Eile saime natukene kodust välja ning viskasime pilgu peale Olümpia linnakule ja Westfieldi kaubanduskeskusele Stratfordis. Olümpialinnakut veel ehitati kõvasti ning turvasüsteem oli seal juba kõva. Isegi paar giididega turmismigruppi uudistasid ehitisi üle aia. Kaubanduskeskus ise oli isegi suurem, kui White City oma, kus me tavaliselt käime. Ka rahvamass oli palju suurem. Ma ei taha mõeldagi, kui palju inimesi seal on, kui Olümpia algab. Siis me kohe kindlasti sinna ei lähe ja kavatseme üldse kesklinnast eemale hoida.
Töökohtadega esialgu mõtlesin, et super oleks praeguse töö kõrvalt kodus mingit trükkimise tööd teha lisarahaks, aga kahjuks selliseid pakkumisi eriti ei ole. Seetõttu kandideerisin paarile klienditeeninduse kohale meie ligidal, mille palk on palju suurem, kui mu praegune.
Peale selle olen hakanud tõsisemalt mõtlema kodusele väikesele koogi-ärile ka. Olen hakanud sellega natukene eeltööd tegema ja taoliste koduste äride kodulehekülgi uurima ning veebisaite, mis annavad abi oma äri alustamisega. Lisaks sellele tuleks saada paar tervisekaitse dokumenti, firmale nimi mõelda, firma registreerida, logo välja mõelda, koduleht valmistada, reklaamlehed valmistada ja siis olekski nagu päris.
Kohvi joomine iseenesest pole halb, aga NELI kohvi on äkki tibake liig :P
ReplyDeleteMis kodusesse koogiärisse puutub, siis ma pakuks oma loogikaga välja, et köögile on tõenäoliselt üsna ranged nõudmised, millele nö tavaline koduköök ehk ei vasta? Aga ma ei tea ka, eks sa uuri. Kõik ülejäänu, paberimajandusest kodulehe ja reklaamideni, on ju igati tehtav :D
Ega ma päris iga päev neli tassi kohvi ei joo, lihtsalt täna pühapäevase päeva puhul on isu. Nüüd olen nagu Duracelli jänes :D
DeleteMa ei ole veel nii täpselt uurinud, kui ranged piirangud kodusel köögil on, aga meil on väga uus ja töökorras köök, seega vast väga hullu ei ole. Meie ei ole minu tehtud kookidest veel haigeks jäänud :P
Igasuguse müügiks mõeldud toidu töötlemise (sh valmistamise) jaoks on vähemalt Eestis vaja veterinaarameti luba, mis on paras peavalu. Selleks tuleb kaardistada nt kuidas liigub toit köögis, kuidas ja kus hoitakse toitu ja jäätmeid, mis on kahjurite tõrjeplaan jne. A no Eesti ongi kõikide reeglite maksimumprogrammi vastu võtnud ja UK-s võib asi hoopis lihtsam olla :) Et uuri kindlasti, minu meelest on UK-s nii raske head kooki saada, mis ei ole lihtsalt kuiv sai frostinguga.
ReplyDeleteEks ise ju tarbijana tahaks ka kindel olla, et kooke küpsetavas või salateid valmistavas köögis on kõik reeglitekohane ja muretseda pole vaja :)
Siin on vaja kohaliku omavalitsuse environmental officist luba. ei ole vaga keeruline. tuleb helistada nad tulevad vaatavad ule ja asi korras. Nende kaudu peab ka tegema food and hygiene certificate. Lisaks tuleb ennast kindlustada ja uldjoontes ongi esialgu koik kui tellimiste peale teed. Kui tahad kuskil mujal muuma hakata ja deliverit tegema siis on asi keerulisem
ReplyDeletesee tahendab mitte ennast kindlustada vaid teha public liabillity insurance.
ReplyDeleteEestis on see ikka väga-väga keeruline, vähemalt nii palju kui ma olen kõrvalt kuulnud. Mul mees tegeleb enesekontrolliplaanidega ja suhtleb VET ametiga, tegemist on suure kompleksiga hotell-konverentsikeskus-restoran ja kohvikud. Siin noritakse iga asja kallal ja see paberimajandus ajab hulluks, kuna inspektor "peab" alati midagi uut välja mõtlema. Kunagi pole piisavalt hea. Mida paremini nõudeid täidad (ka kõige jaburamaid), seda vingemad nõuded välja mõeldakse. Eraldi nõuded on veel sellele, kui oma tooteid mujal müüa.
ReplyDeleteAga tundub, et Inglismaal on asi palju lihtsam. Nii, et jõudu tööle!
Pean vist unistuse maha matma natukene, sest lugedes äsja uuendatud üürilepingut, ei tohi me korteris mingit äri teha :(
ReplyDeleteMa arvan et sellise firma juures kõige rohkem raha ja vaeva saab olema reklaami ja müügiga. Reklaam maksab palju ja kui tahad kuskile kohta oma tooteid müüma minna siis müügilaua või koha saamine võib maksab rohkem kui sinu toodetest saadud tulu :(
ReplyDeleteMinu väikese firma puhul vähemalt oli see kõige raskem osa.