Raamatud 6-11/25

Jätkuks postitusele "Raamatud 1-5/25".

 Stephen Kingi "Green Mile" on klassika. Ma olen filmi näinud mitu korda, aga see oli esimene kord raamatut lugeda ning see oli super! Ma olin tõsiselt üllatunud, kui täpselt film raamatu järgi tehtud oli. Tihti jäetakse filmides olulised pisiasjad ära, aga see ei olnud selle raamatu puhul. Raamatu sisu ma ilmselt ei pea siin lahti kirjutama, enamus peaks seda lugu teadma.

 Charlaine Harrise "All Together Dead" oli järjekordne True Bloodi teostest. Vähe põnevama ja rohkem äktsionit täis sisuga raamat kui eelnevat selle sarja raamatutest. Vampiirid ja muud üleloomulikud tegelased saavad ühes linnas koosolekuks kokku ning neid üritatakse tappa. Kes saab surma ja keda suudetakse päästa?

 Vahepeal siin alustasin "The Adventures of Huckleberry Finn" lugemist, jõudsin poole peale ja siis sain endale Amazon Kindle. Poolik raamat ootab veel lõpetamist ja seda ma oma 25 loetu sekka ei arvesta kuni läbi ei ole. 

Jane Austen "Pride and Prejudice" oli esimene raamat, mis ma Kindle peal lugesin. Tuleb tunnistada, et klassikalist kirjandust on minu jaoks inglise keeles kohe kindlasti palju raskem lugeda. Raamatut lugesin üldse teist korda ja muidu üsna mõnus lugemine ajastust, kui inimesed olid üdini viisakad ja rääkisid hirmus pikade lausete.

Marisa Mackle "The Mile High Guy" oli üsna lustlik lugemine stjuardessist ja armumisest ja värkidest. Tõeline naistekas ja tõestus sellest, et see "Mr Right" võib otse nina all olla, kui ollakse kuulsusest ja rahast pimestatud.

 Ethan Cross "The Shepherd" on kindlasti üks põnevamaid raamatuid, mis ma sel aastal lugenud olen. Thriller on ülimalt haarav ning tegevus hakkab pihta juba esimesest leheküljest. Tegelaseks on räige massimõrvar ning tema päästja, lisaks politsei omakohus ja ülimalt üllatav lõpp. See lugu oli nii mõjuv minu jaoks, et ma isegi suutsin isegi seda massimõrvarit unes näha ning sarnast tegevuskäiku. 

Debora Geary "Matchmakers 2.0" on väga lühikene raamat, mille ma täna läbi lugesin. Jah, täna, hommikul bussis alustasin, lugesin ka lõunapausi ajal, bussiga koju sõites ja kodus läks veel selle lõpetamiseks 20 minutit. Järjekordne naistekas, mis räägib kohtingu-veebilehe telgitagustest ja peategelase elu armastusega kohtumisest. 

Ja nii kaugel ma olengi, peaaegu poolel teel eesmärgini! Kindle abiga läheb lugemine kohe kindlasti palju libedamalt ja lustlikumalt, lisaks on Kindle poes nii palju häid raamatuid täiesti tasuta või ülimalt soodsa hinnaga. Endaga igapäevaselt 300g kandvat vidinat kaasas vedada, teades, et selles on hetkel 41 raamatut, on mõnus :)

Edasiarengut on vaja

Üsna masendav on vaadata täpselt sama töökoha, mida ma hetkel teen, töökuulutusi teistes firmades ja näha, kui palju rohkem palka antakse. Täna kandideerisin viiele kohale ja loodan, et sedasi vaikselt sehkendades midagi näkkab ka. Teeniks rohkem raha, saaks lahedamalt elada ja lõpuks endale mõnele kursusele või kaugõppele minemist lubada... Olen ju siiamaani oma keskharidusega. Olgu, keska kõrvalt sai kaks aastat sekretärikoolitust ka tehtud, mis peaks kutsekooli diplomiga võrne olema. Ja oma töökoha kõrvalt sai siin NVQ Customer Service Level 2 ka saavutatud. Siiski tahaks midagi nagu veel õppida...  Päris täiskohaga ülikooli minekut ma eriti ette ei kujuta miskipärast enam. Olgem ausad, ma olen täpselt samal töökohal ülikooli lõpetanudega, seega kõrgharidus ei tähenda kohe eriti tulusat töökohta, üles töötama peavad end kõik. Lisaks klienditeeninduse vallas ei olekski eriti midagi akadeemilist õppida, töökogemus on see, mis loeb. Õppida tahaks ma hoopis midagi rohkem südamelähedast, nt sotsiaaltööd või kirjandust või fotograafiat vms. Unistada on hea...

Nädalavahetuse kokkuvõte ja IKEAs käik

IKEAs käidud, ja ostetud sai:

1. JOKKMOKK Söögilaud toolidega - IKEA toodete nimed on minu meelest väga põnevad. Õnneks on meil IKEA Family Card, millega saime sellelt laualt 20 naela alet ja me ei saanud seda lihtsalt ostmata jätta. Kolm aastat voodil söömist on kopa ette visanud, ikka oli korralikku lauda vaja.

2. RITVA punased padjad toolidele.

3. AINA neli patja tulevasele diivanile, mida me ei ole veel suutnud otsustada, millist osta.

4. DINERA 18 osaline taldrikute komplekt, milles on kuus suurt taldrikut, kuus väiksemat ja kuus kaussi. Valisime musta värvi, mida kodulehel ei ole.

5. MJÖD õlleklaasid. Kenad ja kõrged klaasid, millest saab ka muid peale õlle juua muidugi. Vaatasime veinipokaale ka, aga eks odava hinnaga on ka üsna haprad klaasid, ostame mujalt.

6. VÄNLIG helesinised klaasid.

7. FLÄCKIG kausid toiduainete segamiseks, sest uues köögis hakkan ma ju rohkem kokkama.

8. REKTANGEL kaks vaasi, kus ma saan oma meigipintsleid hoida, sest lilli mulle ju nagunii ei kingita :P

9. KNASTER dekoratiivkivikesed, mis mu meigipintsleid vaasides püsti hoidma hakkavad.

10. RATIONELL VARIERA kaks söögiriistade salve sahtlitesse panekuks.

11. NEGLINGE kaks küünlajalga, sest uues kohas hakkame elektriga kokku hoidma ja veedame õhtuid küünlavalgel.

12. TINDRA teeküünlaid, rooside lõhnalist, puuviljade lõhnalist ja metsamarjade lõhnalist.

13. BORRIS uksematt

Ja see oligi tänaseks kõik, palju palju asju ja kokku läks vaid £138! Lihapalle sõime lõunasöögiks ka, aga nende kvaliteet on alla läinud ja kaste polnud sugugi nii maitsev kui varem oli, väga vesine oli seekord. Magustoiduks proovisin maasika-korvikest, mis on kindlalt üks magusamaid asju, mida ma üle pika aja söönud olen, lõpus kiskus isegi üsna läilaks.

Kindlasti on veel vaja osta tolmuimeja, diivan(id), tugitool (ilmselt bean bag), kohvilaud, riiulid, vaip, vannituppa vetsuhari, seebialus ja muud taolised pisiasjad, magamistuppa tahaks öökappe ka, lisaks lambid ja põrandalapi tahaks elutuppa ka.

Värvivalik on enamasti punane, must ja kreemikas, mis meile mõlemale väga meeldib.

-*-*-*-*-*-*-

Üldiselt läks tänane pulma-aastapäev kenasti. Peale suurt ostlemist tukastasin tunnikese, istun nüüd oliiviõli ja muna mask juustes ning varsti lähen pesen selle maha. Siis kanname ülejäänud ettemaksu ära ja ma pean oma telefoni uut muusikat laadima. 

-*-*-*-*-*-*-

Kõrvaltoa totuga kardame natukene, et ta lihtsalt jalga laseb ja seda arutasime majaomanikuga ka. Oh, saaks see jama juba läbi. Majaomanik kusjuures tunnistas, et mitte kellegagi ei ole tal raha-asjades probleemi, vaid siinse maja india kuttidega, keda ta absoluutselt iga kuu taga ajama peab. Ma ei saa aru, kuidas inimesed sedasi küll elada saavad, aga see ei ole enam minu probleem. Põhiline on, et meie oma raha tagasi saaks, mis meile kuulub.

-*-*-*-*-*-*-

Vaikselt dieeditan ka siin, sest Eestisse minnes tahaks ikka heas bikiinivormis olla, aga see nädalavahetus jälle metsa läks. Homme olen tubli ja lõunaks tuleb taas kodujuust tomati ja kurgiga ja sidrunit ostsin ka, et ma liitrite viisi vett endale sisse ikka ajaks. Tavaline vesi mulle eriti peale ei lähe, aga sidruniviil klaasis teeb selle palju meeldivamaks :)

Kinnisvarast jälle:D

Majaomanik rääkis kõrvaltoa tobuga ja ta peab 20ndal ettemaksu raha ära maksma meile. Ja ta parem tehku seda... Vähemalt tunnistas majaomanikule, et ta sai selle meilt. Enivei...

Täna käisime ühte shared ownership (ma ei oska seda küll eesti keelde tõlkida, põhimõtteliselt jagatud omamine) kortermaja. Õnneks meile korterite ehitus eriti ei meeldinud, 1juunist meieks saav korter on tunduvalt kenam ja ruumikam. Üleüldse ma ei salli siinseid kitsaid elamisi ning uus korter on siinsetest keskmistest elamisest tunduvalt suurem. Lisaks olid need korterid NII kallid. 300 000 naela ringis (u 344 000 EUR või u 5.7 millionit Eesti krooni), jah päriselt. Ettemaks peaks olema vähemalt 15% ja siis majalaenu saaks vaid 85% või isegi vähem. Kellel küll on 45 000 naela (u 50 000 EUR või u 854 000 Eesti krooni) lihtsalt ettemaksuks! See ei ole kahjuks isegi mitte meie kahe aastapalgad kokku. Kinnisvara hinnad on siin ikka ulmelised.

Üürime rahus edasi, mida ma tahtsin nagunii, vaid kallis kaasa tahtis väga oma kodu osta. Nüüd ta mõistis ka, et me lihtsalt ei suudaks seda hetkel. Minu plaan on, et üürime ja säästame raha ja siis kolime Kariibidele ära paarikümne aasta pärast. Väga hea plaan minu meelest :)

Panime täna uue korteri alkirjastatud lepingu ka posti ja homme teeme pangaülekande ülejäänud ettemaksuks. Räägiks ausalt rahaasjadest ka, sest ma arvan, et paljudel oleks huvi, kui palju sellised asjad siin maksavad. Uue korteri pilte näete siin. Üür on 875 naela kuus (u 1000 EUR või u 16 700 Eesti krooni). Lisaks küte, elekter, vesi, gaas, council tax (Google translate annab tulemuse "volikogu maks", pms linnavalitsusele läheb see prügi ära vedamise eest jms). Ette pidime selleks maksma ühe kuu üüri ja pooleteise kuu üür läheb tagatistasuks (vms), lisaks lisamaksu kinnisvarabüroole paberimajanduse eest, see kõik läheb kokku umbes 2500 naela (u 2900 EUR või u 47 500 Eesti krooni). Muidugi Londonist väljas saaks selle raha eest ilmselt kolme- või neljatoalise maja, aga sedasi see siin on.

Kallis kaasa vaatab jalkat ja ma lähen seedin oma KFC einet (dieet on see nädalavahetus nässus jälle, terve nädala olin ju nii tubli) ja loen raamatut.

Homme on meie teine abieluaastapäev, mille puhul läheme IKEAsse uue korteri jaoks mööblit vaatama ja lihapalle sööma. Me olemegi sellised hästi romantilised :P

Kõik inimesed ei ole head

Nädalavahetusel koristasime oma ülitolmust, pisikest ja natukene hallitavat toakest ja olime rõõmsad, et varsti kolime. Meie suhtes oli uus samm ka lahus olemises - ma käisin päris üksinda toidupoes, kui mees jalgpalli vaatas ja edasi koristas. See ehk tundub imelik, aga kui me tööl ei ole, siis oleme me ALATI koos. Käime poes koos, külas, väljas, kõike teeme koos. Mitte, et meil üksteisest villant oleks, aga vahelduse mõttes plaanime vaikselt asju üksteisest eraldi ka teha. Toidupoes oli mõnus käia üksinda, sest ei olnud kedagi, kes mind küpsiseriiulite juurde vedanud oleks. Suvel tahaks eraldi reisimas ka käia, aga eks näis, kas peale kolimist jms finantsi selleks oleks, sest juulikuus käime Eestis nagunii koos.

Kolimisega läheb vaikselt vaikselt. Eile sain kõne ühelt kindlustusfirmalt, kes julmalt teatasid, et on kohustuslik nendega kindlustuse välja võtmine, kui meie kinnisvarabüroo kaudu korterit üürime. Täna sain kinnisvarabüroo kutiga ühendust, kes vabandas ette ja taha ja pakuti teistelt firmadelt paremaid pakkumisi.

Voodi tellisime ära ja selle nädala lõpus peaks kohale tulema sõprade poole, sest neil on suurem elamine selle hoidmiseks kuni kolimiseks läheb. Päris meie esimene ühine päris enda voodi, sest siiamaani on majaomanike omad olnud. Muu mööbel on ka juba vaadatud ja nädalavahetusel tahaks IKEAs hirmsasti käia.

Täna tuli järjekordne pirn, kui majaomanik meid vaatamas käis. Oli rahul sellega, et me 1sel välja kolime ja kuna järgmise kuu üür välja läks, siis maksab lahkelt nädala tagasi. Kui me aga esmalt siia kolisime, siis meie kõrvaltoa värdjas majandas rahaasju. Võtsin ühe kuu üüri ettemaksu ja ühe kuu katteks. Majaomanikule oli see uudis ja see katteraha, mille me peaks üürilepingu lõpus kätte saama, temani ei jõudnud. Kõrvaltoa värdjas lihtsalt jättis selle endale! Me küll käsitsi kirjutasime lepingu ja meil on kusagil selle koopia raudselt olemas... Nädalavahetusel käisime kõik kotid ja kastid läbi ja no ei leidnud. Eks me otsime veel, sest see lihtsalt PEAB siin toas olema. Majaomanik muidugi lubas selle värdilt kätte saada... Või mu mees lubas ta lihtsalt lasta läbi peksta, kui ta kavatseb raha endale hoida. Tõsiselt, kuidas inimesed saavad niimoodi? Majaomanik on muidugi loll ja laseb end ära kasutada, sest ta juba ütles, et enamus teised siin elavad on talle üüriraha võlgu. Eks näis... oma katteraha saame me raudselt tagasi siit kohast, 400 naela eest saaks me elutoa mööbli endale IKEAst vabalt! Lisaks, see on MEIE raha. Eks ma hoian kursis, kuidas see läheb.

Täpselt kolm nädalat kolimiseni! Ahjaa, me ei ole veel lepingu allkirjastanud, aga kõik tundub oki doki ja lähipäevil paneme posti ja siis teeme ülejäänud ettemaksu ära.

Tunne on väga positiivne.

PS. Väga armas on see, et kui ma õhtusöögiks tegin ahjus kana ja kõrvale sõime toorsalatit, läheb mu mees pool 11 õhtul vaikselt mahla jooma ja küpsiseid nohistama. Temaga koos dieedi pidamine on super :P

Rot in Hell, Bin Laden!

Elu Suurbritannias...

Paar kommentaari sama teema kohta:

If those protesters hate the West so much, why don't they leave? They can then live their lives according to their values. I have no problem what so ever with any race or religion but I don't understand why they don't move to the Middle East if they have such a problem with Western culture and society. However both sets of protesters are equally pathetic...the English Defence League are violent, racist thugs who also should be shipped off, preferably to an uninhabited island.

- Mera, London, 06/5/2011 18:48

Why do we allow this radical scum to stay in this country, they are the enemy within and should be forcibly rounded up and deported to an islamic state, where I am sure they would be very happy, they obviously do not like it here in the west, and most of us do not like them being here. Its time our politicians grew some, and took control, and to hell with what the PC brigade thinks!!!

- Sweeny, UK, 06/5/2011 18:44 

Tööle minnes lähen mina mööda ühest moskist ja meie linnaosa on üleüldse moslemeid täis. Ma ütleks küll, et üldiselt ma neid ei salli. Nende uskumised ja arvamused ei lähe minu omadega sugugi kokku. Samas mul on õned moslemist sõbrad, kes on VÄGA normaalsed ja kellega ma saan väga hästi läbi. Siiski enamuste ekstreemsus tekitab iiveldust ja vastumeelsust küll. Oleks mina peaminister või kuninganna, siis ma saadaks ekstremistid kiiremas korras järgmise paadiga (lennukisse ma neid küll ei paneks) siit minema.

Elades, teades, et kui homme tuleb uudis, et lähedalolevas lennujaamas või kesklinnas oli enesetaputerroristi plahvatus ja mitmed surid ja ma ei oleks sugugi üllatunud, on natukene hirmus.

PS! Minu ämm töötas New Yorkis kaksiktornide läheduses, kuid õnneks 11septembril 2001 jäi ta metroo hiljaks...

Uudised korterist

Mõned juba Facebookist teavad, aga kes seal sõbrad ei ole, teile annan siin ka teada... Põhimõtteliselt on korter meie oma! Eks muidugi on natukene ennatlik ette hõisata, kui ühtegi meie asja korteris veel ei ole, aga kõik on tehtud.

Asjaajamised on siin ikka tõsised, korterit üürda nii lihtsalt ei saa. Kolmapäeval jõudis ettemaks lõpuks kinnisvarabüroo kontole ja samal päeval hakkasid soovitusi tegema. Minu töökoht, mehe töökoht ja meie praegune majaomanik. Neljapäeval kinnisvara kutt meilis, et kõik on korras, ainult neil on aadressist tõestust vaja. Siin riigis on see tavaline, selleks peab esitama kas pangapäringu kirja (osad pangad saavad selle igakuiselt välja) või mõne arve koopia. Eile õhtul tõstsin skänneri kapi otsast alla ja skännisin kõik ära ning täna saatsin.

Uurisin, mis järgmiseks. Öeldi, et leping pannakse kirja ja pannakse meile alkirjastamiseks posti. Ülejäänud ettemaksu peame võimalikult ruttu ära tegema (ootame siiski järgmise nädalani, enne lepingu nägemist ei hakka seda suurt summat küll ümber kantima).

Täna andsime praegusele korteriomanikule kuu aega ette teatamist, et me kolime välja. Ja nüüd uurime internetist mööblit, sest uues korteris ei ole ju üldsegi mööblit.

Oleme väga elevil ja õnnelikud. Samas ilmselt jõuab see täiesti kohale, kui asju pakkima ja kolima hakkame...

Aga kurat, kolm aastat elukoha jagamist saab lõpuks otsale ja ma saan päris enda köögi ja saan vannitoas omad asjad vanni äärele jätta! Vabadus! :)))

Ma peaksin....

- Rohkem fotosid tegema igapäevaelust, vidinatest, toidust jms. Vaadata vanu pilte, mis on tehtud teismelisena kasvõi juukseklambrist või hommikusöögist, on minu meelest väga lahe ja nostalgiline. Võiks ju öelda, et aega ei ole, aga kui väga tahta, siis leiaks seda alati.

- Rohkem vett jooma. Täna oli esimene päev, kui ma tõesti palju vett jõin, oma 2l ajasin endale küll sisse. Nipp on lihtsalt sidrunit maitseks sisse panna ja väga hea oli. Kohvi ega teed ei joonud üldse ja alles kodus jõin klaasitäie mahla, muidu olin vaid vee peal. Sõin ka muidugi, aga sellelel olen ka endale ranged piirangud peale pannud nagu ehk need teavad, kes mu teist blogi loevad.

- Vähem virisema. Ei vaja kommentaare.

- Mitte nii paranoiline olema. Mis siis, et see kallis mul siin tihti MSNis teiste inimestega juttu ajab. See, et ma iga kahe minuti tagant togin, et kellega ta räägib, muidugi talle ei meeldi. Samas väljas käime alati koos ja isegi kui ta tööl on, saan ma "Find my iPhone" äppiga uurida, kus ta täpselt asub. Ma ju tegelikult usaldan teda täiesti. Kuid olgem ausad, tema ei ole sellest paranoia patust puhas.

- End mitte käest laskma. Pühapäeval sai eriti suvad riided toidupoodi minnes selga pantud ja sain pahandada, et ma lasen end käest. Värvisin siis hiljem varbaküüned ära, sest tegelikult mulle meeldib alati kena välja näha, vaid see päev olin laisk. Abielunaisena peaks ikka pingutama veel. Ehk saan end paariks päevaks käest lasta, kui lapse saan vms.

- Uue töökohta otsima. Seda ma ütlen endale korduvalt, aga tegudeni ei ole jõudnud. Töökohta iseenesest armastan, aga töömaht on ikka nii vägev, et see rahanuts, mis iga kuu arvele tuleb ja väga kiirelt kaob, ei ole seda eriti väärt. Samas olen samas firmas 3 aastat olnud ja ühe firma siseselt edasi pürgida oleks ka hea...

- Rohkem raamatuid lugema ja vähem nimekirju koostama. 84% on "Uhkusest ja eelarvamusest" loetud ja ma olen seda poolteist nädalat lugenud. Selle nädala lõpuks saan kindlalt läbi ja järgmise raamatu loen kiiresti kiiresti.

Ootame ja loodame

Täna lõpuks ometi jõudis raha kinnisvarabüroo kontole ja soovitused läksid teele. Minu ülemus juba vastas sellele, mehe oma teeb seda ilmselt homme. Praegusele majaomanikule saatsin ka sõnumi, et me otsime vaikselt uut kohta ja temaga võetakse ühendust. Reedeks ehk on vastus käes. Ma kohe mitte ei taha pettunud olla... Siin on juba lihtsalt vastik elada, noh. Kahekesi vaid ühes toas, ustega paugutav kõrval toas elajas, vetsu istmele pissija, haisva toidu tegijad... Me ei ole ilma asjata pirtsakad.

Ajaloo huvides paneks selle korteri pildid kinnisvarabüroo kodulehelt ka siia.

Me sobiks sinna korterisse nii hästi!