeta ja tore oleks ju midagi sõpradega ka jagada. Plaanis on eelroog/näksid, pearoog ja rohkelt erinevaid kooke ja maiusi.

Eile tegin valmis juba osad koogid ja koristasime enamuse elamise ära. Täna viimased viimistlused ja natukene rohkem kokkamist. Muidugi kui päev täis tegemist, siis magasime me südamerahus kella 11ni. Ehmusin üles, et nii hilja on ja tulin kohvi jooma ja pallimängu mängima. Tegelikult munad täidetud munade jaoks keetsin ka juba ära, seega algus on tehtud.

Kokkamise armastamisega eile Roger isegi mainis korra, et ma peaks hoopis kokaks õppima minema. Päris kusagil restorani köögis ma kokk olla ei tahaks, pigem kusagil pagariäris. Sellises koduses ja armsas pagariäris. Või teeks hoopis iseenda pagariäri... Unistada on ju hea :P

Kringel

Mul oli mõnda aega jube kringli isu olnud ning kui ma lugesin Tuuli blogi, siis ma pidin ühe kringli valmis tegema. Retsepti järgisin täpselt Tuuli juhendite järgi. Rosinaid leotasin üleöö rummi sees ja kringlil oli mõnusalt mahe rummi maitse ka juures.

Mulle meeldib väga täiesti tavaline tuhksuhru-kakao-vee glasuur, mille lisasin ka sellele kringlile. Koguseid panin silma järgi, aga glasuur sai täpselt parajalt tugev jahtudes, aga mitte liiga kivikõva.

Esialgu sõin ma 1/3 kringlist ühe korraga ära, kui Roger lõunaund tegi. Siis hakkas häbi ja üritasin võimalikult palju talle sisse sööta. Lõpuks jagus natukene kringlit ka järgmise päevani. Just sedasi häbematult ilma põhjuseta sõimegi kõik ise ära.

Nagu eelnevalt mainitud, siis üritan edaspidi oma suhkru manustamise koguseid piirata ning küpsetamisele tuleb väike paus sisse, seega see imehea kringel oli väga maitsev lõpp üleliigsele koogisöömisele. 

Kodu heaks

Eile värvisime lõpuks ometi ära meie IKEA kapi, mis oli eelnevalt naturaalne puidust ja üsna määrdunud. Meil on mitmed mööbliesemed tumepruunid, seetõttu värvisime selle kapikese ka seda värvi. Täna ostsime Sainsburyst selle peale väikese kausikese ja propurrii, mida Roger on korduvalt tahtnud ja ma olen korduvalt maininud, kuivõrd palju tolmu see koguma hakkab. Aga pean tunnistama, et tulemus on täitsa kena. Kapp ise asub kordidoris, seega ei oleks saanud sinna peale ühtegi taime panna, sest seal ei ole päikesevalgust.

Peale selle ostsime lõpuks endale musta pesu korvi ka ära. Siiamaani oli pesemist ootav pesu lihtsalt ühes suures IKEA kotis ning pesumasinaga ühes kapis. Nüüd on meil ilus valget värvi suur puidust korv.

Väikesed muutused, aga elamisel on hoopis teine ilme.

Peale selle ostsin lõpuks ometi endale presskannu ja saumiksri, kui juba priiskamiseks läks.

Muutustele nägemist öeldes

Nüüd tuli natukene tusatsemist toredasse puhkusesse ka. Nimelt ei saa ma kuidagi järgmisel reedel varem töölt vabaks, et sellele teisele tööintervjuule minna. Muidugi oma tööle ei saanud ma öelda, et ma intervjuule lähen, ütlesin, et pean saatkonda passi järgi minema. Teades, et too päev juhataja ei tööta ja L on puhkusel, aimasin, et peab väga vedama, et ma vabaks saaksin. Seetõttu ütlesin ette ära juhatajale, et kui ei saa, siis ma saan oma aega saatkonnaga muuta maikuuks, kui ma saan töölt vaba päeva võtta. Õnneks 18mai on juba vabaks võetud, sest siis kontserdile minek, seega saan luisata, et saan too päev oma olematul passil järgi käia, kui töölt keegi küsib.

Einoh, oleks siis tegelikult nii lihtne intervjuu aega muuta, kui ma pean tööl olema. Teisipäeval saaks ma isegi minna, kui nad mind pool 18 saaksid näha. Jätsin tööpakkumisele kõneposti teate ja saatsin e-maili, et ma kahjuks reedel ei saa oma töökohustustest vabaks, aga ma oleks teisipäeval saadaval. Eks näis, mis vastavad. Arvestades seda, et homme ja esmaspäev on riigipüha, siis nad ilmselt alles teisipäeval saavad mu teate ja siis ei olekski enam midagi teha. 

Kurat küll, noh, ma täitsa ootasin seda. Nüüd on Roger ka minu peale tusane, et ma ei saa intervjuule minna ja ta ei mõista, et ma ei saa end ju enam haigeks ka valetada, kui ma ette olen vaba päeva küsinud. Lisaks haigeks valetamine oleks ka olnud mõeldamatu arvestades, kui vähe meid tööl oleks. Grr. 

Aga isu on natukene aktiivsemalt muid töökohti otsima hakata küll, kui vaid leiaks võimaluse siis intervjuude aegu normaalsele ajale saada. 

Tervist turgutades

Tegin endaga diili, et selle nädala lõpuni luban endale veel kooki, aga peale seda läheb asi palju tervislikumaks. See on üsna hirmus, millises koguses suhkrut ja jahu ma endale sisse ajan. Eile näiteks tegin kringlit ja sõin sellest 1/3 ühe korraga ära. Aga kringlist tuleb eraldi postitus, sest see oli nii hea ja on seda väärt.

Oma kaalulangetamisest olen ma pidevalt soigunud, aga ma võin ausalt öelda, et ma olen endaga hetkel täitsa rahul. Paari kilo kaotamine on eneseolemise hoopis teiseks teinud. Tervislikult toituda tahaks ma aga eelkõige seepärast, et tervist parandada, et energiat rohkem oleks, nahk kenam oleks ning kui suudaks koos trenniga natukene veel pekki lihaseks muuta, oleks ka lahe.

Tervislikust toitumisest olen eelkõige õppinud Tikrilt. Kusjuures väga kummaline on öelda, et ma olen pidanud seda õppima, sest ma ju kasvasin tervislikult süües üles. Kõik taimne tuli meie enda aiamaalt, mida väetasime sõnnikuga, mitte kemikaalidega. Meie aiamaalt tuli rohkem erinevaid aed-ja puuvilju kui on keskmises Eesti väikelinna poes. Ema oli mul ülimalt tubli naine, kes jändas ka mooside, hapukurkide, koduse ketšupi ja muude purgihoidiste tegemisega. Peale selle olid meil oma kanad ja sead, seega munad ning liha oli meil ka omast käest olemas. Maapiim tuli tuttavatelt, kellel olid lehmad. Kuna ma mäletan, et me tegime isegi kodus ise veini, siis poest tulid küll vist vaid maitseained ning ema suitsud. Tõeline ökovärk, millega ma üles kasvasin ja mida ma enesest mõistetavalt võtsin. Ausalt, ma igatsen seda aega.

Igatahes, aeg on muutusteks. Olgem ausad, ka Roger ei ole enam oma esimeses nooruses ja minuga koos elades on tema kaal vaikselt tõusnud. Lisaks sellele, et ma olen korralikud lõuna- ja õhtusöögid ausees hoidnud, meeldib talle näksimine. Näksib ta Dorito tortillakrõpse, küpsiseid, vahukomme ning ülim lemmik on tal lagrits. Neid nosib ta toidukordade vahele. Õnneks on ta minuga täiesti nõus, et peale seda nädalat hakkavad asjad muutuma. Me ei tee päeva pealt meeletult muutust, seepärast oleme määranud tähtpäevaks järgmise nädala, et suhkruga hüvasti jätta.

Just suhkur on see, mille söömist ma tahan piirata. Ei ole normaalne süüa hommikusöögiks kaks viilu kringlit ja peale seda mõelda, et hirmsasti tahaks veel. 

Seetõttu alustuseks käisin täna esmakordselt Holland & Barratt poes toiduosakonnas. Ostsin terve kilo kaerahelbeid, sest putru mulle hommikuti meeldib süüa ning ma olen üsna kindel, et need Quakeri kiirhelbed, mida ma siiani söönud olen, on väga suhkrurohked, isegi kui ma olen siiamaani maitsetamata versiooni manustanud. Lisaks pool kilo kuivatatud ploome. Ma armastan kuivatatud ploome! Ma ostan neid aeg-ajalt Tescost, kui mul kõhuga probleeme on ja mulle ausalt väga meeldib nende maitse. Arvestades seda, et Tescost ostan ma 250g paki ja maksan üle £2, siis selle 500g paki sain ma praeguse ale ajal £1.99 eest, mis on väga soodne. Tablettidest ostsin Aloe Vera kooloni puhastamise tabletid ja tursamaksa tabletid. Kodus on juba olemas multivitamiinid, aga nüüd hakkan ma rangelt järgima, et me neid ka igapäevaselt manustaks. Roger ostis endale muidugi paki lagritsat ja lõpuks leidsin Alpro sarapuupähkli maitselise sojapiima ka. Ning viimasena ostsin chia seemneid, millest olen ma palju lugenud ning tahan nüüd ära proovida, kas nad minu olemise ka paremaks teeks.

Jutt sai pikk, aga plaan on ju hea. Elame küll ühe korra, aga see üks kord võiks olla siiski terve ning energiline, mitte veedetud diivanil lösutades ja küpsiseid süües.

Toidust, millest muust

Päeva avastus on see, et manna on inglise keeles semolina. Miks ma seda varem ei teadnud?! Mul on pikemat aega olnud meeletu manna isu ning suvel Eestis käies plaanisin seda isegi kaasa osta, aga kahjuks kuna ma vedasin oma terve riidekapi endaga kaasa, siis ühte lisakilo ma tõesti ei saanud lubada. Igatahes, kui ma see nädal poodi läheme, ostan mina mannat, mida meie kallis Sainsburys täiesti vabalt müüb, ma olen seda ise ju mitu korda näinud.

Ema tavatses mul üsna tihti mannaputru teha ja minule maitses see eriti külmalt ja kui sellele suhkrut peale puistata. Roger ei ole seda vist kunangi saanud, seega oleks hea see ära proovida. Oh, ja nüüd saan ma Moskva saiakesi ka teha. Ja mannavahtu ka! Nostalgia, mida ma viimasel ajal väga jahin :)

Täna üritasin suurele viimase aja küpsetamisele vahelduseks paastuda, aga lõpes see koduse leiva tegemisega ning seejärel jõin tassi kohvi ja sõin natukene jäätist. Üldiselt aga suutsin süüa vähem ja tervislikumalt kui tavaliselt, mis on viimasel ajal edusamm. Homme teen aga kringlit, mille jaoks ma isegi rosinad rummi sisse likku panin. Lähen teen nüüd mõned kükid ja muud harjutused, et end kringliks valmistada.

Lisa: Tegin just teise avastuse, et kanamaks maksab Sainsburys ainult 99 penni. Tuleb lõpuks mingi toidu-purusti ära osta ja ise pasteeti teha proovida. Nii tahaks kõike ise teha...

Kohupiimakorbid

Tööpäevade hommikutel söön ma reeglina alati putru. Lisan sellele aeg-ajalt külmutatud marju või kaneeli ning enamasti valmistan selle veega, mitte piimaga. 

Nädalavahetuste hommikutel aga näen ma hommikusöökidega natukene rohkem vaeva. Roger nõuab tihti, et ma mune teeks. Enamasti valmistan neist scrambled eggs või aeg-ajalt teen omletti ka. Pannkooke ma väga tihti ei see, ehk korra kuu-kahe jooksul.

Täna hommikul oli aga suur plaan valmistada pärmitaigen ja sellest kohupiimakorbid valmis teha. Und jätkust pikalt pikalt ja seetõttu ajasin ma end alles kell 11 voodist välja ning korbid said umbes kella 13 ajal valmis, aga suurepärane hiline hommikusöök.

Lingitud retseptist kasutasin pool taigna koguse ja terve täidise koguse. Täidiseks kasutasin quarki, mis oletatavalt on siinne kohupiima asendus, aga palju vedelam, mistõttu ma täidisele hapukoort ei lisanud. Lisasin aga natukene rohkem rosinaid, sest need lähevad meie peres päris hästi peale.

Tulemus ei olnud küll just päris sama hea, kui Eesti kohupiima kasutades, aga siiski väga hea. Roger kiitis ja ütles, et ma võiks neid veelgi teha, mis on armas.

Korpe nosisime päev otsa, mingi aeg hakkisin kurki-porgandit, mida sõime hummusega ja õhtusöögiks plaanis teha pastat kabatšokiga ja leiba küpsetada. Siinne leib on rohkem küll eestlaste jaoks täistera sai, aga taaskord kalli kaasa soovil ei ostnud poest mitte saia vaid hoopis selle küpsetamiseks valmistehtud jahu, mille ma pean vaid õli ja veega segama ja kerkima panema ning seejärel küpsetama.

Enne õhtusööki mängiks aga natukene Facebookis pallimängu, mida ma Tikri eeskujul mängima hakanud olen.