Spiraal ja isiklik jutt

Räägiks nüüd ka natukene isiklikumast teemast nagu selleks on raseduse vältimine pärast sünnitust.

Ma ei ole sellest eelnevalt rääkinudki, sest pole, millest rääkida. Neitsi Maarja ma ei ole ja mitte midagi tehes rasedaks ei jää. Siinkohal ei piina ma vaest P'd, pigem vastupidi. See täiskasvanute asi jäi meil ära siis, kui mul kõht kasvama hakkas ja me Cooperi esimesi liigutusi tundma hakkasime. P oli lihtsalt üks neist meestest, kellel peas käis klõps ja seda asja ta enam üldse ei tahtnud. See oli üsna ammu.

Pärast rasedust me kumbki väga teemat ei tõstnudki. Esimesed kaks kuud kodus olles oli P ööd läbi üleval lapsega öövalves, kui ma magasin. Tema magas päeval ja seetõttu me veetsimegi üsna vähe aega koos. Olles väsinud, ilma rasedumisvastate vahenditeta (kondoomi me ei tahtnud) ei tulnud see ka üldse teemaks. Mina mõni kord natukene virisesin, kui tekkis tunne, et kas ma ta jaoks enam atraktiivne olengi, olles mind sünnitamas näinud. Vastas, et ta olen ikka, aga ta ei tahtnud mind kiirustada jms. Mis on temast küll väga armas, sest hirm selle teo ees oli ka suur. Endiselt on kusjuures.

Ega see väga levinud pole nii pikalt sellest asjast hoiduda pärast sünnitust, kuid õnneks mu märtsibeebide grupis on veel mõned naised, kellest mõni pole seda asja teinud sellest päevast, kui teada said, et rasedad on. Seega ei tunne ma end väga halvasti, et ma superimelik olen. Vaid natukene.

Esimese sammuna oli vaja endale rasedumisvastane vahend muretseda ja otsustada, mida ma tahtsin. Teadsin, et midagi, millel on palju hormoone sees, ma ei taha. Samuti ei viitsinud ma iga päev tablette nosida, mistõttu spiraal tundus parim variant. Selle jaoks oli mul vaja arsti konsultatsioonil käia, millele järgnes paigaldus.

Konsultatsioonis käisin juba Coventrys, aga neil ei olnud terve kuu aega mulle uut arstiaega anda, et spiraal paigaldada ja selleks ajaks oleks me juba siia ära kolinud. Bradfordis lõpuks võtsin arstiga ühendust, mulle tehti veel üks konsultatsioon üle telefoni ja täna käisingi Mirena spiraali paigaldamas. Märkusena mainiks ära, et rasedumisvastased vahendid on siin riigis arsti käest tasuta, isegi SOS-pilli saab tasuta, kui küsima minna (apteegist otse ostes on see vist mingi 25 naela).

Hirm oli suur, aga põhjuseta. Mõtlesin, et ei saa hullem olla, kui sünnitus, ja ei olnud ka. Enne paigaldust tehti mulle PAP test ka, mida küsisin ja mille kutse mul juba raseduse ajal koju tuli, sest siin kutsutakse kõiki üle 25. aastasi naisi testi tegema. Protseduur ise polnud üldse valulik mul, vaid see hetk, kui spiraal sisse panti, tuli kerge kramp alakõhtu, aga see oli vähem valulik, kui mu krambid tavaliselt päevade ajal. Koju jõudes võtsin paar paratsetamooli, et ebamugav kramp kõhust kaoks ja hetkel on juba täitsa normaalne olla.

Nüüd üks vabandus vähem ja ehk ühel päeval saan üle ka hirmust taaskord süütus kaotada (nii see tundub vähemalt) :P

Comments

  1. Mul pandi ka mirena sprilaan ja selle paigaldamine oli mul valus...no mitte nüüd räigelt valus, elasin üle ja kannatasin ära, kuid valu oli ikka parajalt :D Valu oli küll korraks ja pärast oli kõik oki-toki aga järgmine päev oli jube...hommikul tundsin et kõht valutab natuke, mõtlesin et ok, pole hullu...läheb üle. Kuid siis kui kooli jõudsin hakkas mul täiega halb. Pea käis ringi, oksendasin 2 korda, hull nõrkus oli (olin koolis köögipraktikal ka veel :D )...õpetaja saatis mu koju, käisin veel korraks õe tööjuurest läbi ja ta ütles, et olen näost täiesti valge. Ta andis mulle No-Spa tableti ja see tegi mingiks ajaks olemise paremaks. Kui koju hakkasin sõitma (45 minti pidin veel sõitma), siis hakkas jälle autos halb, peatasin auto kinni ja hingasin värsket õhku. Kodus olingi põhimõtteliselt nagu laip, nii halb oli olla ja lõpuks tuli välja, et mul on palavik. Helistasin siis kohe arstile ja ta ütles, et palavikku tegelikult olla ei tohiks ja, et kui järgmiseks päevaks palavik ei alane, siis pean tema juurde kontrolli minema. Järgmisel päeval ei olnud palavikku, kõhuvalu ega mitte midagi :D täiesti vinks-vonks oli kõik :D helistasin siis uuesti arstile ja rääkisin, et enam pole mul midagi viga ja ta arvas, et ju siis oli see minu keha reaktsioon spiraale ja kontrolli minema ei pidanud. Spiraal on mul olnud alates märtsist ja enam mul näiteks päevasid ei ole :D niiet mina olen spiraaliga rahul :)

    ReplyDelete
  2. Võeh, see võis küll hull olla. Loodan, et mul nii hulluks ei lähe. Praegu on küll väga normaalne olla, enam üldse ei krambita ka.

    Olen kuulnud jah, et päevad on kas vähese veritsusega või osadel jäävad üldse ära. Mind see üldse ära jäämine hirmutaks, sest siis ei tea, kui spiraal alt veab :P

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kusjuures mind ka see, et päevad ära jäid, natuke hirmutab :D

      Delete
  3. Minul on sama spiraal olnud sees 4 kuud. Veritsust mul endist viisi ei hakanudki, määrib aegajalt siiani. Alguses tõmblesin ka veidi selle pärast, et jäävad täitsa ära, aga ma ei tea, nii mugav on ilma päevadeta :D ja ma lihtsalt loodan õnnele, et upsikat ei juhtu.

    ReplyDelete
  4. Meil oli ka paus augustist aprillini. Mina lihtsalt ei tohtinud raseduse ajal "seda" teha ja pärast sünnitust oli mul tohutu hirm ja ma ei suutnud... ühel päeval siis ostsime kondoome ja esimene kord oligi selline katsetus, mõned päevad hiljem veel ja asi hakkas normaliseeruma, aga parakad olid ikka. Mulle pandi sama spiraal aga ikka oli igasugu parakaid ja tegin paari kuu tagant testi :D nüüd on parakad üle ja olen ülimalt rahul spiraaliga, nii hea ja mugav :)

    ReplyDelete
  5. Lihtsalt mõtlesin igaks juhuks mainida, et sa küll kirjutasid, et asju, millel on hormoone sees ei taha, aga Mirena on ju hormoonspiraar.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ütlesin, et ei taha midagi, millel on palju hormoone sees. Mirena spiraalis on seda väga vähe ja pärast selle eemaldust saaks kohe rasestuda. Samuti on see kogus nii väike, et suuri kõrvalmõjusid sellel pole nagu nt pillidel ja süstidel olla võib.

      Delete
    2. Uff... Kui sa muidugi tead seda kõike, siis on okei. :)
      Mulle tõesti kangastus korraks pilt, et järsku ei tea vms.

      Delete
    3. Aitäh ütlemast ikka, sest tobe oleks ka olnud, kui ma seda ei oleks teadnud :)

      Delete

Post a Comment

Popular posts from this blog

Keha kümme päeva pärast sünnitust

Road trip! 3000km Inglismaalt Eestisse

Meie uus kodu!