Üheteisekuune Cooper

- Roomab ülikiirelt, ronib igale poole ülikiirelt ning ajab end asjade najale püsti ülikiirelt. 

- Vabalt kõnnib asjade najal edasi.

- Seisab natukene, maksimum 10. sekundit. Täna (päev pärast 11kuuseks saamist) sain lõpuks pildile ka toeta seismise:

- Saab vabalt külmikut ja pesumasinat lahti. Täna sai külmik lasteluku peale pärast seda, kui Cooper eile selle tühjendas (pilt all pool).

- On hakanud natukene rohkem ja paremini sööma. Pigem küll näksib pidevalt, kui istub ja ühe korraga rohkem sööb.

- Ta armastab kallistada ja musitada. Kui emme või issi põrandal on, siis on tore ka neile peale ronida sedasi, et pepu on neil näos.

- Laob rõngaid torni (ma ei tea, mis selle mänguasja nimi on, aga mingi pulk on, mille peale rõngaid laduda saab). Ise küll ei istu ja neid kõiki ära ei lao, aga kui talle neid üks haaval kätte anda, siis laob ilusti kõik ära.

- Ütleb issile "dada" ja mulle "emme", on "aitäh" ka paar korda õiges kontekstis öelnud. Mõned korrad on minu järgi õue-õue ka korranud, kui meil välja minek on.

Suure tuhinaga rohkem ei tulegi pähe... Eile õhtul vaatasime P'ga Cooperi vanu videosid ja täitsa lõpp, kui rahulik ja igav beebi ta oli. Praegu on selline mürgeldis, et rahulikku olemist ei kujuta absoluutselt ette.

Viimase kuu pildid:

Sünnipäeva pilti püüdes.

Eileõhtune külmiku tühjendus. Mina ja P vahtisime telerit ja kuulsime küll ta sehkendamist, aga mingi aeg läks väga vaikseks ära. Salatit me nagunii ei tahtnud.

Tsau!

Cooper sai endale esimesed mänguautod. 

On armas pärast lõunauinakut.

Hommikune pilk õue. Nagu näha, siis juus tagant kasvab hästi ning väike beebi-mullet on tal olemas.

Aitab kuivatist pesu välja tõsta.

Vahetab vabalt kanaleid ja vaatab, mida tahab. Enamasti küll tahab ta midagi muud vaadata, kui meie midagi vaadata tahame. Kui puldid ära peidame, siis läheb nibib kanaleid teleri alt nurgast.