Jõulusoovid

Kauneid jõule!

Jõulud tulemas

Kuigi mul oli meeletu jõulutunne juba novembris, siis nüüdseks on see lahtunud. Kuusk on meil püsti, üle päeva paneme selle tulekesed ka põlema. Kingitusi me üksteisele ei tee, vaid lihtsalt šoppame koos. Roger on endale jõulukingiks välja valinud ühe Timberlandi jaki, mida me kahjuks paaris Timbsi poes näinud ei ole ja mida me ilmselt Windsorisse jälle jahtima minema peame. Mina tahan kingituseks Michael Korsi rahakotti, mida ma käisin Westfieldsis otsimas, aga neil ei olnud ja mille jaoks ma pean Selfridgesse rändama. 

Jõuluõhtusöögi menüüga võtsin ka aega. Nii pikalt, et kui ma üle-eile õhtul mõtlesin, et teeks Sainsbury kodulehelt toidutellimuse, siis kõige varajasem päev kojutoomiseks oli 27detsember, mis oleks natukene hiljaks jäänud. See-tõttu pidimegi täna toidupoes pikki järjekordi ja inimmasse taluma. Kusjuures, ei olnudki kõige hullem.

Jõulumenüüs on makaronipirukas, kanapirukas, kartulisektorid, kartulisalat, terve kana ja toorsalat. Magusaks teen homme piparkooke, mida ma tahan tööle kaasa võtta ning puuviljakooki ka. Midagi tahaks nagu veel, aga selleks pean ma Hummingbirdi Bakery koogiraamatut sirvima.

Jookidega on ka teisiti, sest ma otsustasin oma tervise säästmiseks mõneks ajaks alkoholivaba olla. Praeguseks ei ole terve kuu aega alkoholi puutunud ning isegi jõuludeks ostsin ma Holland & Barrettist alkoholivaba hõõgveini, või pigem hõõg-puntši. Homme on plaanis veel gaasilisi mahlajooke osta, et oleks ikka uhkema joogi tunne pidustuste ajal.

Peale toidupoodi sai ka Uxbridges käidud ning ostsime jõuludeks uued vannirätikud ning voodipesu, et kodu ka ilusam oleks. 

Essee tulemus

Teise kodutöö tulemus on käes ja seekord on hinne 69 100st, mis on 2 punkti parem võrreldes esimese kodutööga. Teine kodutöö oli essee ja teemaks valisin 'How relevant in gender in education today?', mis pidi 1200-1500 sõna pikk olema. Minu kirjatükk tuli pigem 1200 sõna kandis. Kõige õnnelikum olen ma aga väga hea tagasiside eest õppejõult (kahjuks kooli kodulehelt ei saa ma copy-paste teha, seega jagan pilti):

Kolmas kodutöö oli PowerPointi esitlus, mille tegin Laulvast Revolutsioonist. Esitlus oli mul VÄGA närviline, hääl värises ja ma rääkisin ülimegakiiresti. Esitluse eest sain 38 puntki 60st. Teine osa kolmandal kodutööl oli 500. sõnaline report sellest, kuidas ma esitluse koostasin, mis hinnatakse siis maksimum 40 punktiga, aga kahjuks selle tulemust ma veel ei tea.

Neljas ja viimane selle semestri kodutöö on learning review, mis peab nädala pärast esitlatud olema ja mis mul poolenisti valmis on. Päris valmis plaanin selle teha laupäeva lõpuks. 

Homme ongi esimese semestri viimane koolipäev, mis tuleb natukene lühem ja pärast seda läheme ülikooli baari napsule. Mina olen otsustanud alkoholiga väikese pausi teha, seega ilmselt naudin Red Bulli või mahla või kohvi. 

Täna sain kinnitluse järgmiseks semestriks ka, mis on psühholoogia. Kodutöödeks tuleb teha kriitika, essee ja esitluse ning üks assignment on ka klassis kirjutatav eksam. Kui esimene semester õppisime rohkem, kuidas õppida, siis järgmine semester läheb rohkem teooria õppimiseks. Ei mingit laisklemist siis enam...

Toidu hindade ving

Eile käisime üle pika aja toidupoes, sest oleme mõnda aega ju toidu koju tellinud. Mind tabas poes tõsine šokk, kui kõrgeks on küpsetamise ained läinud. Kui 12 muna pakk maksis veel kuu aega tagasi £1.89, siis eile maksis see £2.10. Sainsbury basic jahu maksis kuu tagasi 52 penni ning nüüd maksis see 60 penni. Ei ole just kolm korda suuremad hinnad, aga minu meelest siiski väga suur hüpe lühikese ajaga.

Kodus olid küll tõsiselt kõik toiduained otsas ja ostsime palju selliseid asju, mis pikalt kestavad, nt õli, 5kg suhkrut. Lisaks rohkemalt liha, mis sügavkülma läks, kuivained ja mõningaid asju purgis. Kokku läks terve ostlemine £95. Mis mõttes? Me ei ostnud kõige kallimaid asju poes, me ei ostnud palju nänni, vaid paki küpsiseid ning Roger ostis paar pakki õlut, ja absoluutselt ei saa aru, kust selline summa tuli. Aga näljas me ka ei ole :)

Talveunes

See nädal tegime tööl isegi tööd. Tuleb tunnistada, et organiseerimine on firmal jama olnud, sest esimesed kolm päeva ei olnud mõningatel inimestel oma arvutitki. Kontoritarbed peaksime me esmaspäeval alles saama. Lisaks paljude kaebuste puhul oleks ehk natukene rohkem õppust vaja olnud, aga eks me proovime ja vaikselt saame asjadele pihta.

Töö-graafik on ka paigas ja ma valisin endale töötunnid 8st 17ni. On tund aega pikem päev, kui mu eelmises töökohas ning terve 8 tundi päevas. Lõunapaus on tund aega. Samas esimene nädal näitas, et tööd on palju ning õnneks aeg läheb üsna kiirelt. Seltskond on ka lõbus ning alati on jutustamist, kuigi ma kipun enamasti kuulama, suur jutustaja ma ei ole, ei ole kunangi olnud.

Et kella 8ks tööle jõuda, ärkan ma 5:30, mis on kuradima vara, aga mida vaja, seda vaja. See nädalavahetus on näidanud, et mu organismile oli see vist väikene šokk, sest ma olen nagu talveunes olnud ja ärkasin täna isegi kell 10:30, mis on minu jaoks ülimalt hilja. Oleks ilmselt pikemaltki maganud, kuid ajasin end ikka voodist välja, sest muidu ei saa ma õhtul magama. Ja uni on minu jaoks ülimalt tähtis.

Täna tuleb viimane koolitöö ka ära lõpetada, mis pooleteise nädala pärast valmis olema peab. Tahan aga enamuse täna ära teha, et siis järgneva nädala seda lihtsalt timmida. Järgmine nädal ongi esimese semestri viimane tund. Täitsa hull, kui kiirelt see läinud on. Kaks nädalat puhkust koolist ja siis 3. jaanuaril hakkan ma psühholoogiat õppima.

Mainiks ära ka, et kalli kaasa uus töö läheb siiamaani väga hästi. Tööd on tal palju ja vastutust on palju, aga ma arvan, et seda oligi talle vaja. Kuna ta töötab rahvusvahelisele heategevusorganisatsioonile, siis jaanuaris ja veebruaris peab ta üsna kindlalt ka reisima. Esmalt saadetakse ta vist Lõuna-Aafrika Vabariiki ja väga võimalik, et veebruaris külastab ta Keeniat. Jep, olen natukene kade. Aga vähemalt saan ma üksindastel õhtutel palju koolitööd tehtud, kui ma tubli olen.

Uuest töökohast

Esimene töönädal uue tööandjaga on läbi ja ma olen NII rahul. Esimene nädal oli küll vaid koolitus, aga väga põnev oli. Uued kolleegid on muidugi nii ja naa, aga üldiselt on kõik väga sõbralikud. Vähemalt veel praegu.

Järgmine nädal loodame endale oma lauad valida ning ehk hakkab vaikselt töö pihta ka. Muidugi igasuguste erinevate süsteemidega harjumine võtab aega.

Mida ma siis tegema hakkan? Ametinimetus on Credit Administrator ning töötan ühes üleriigilises tarne teenust pakkuvas firmas. Tegelen klientidega, kes seekord ei ole tavainimesed, vaid firmad, kes on meiega lepingu sõlminud (Amazon, Marks & Spencer, Superdrug jne). Minu roll on küll natukene klienditeenindust, aga ma ei ole esiliinil kõiki kõnesid ja meile vastu võttes. Mina tegelen vaid teenuse kaebustega, mille puhul klient ehk raha tagasi tahab, kuid minu roll on mitmetes süsteemides välja uurida, mis siis tegelikult nende pakiga juhtus ning kas ja kui palju nad meilt raha tagasi saavad. Selline väike detektiivitöö, mis on täitsa põnev minu meelest.

Muidugi selline on vaid mu esimene arusaam, eks näis, mis me tegelikult teeme, kui tegemiseks läheb :D

Tööle minek on nüüd vähe pikem, sest ma ei sõida enam vaid bussiga, vaid ka rongi ja metrooga, et kohale jõuda. Metroo on lahe, aga rongid on hommikuti kohutavad. Viiest päevast neljal rongid hilinesid, platvorm oli rahvast täis, inimesed üritasid end rongidesse suruda, kui neis enam sõna otseses mõttes ruumi ei olnud, kuigi järgmine rong oli 5min pärast tulemas. Täitsa loomaaed, ma ütlen.

Hommikuti võtab teekond heal päeval vähem kui poolteist tundi. Ükskord suutsin ma koju jõuda isegi tunniga.

Ka kool on kontorile ligidamal, sest nüüd töötan ma Zone 3s ning Russell Square'i jõudmine võttis vähem kui tund aega.

Üldiselt on hea meel, et juhtus, mis juhtus ning mul on põnevam töö ja ma rohkem raha teenin :)