Kaunist munadepüha/ülestõusmispüha kõikidele!
Eile tegin valmis juba osad koogid ja koristasime enamuse elamise ära. Täna viimased viimistlused ja natukene rohkem kokkamist. Muidugi kui päev täis tegemist, siis magasime me südamerahus kella 11ni. Ehmusin üles, et nii hilja on ja tulin kohvi jooma ja pallimängu mängima. Tegelikult munad täidetud munade jaoks keetsin ka juba ära, seega algus on tehtud.
Kokkamise armastamisega eile Roger isegi mainis korra, et ma peaks hoopis kokaks õppima minema. Päris kusagil restorani köögis ma kokk olla ei tahaks, pigem kusagil pagariäris. Sellises koduses ja armsas pagariäris. Või teeks hoopis iseenda pagariäri... Unistada on ju hea :P
Selle väikese ja nunnu pagariäri teemal tuli meelde üks blogipostitus, mida hiljuti mingi toiduteemalise artikli kommentaarides lingiti:
ReplyDeletehttp://koopatibiups.blogspot.com/2011/11/sokiteraapia-suurettevottes-ja-teised.html
Ühesõnaga väikest ja nunnut leida on raske, samas neid on olemas ja ise juurde teha võib ka, sest puhas toit on kõigi jaoks järjest olulisem. Unistama peab suurelt :D Mõtle kui äge, kui sul olekski ühel päeval oma pagariäri!
Oh, see oli väärt postitus. Ma juba ammu keeldun poes valmistehtud kooke ostmast, sest minu jaoks ei ole normaalne, et üks kook aegub aasta pärast.
DeleteIsegi igapäeva töö kõrvalt oma kodus väikest koogiäri pidada oleks äge, aga ega see ju nii lihtne ei ole paberimajanduse poole pealt. Aga ma ei loobu veel sellest unistusest :)