Aasta siiamaani

Poolteist kuud on juba uut aastat olnud ning rõõmuga saan öelda, et jätkuvalt pean oma uue aasta lubadustest kinni ja naudin neid kõiki väga.

Olen kindlasti tunduvalt organiseeritum. Enamustel hommikutel teen nimekirja asjadest, mida ma sel päeval ära teha tahan, olgu selleks poes käik, tolmude võtmine või külmiku koristamine. Tõeline koduperenaise nimekiri :) See aitab väga seda, et ma lihtsalt tervet päeva maha ei raiskaks. Eks aeg-ajalt ikka teen plaanita päeva, kui ma vabamalt võtan, aga tegus on hea olla.

Sellest juba olen kirjutanud, et kooli sain ja õpin usinalt. Väike viivitus on õppelaenuga nende oma mingi süü tõttu, aga selle ajan ka järgmine nädal joonde. Õppetöös olen hetkel nädala ees, tahaks kaks olla, lihtsalt igaks juhuks. Täiega meeldib ja täitsa meelsasti istun mõnel õhtul nädalas pärast Cooperi magama minekut arvuti taga ja loen tarkusi.

Üks, mida ma siia kirja ei pannud, oli idee aasta otsa täiesti alkoholivaba olla. Ei julenud väga hõiskama hakata, sest vein on mulle ju alati maitsenud. Viimase pokaali jõin vana-aasta õhtul ja uhkusega saan öelda, et 2015. aastal ei ole ma veel tilkagi alkoholi võtnud. Ausalt ei isuta ka. Kõhuviiruse käes vaeveldes ma just mõtlesin, et see oli üsna pohmaka tunde sarnane ja aru ma ei saa, miks peaks keegi endale meelega selle tunde tekitama. Väga rõõmsalt olen järgneva aasta ka täiesti karske, mulle see meeldib.

Veebruari alguses tuli mõte, et natukene tervislikumalt võiks ka süüa ning siis sõin ma ikka igasugu jama. Taaskord pärast haigust aga väga isutab igasuguste värskete asjade järgi. Isegi kohvi ei taha enam 10 kruusi päevas, paarist-kolmest piisab ja joon hoopis sidrunivett või rohelist teed. Seega ehk mitte väga proovides saan toitumise ka kehasõbralikumaks.